2-07-13170/49 · 2-07-13170/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr.

Legislator headnote

AI generated

2-07-13170/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

14.november

2008.a.

Rakvere

kohtumaja,

Rakvere

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-07-13170

Tsiviilasi

S R hagi M R ja J K vastu T R põlvnemise

tuvastamiseks

J

K

,

vanema

kande

ebaõigeks

tunnistamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: S R , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kostjad:

M R , isikukood xxxx, elukoht xxxx

J K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja vandeadvokaat Arri Tooming, asukoht Laulupeo

24, Tallinn 10128, Lääne-Virumaa.

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungi toimumise aeg 11.11.2008.a.

Istungil o

Istungil osales

sales

hageja

Resolutsioon

Resolutsioon: : : :

S R

R

R hagi M

hagi M

hagi M R ja J

ja J

ja J K

K

K vastu T

vastu T

vastu T R

R

R põlvnemise tuvastamiseks J

põlvnemise tuvastamiseks J

põlvnemise tuvastamiseks J K ’st, vanema kande

’st, vanema kande

ebaõigeks tunnistamiseks ja elatise väljamõistmiseks

ebaõigeks tunnistamiseks ja elatise väljamõistmiseks rahuldada

rahuldada

rahuldada osaliselt

osaliselt

osaliselt.

Tuvastada, et

Tuvastada, et xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. Paide

Paide

Paide linnas

linnas

linnas sündinud T

sündinud T

sündinud T R

R

R (isi

(isi

(isikukood

kukood

kukood xxxx

xxxx

xxxx, sünniakt nr.

, sünniakt nr.

, sünniakt nr. xxxx

xxxx

xxxx ja

ja

sünnitunnistus

sünnitunnistus xxxx

xxxx

xxxx on koostatud

on koostatud

on koostatud ja välja antud

ja välja antud

ja välja antud xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. Lääne

Lääne

Lääne-Viru Maa

Viru Maa

Viru Maavalitsuses

valitsuses

valitsuses, elukoht

, elukoht

xxxx

xxxx) ) ) ) ei

ei

ei põlvne

põlvne

põlvne xxxx

xxxx

xxxx.a. sündinud

.a. sündinud

.a. sündinud J K st

st

st (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx).).).).

Jätta Sv

Jätta Sv R hagi J

hagi J

hagi J K vastu

vastu

vastu T R põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes tervikuna

tervikuna

rahuldamata.

Tuvastada, et

Tuvastada, et xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. Paide

Paide

Paide linnas

linnas

linnas sündinud

sündinud

sündinud T R

R

R (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, sünniakt n

, sünniakt n

, sünniakt nr.

r.

r. xxxx

xxxx

xxxx ja

ja

sünnitunnistus

sünnitunnistus xxxx

xxxx

xxxx on koostatud

on koostatud

on koostatud ja välja antud

ja välja antud

ja välja antud xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. Lääne

Lääne

Lääne-Viru

Viru

Viru Maa

Maa

Maavalitsuses

valitsuses

valitsuses, elukoht

, elukoht

xxxx

xxxx) ) ) ) ei

ei

ei põlvne

põlvne

põlvne xxxx

xxxx

xxxxa. sündinud

a. sündinud

a. sündinud M R

R

R ’st (isikukood

’st (isikukood

’st (isikukood xxxx

xxxx

xxxx).

Rahuldada

Rahuldada S

S

S R hagi M

hagi M

hagi M R vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.

vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.

Tunnistada ebaõigeks

Tunnistada ebaõigeks xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. Lääne

Lääne

Lääne-Viru Maavalitsuses välja antud

Viru Maavalitsuses välja antud

Viru Maavalitsuses välja antud T R

R

R (isikukood

(isikukood

xxxx

xxxx) sünniakt

sünniakt

sünniaktis

isis

is nr.

nr.

nr. xxxx

xxxx

xxxx tehtud kanne, mille kohase

tehtud kanne, mille kohase

tehtud kanne, mille kohaselt on

lt on

lt on xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. Paide

Paide

Paide linnas

linnas

linnas sündinud T

sündinud T

sündinud T R

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) isa

isa

isa M R (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx).).).).

