2-08-12521/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-12521

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2008. a Tartu, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-08-12521

Tsiviilasi

T.T.

hagi

Eesti

Energia AS

vastu

lepingu

rikkumise

tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja T.T.

-

kostja Eesti Energia AS (registrikood 10421629; asukoht

Laki 24, 12915 Tallinn);

-

kostja esindaja Kaili Muru-Mölder (Eesti Energia AS;

postiaadress Ilmatsalu 5, 51014 Tartu).

RESOLUTSIOON

Tuvastada, et Eesti Energia AS on rikkunud 23. veebruaril 2005. a T.T. ja Eesti

Energia AS vahel sõlmitud võrgu- ja elektrilepingut nr 32606021/4 osas, mis puudutab

elektrienergia ja võrguteenuse koguste perioodilist arvestust ja tasumist.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Eesti Energia AS kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4, 5, 19)

Poolte vahel on 23. veebruaril 2005. a sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 32606021/4, mis

muuhulgas reguleerib elektrienergia ja võrguteenuse koguste perioodilist arvestust ja tasumist.

Lepingu kohaselt ostja tasub kord kvartalis arve alusel, mille võrguettevõtja väljastab võrguettevõtja

poolt fikseeritud näitude alusel. Hageja väitel rikub kostja lepingut tahtlikult ja ettekavatsetult, kui

esitab hagejale arveid kokkulepitud perioodi asemel igakuiselt ja kohustab hagejat maksma tasu

näiduvõtmise eest, kui kostja on lepingu järgi kohustatud ise näite võtma. Kostja surub monopolina

peale oma tingimused ja reeglid, kuid neid ise ei täida. Kuigi hageja vaidlustas kostja tegevuse

11. jaanuaril 2007. a, saadab kostja ikkagi arveid (arve nr 37071259) koos märkega, et näitude

mitteteatamisel võib näidud võtta Eesti Energia ja sellega kaasnevad kulud kannab tarbija vastavalt

hinnakirjale (138,78 krooni).

Hageja süüdistab kostjat raha väljapressimises arvetega nr 27565179, 30153432, 30508212,

30973856, 31911068, 32394798, 32719897 ja 37071259 ning palub tuvastada võrgu- ja

elektrilepingu nr 32606021/4 rikkumine kostja poolt elektrienergia ja võrguteenuse koguste

perioodilise arvestuse ja tasumise osas.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 24-25)

Kostja leiab, et kohus ei oleks pidanud hagiavaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lõike 2 punkti 1 alusel menetlusse võtma, kuivõrd hageja on esitanud hagi lisana kostja 19. märtsi

2008. a kirja, kust nähtub, et ekslikult esitatud näiduvõtmise tasu annulleeriti koheselt, kui hageja

vastavasisulise avalduse tegi. Kostja tunnistab, et hageja sattus kliendiprogrammi muudatuse tõttu

klientide gruppi, kellel oli kohustus igakuiselt ise näitu teatada, mistõttu ilmus kostja arvetele

standardtekst: „Näitude mitteteatamisel võib näidud võtta Eesti Energia, sellega kaasnevad kulud

kannab tarbija vastavalt hinnakirjale“. 3. jaanuaril 2007. a esitati kostjale arve näiduvõtmise eest,

millele hageja esitas 11. jaanuaril 2007. a pretensiooni, mistõttu tuligi eksitus välja. Enne

näiduvõtmise eest arve esitamist ei olnud hageja esitanud ühtegi pretensiooni. Vaidlusalune arve

annulleeriti 17. jaanuaril 2007. a ning hageja ees vabandati tekkinud segaduse pärast. Hagejat see

aga ei rahuldanud ja ta soovis valuraha maksmist summas 400 000 krooni, esitamata ühtegi tõendit

kahju tekkimise kohta sellises ulatuses. Kostjale jääb arusaamatuks, mis on hageja tegelik nõue, kui

kohtusse esitatakse tuvastushagi, kuid poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja soovib kahjuhüvitist.