Välja mõista

Välja mõista J K ’lt (

’lt (

’lt (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx ) ekspertiisi maks

ekspertiisi maks

ekspertiisi maksumuse katteks

umuse katteks

riigituludesse 1

riigituludesse 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

Välja mõista

Välja mõista S R ’lt (

’lt (

’lt (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx ) ekspertiisi maksumuse katteks

ekspertiisi maksumuse katteks

riigituludesse 1

riigituludesse 1 800 (üks tuhat kaheksa

800 (üks tuhat kaheksa

800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

sada) krooni.

Välja mõista M

Välja mõista M R ’lt

’lt

’lt (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx) ekspertiisi maksumuse katteks

ekspertiisi maksumuse katteks

riigituludesse 3

riigituludesse 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni.

600 (kolm tuhat kuussada) krooni.

Pooltele

selgitada,

et

ekspertiisim

Pooltele

selgitada,

et

ekspertiisim

Pooltele

selgitada,

et

ekspertiisim

Pooltele

selgitada,

et

ekspertiisimaksumuse

summa

tuleb

kanda

aksumuse

summa

tuleb

kanda

aksumuse

summa

tuleb

kanda

aksumuse

summa

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr.

221023778606 AS Hansapangas, viitenumbriga 2800049900.

Kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte pooltele ja ekspertiisim

Kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte pooltele ja ekspertiisimaksumuse hüvitamise

aksumuse hüvitamise

osas saadetakse täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele Lai tn. 11/13 Tartus.

Ekspertiisikulude

Ekspertiisikulude tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab nõu

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab nõude täitmisele

de täitmisele

pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Muus osas jätta p

Muus osas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

oolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

14.1

.1

.11.200

.200

.2008.a.

.a.

Edasika

Edasikaebamise kord

ebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses m

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

ärkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg.

lg. 6 § 633 lg.

6 § 633 lg.

6 § 633 lg. 7).

7).

Jõustunud

kohtu

Jõustunud

kohtu

Jõustunud

kohtu

Jõustunud

kohtuotsus

otsus

saadetakse

päeva

jooksul

jõustumisest

alates

saadetakse

päeva

jooksul

jõustumisest

alates

saadetakse

päeva

jooksul

jõustumisest

alates

saadetakse

päeva

jooksul

jõustumisest

alates

perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (Lääne

perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (Lääne-Viru Maaval

Viru Maaval

Viru Maavalitsus).

itsus).

itsus). Otsus

Otsus

Otsus on aluseks

on aluseks

muudatuste tegemiseks lapse sünniaktis.

Asjaolud ja

Asjaolud ja hageja

hageja

hageja taotlus.

taotlus.

Hagiavalduse kohaselt tekkisid hagejal ja kostja J.K ’l 2004.a. suhted, mille tulemusena

xxxx.a. sündis hagejal laps T R . Kuivõrd hageja oli sel ajal abielus kostja M R ’ga, kanti lapse

sünniakti isana M R . Seda kannet pole õnnestunud hiljem parandada. Abielu lahutamine on

Viru Maakohtu menetluses. Peale lapse sündi ei ole J K kordagi eitanud, et laps põlvneb

temast. Samuti on kostja nii hageja raseduse ajal kui ka hiljem hagejat toetanud. Samas on

teada, et J.K ’l on mitmest suhtest veel lapsi, kes samuti vajavad ülalpidamist, mistõttu palub

hageja kostjalt ka elatise väljamõistmist. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel ja tema

ülalpidada on kolm alaealist last. Hageja leiab, et kostja J.K sissetulek võimaldab tal maksta

lapsele toetust 2 000 krooni kuus. Hageja palub tuvastada, et T R põlvneb J K ’st, tunnistada

lapse xxxx.a. sünniaktis nr. xxxx vanema M R kanne ebaõigeks ja kostja J K ’lt välja mõista

elatis igakuise elatusrahana 2 000 krooni kuus kuni laps T täisealiseks saamiseni. PKS § 42

lg. 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik

kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus muuhulgas ema nõudel. PKS § 42 lg. 2

sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse

isaks pidada. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning

kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt

vanemalt lapsele elatise välja. Sama paragrahvi lg. 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele

lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja kirjalik vastus.

Kostja J K kohtule 11.05.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, leiab, et

hagi on alusetu. Kostja eitab hageja nõudeid, suhteid ja kooselu hagejaga. Kostjal on oma

pereelu ja kaks poega. Kostja pole hagejat toetanud ei raseduse ajal ega peale lapse sündi.

Samas on hageja kostjale avaldanud oma suhteid ka teiste meestega. Avalduse kohaselt on

lapse sünniakti kantud M R ning millegagi pole tõendatud, et kanne lapse sünniaktis on

ebaõige. Kostja palub menetluse lõpetada ja kohtukulud jätta hageja kanda.

Kostja M R kohtule 10.05.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi vanema

kande ebaõigeks tunnistamises õigeks, kuna T R ei ole tema bioloogiline poeg. Kostja palub

kohtukulud jagada S R ja J K vahel, kuna kostja osalus asjas on seotud vaid sellega, et

kostja nimi on kirjas T R sünnitunnistusel. Lisaks teadis S R , et kostja ei ole T R bioloogiline

isa. Samas soovib kostja, et T R põlvnemise tuvastamisel J K muudetaks ära ka lapse

perekonnanimi, sest olukord, kus kostjaga suguluses mitteolev inimene kannab kostja

perekonnanime, tekitab pingeid kostja praeguste ja tulevaste laste suhtes, ebakindlust ning

võimalikke juriidilisi takistusi tulevikus kostja seaduslikele lastele.

Asja kohtulik menetlus ja

Asja kohtulik menetlus ja arutelu.

arutelu.

Asja kohtuliku menetluse kestel määras kohus DNA ekspertiisi T R põlvnemise

tuvastamiseks nii J K ’st kui ka M R ’st. Kumbki ekspertiis T R põlvnemist kostjatest ei

kinnita.

21.04.2008.a. esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna ta loobub hagist.

Kostja J.K menetluse lõpetamist ei vaidlusta, palub esitada menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel ning TsMS § 168 lg. 4 alusel hagejalt välja mõista kostja J.K

menetluskulud, sealhulgas õigusabikulud 8 850 krooni.

Kostja M.R on nõus menetluse lõpetamisega, kuid soovib, et T R sünnitunnistusel

tunnistataks vanema kanne ebaõigeks.

TsMS § 103 lg. 1 kohaselt põlvnemiseasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille

esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis vanema kande vaidlustamine. Seega pole

võimalik menetlust asjas lõpetada ning asi tuleb lahendada kohtuotsusega.

11.11.2008.a. kohtuistungil palub hageja hagi rahuldada ja tunnistada lapse sünniaktis

tehtud vanema kanne ebaõigeks, sest M.R ei ole lapse bioloogiline isa. Hageja seletab, et nad

olid M R ’ga abielus ja selletõttu automaatselt kanti sünniakti lapse isana M.R , sest M ei

soovinud tulla Eestisse, et lapse sünni registreerimisel selline avaldus kirjutada. Abielu on

lahutatud, kuid lahutus toimus pärast lapse sünni registreerimist. Oleks kostja kohe avalduse

kirjutanud, poleks mingit kohtuasja vaja olnudki. Hageja ütleb, et lapse sündimisest peale oli

kostjale teada, et ta pole lapse isa, aga ta ei kavatsenudki hakata seda vaidlustama. Hageja

leiab, et kohtukulud tuleks jätta poolte kanda, sest hageja üksi pole süüdi selles, et tuli

kohtusse pöörduda. Ka J.K ’ga oli omavahel jutt, et teeks ekspertiisi ära, aga ikka ei saanud

seda tehtud. Oleks ekspertiisis varem käinud, poleks üle aasta pidanud korduvalt kohtus

käima.

Maakohtu

aakohtu

aakohtu otsuse

otsuse

otsuse põhjendused.

põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus leidis, et hagi on lubatud. PKS § 42 lg. 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole

omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast

tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eeskosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks

peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse

põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Nõude on esitanud

alaealise lapse ema.

PKS § 38 lg. 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg. 2

kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks

pidada. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.02.2008.a. ekspertiisiakti kohaselt on ekspert

arvamusel, et DNA analüüsi tulemuste alusel ei saa J K olla T R bioloogiline isa. Sellest

lähtuvalt hagejal ka nõue kostja vastu puudub, mistõttu tuleb jätta hagi J K vastu T R

põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes tervikuna rahuldamata.

PKS § 44 lg. 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud

kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lg. 2 p. 1

kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti

kantud lapse isa või emana. Hagi on esitanud isik, kes on lapse sünniakti kantud emana.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 25.09.2008.a. ekspertiisiakti kohaselt on ekspert

arvamusel, et DNA analüüsi tulemuste alusel ei saa M R olla T R bioloogiline isa. Nii hageja

kui ka kostja ise kinnitavad, et M R ei ole T isa. Järelikult on põhjendatud hagi M R vastu

rahuldada ja tunnistada T R sünniaktis isa kohta tehtud vanemakanne ebaõigeks. Kostja

M.R taotlus lapse perekonnanime muutmiseks ei ole põhjendatud, kuna lapse nime muutmine

toimub nimeseaduse sätteist lähtuvalt ega kuulu kohtu pädevusse.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi

menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu

lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 krooni.

TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka eksperdikulud. TsMS § 148 lg. 1

kohaselt asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes

esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud

mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu

algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. 22.01.2008.a. määrati ekspertiis lapse põlvnemise

tuvastamiseks kostja J.K st poolte taotlusel ja kokkuleppel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

08.02.2008.a. õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumus 3 600 krooni ja õiend on antud viidatud

summa

sissenõudmiseks

kohtukuludesse

vastavalt

Vabariigi

Valitsuse

13.08.2002.a.

määrusele nr. 263.

Kohus leidis, et ekspertiisi maksumus tuleb pooltelt võrdses osas riigi kasuks välja

mõista, kuna ekspertiis on määratud ja hagi on kohtusse esitatud tarbetult poolte

omavaheliste hetkeliste arusaamatuste tulemusena.

12.09.2008.a. määrati ekspertiis lapse põlvnemise tuvastamiseks kostja M.Reinlo’st on

samuti määratud poolte kokkuleppel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.02.2008.a. õiendi

kohaselt on ekspertiisi maksumus 3 600 krooni ja õiend on antud viidatud summa

sissenõudmiseks kohtukuludesse vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a. määrusele nr.

263.

Kohus leidis, et ekspertiisi maksumus tuleb riigi kasuks välja mõista kostja M R lt,

kuivõrd tema oma käitumisega on ekspertiisi määramise põhjustanud. PKS § 39 lg. 1 kohaselt

laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on

lapse emaga abielus. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt lapse sünniakti kantakse isana isik, kes

on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel, ning ja 3 kohaselt, kui abielu kestel

sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade

ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest isana lapse sünniakti. Järelikult pole õige

kostja M R järeldus, et tema on asjaga seotud vaid niivõrd kui tema nimi on kirjas lapse

sünniaktis. Avalduse T R sünni registreerimiseks on esitanud lapse ema ehk hageja ja seega

on kanne tehtud kooskõlas seadusega ning kostja vastuväide lapsel tema perekonnanime

kasutamise suhtes pole põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et talle oli algusest peale teada, et

ta pole lapse isa, kuid ta ei teinud midagi selleks, et lapse sünniaktisse ebaõiget kannet ei

tekiks. PKS § 44 lg. 3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks

aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsuses. Seega pidanuks

kostja, kui ta ei vaevunud kasutama seadusest lähtuvat õigust vältida ebaõige kande tegemist,

ise kannet vaidlustama hiljemalt aasta jooksul lapse sünnist alates. Kostja seda ei teinud,

pannes sellega hageja olukorda, kus viimane pidi kohtusse pöörduma ja sellega seoses

täiendavaid kulutusi kandma. Kohtuliku menetluse kestel on M.R tarbetult kohut eksitanud,

väites 28.10.2007.a. kirjas, et tal on Soomes tehtud ekspertiis, mis tõendab, et tema ei ole T R

isa. Ekspertiisiakti kohtule ei esitatud. Menetluse kestel korduvalt esitatud väited, et tema

võtab hagi õigeks ja selle alusel tuleb lapse sünniaktis kanne muuta, ei ole ainsana hagi

rahuldamise aluseks, sest TsMS § 440 lg. 4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus

hagi õigekvõtuga seotud.

Kuna TsMS § 164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki

pool oma menetluskulud ise, siis muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 632 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, arvates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

PKS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10

päeva jooksul kohtuostuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Kohus kohaldas PKS § 42, 44 sätteid ja juhindus TsMS §-de 143, 164 lg. 1, 173, 441-442,

632 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 22. detsembril 2008.a

22. detsembril 2008.a

Nooremreferent

I.Golubev

2-07-13170/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text