Kuna kohus on asja juba menetlusse võtnud, siis tuleks hagi TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 alusel

jätta läbi vaatamata. Kui kohus esitatud hagi menetleb, siis kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb

hagile eeltoodud põhjustel vastu. Kostja kõrvaldas eksituse koheselt peale pretensiooni saamist,

arvesti näite fikseerib vastavalt lepingule võrguettevõtja ning arvetele ei lisandu enam vaidlusalust

teksti.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 42, 48-49)

Peale lepingu sõlmimist 23. veebruaril 2005. a soovis kostja juba kahe kuu möödudes sõlmida uut

lepingut, saates hagejale lepingu nr 32606021/5 allkirjastamiseks. Seega ei sobinud vaidlusalune

leping kostjale algusest peale. Kui hageja uut lepingut ei allkirjastanud, algas surve hagejale –

helistamised uue lepingu sõlmimiseks, seejärel väljapressivate arvete saatmine ja siis ettemaksult

näiduvõtmise tasu kinnipidamine. Hageja on seisukohal, et näiduvõtmise tasu tagastamisega on

kostja oma viga tunnistanud, kuigi ise leiab 19. märtsi 2008. a kirjas, et ei ole poolte vahel sõlmitud

lepingut rikkunud. Hageja soovib selgust selles, kas lepingut on rikutud või mitte, et siis lepingu

rikkumise korral esitada kostja vastu hagi valuraha saamiseks (mittevaraline nõue). Kostja püüab

oma viga näidata tööõnnetuse või näpuveana, kuid nii see ei ole. Kostja poolt väljastatud arvetel ei

olnud esialgselt teksti näiduvõtmisega kaasnevate kulude kohta. Vastav tekst tekkis arvetele alles

siis, kui kostja soovis hagejale lisasurvet avaldada uue lepingu sõlmimiseks. Hagejalt pressiti raha

välja rohkem kui pool aastat ja lõpuks tuldi tema rahakoti kallale. Sellist tegevust saab nimetada

vaid

tahtlikuks

ja

ettekavatsetuks

lepingu

rikkumiseks.

Pärast

tagasimakse

tegemist

väljapressimised ei lõppenud, mis nähtub 8. oktoobril 2007. a esitatud arvelt nr 37071259.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on 23. veebruaril 2005. a sõlmitud võrgu- ja elektrileping

nr 32606021/4 (tl 7), mis on käesoleval ajal kehtiv ja mille alusel osutab võrguettevõtja

(OÜ Jaotusvõrk) võrguteenust, müüja (Eesti Energia AS, kes on samaaegselt võrguettevõtja

esindaja) müüb elektrienergiat ning ostja (T.T.) tasub võrguteenuse ja elektrienergia tarbimise eest

X talus (X küla X vald Tartumaa). Vaidlusaluse lepinguga on muuhulgas reguleeritud ka

elektrienergia ja võrguteenuse koguste perioodiline arvestus ja tasumine. Lepingu kohaselt ostja

(hageja) tasub kord kvartalis arve alusel, mille võrguettevõtja (kostja) väljastab võrguettevõtja poolt

fikseeritud näitude alusel. Seega on pooled antud lepingupunktis leppinud kokku selles, kuidas

toimub tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest maksmine ehk tasumise korras.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Antud juhul on poolte kohustused määratud kindlaks lepinguga. Lepinguvabaduse ja

privaatautonoomia põhimõtete kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste

ja kohustuste üle. Kohustuse täitmisega seoses on peamine küsimus selles, kas kohustus on täidetud

kohaselt. Selgitades välja, kas kohustus on nõuetekohaselt täidetud, selgub ühtlasi ka see, kas

kohustust on rikutud või mitte. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

Kohtule esitatud arvetest (tl 8-13, 15) nähtub, et kostja on arve esitamisel võtnud lepingus

kindlaksmääratud ajavahemiku (kvartali) asemel perioodiks ühe kuu, märkides seejuures arvele, et

arve on koostatud keskmise tarbimise alusel, sest Eesti Energiasse ei ole laekunud hageja

elektriarvesti näidud. Muuhulgas on arvel hoiatus, et näitude mitteteatamisel võib näidud võtta Eesti

Energia ja sellega kaasnevad kulud kannab tarbija vastavalt hinnakirjale. Lepingust tulenevalt saab

kostja sellist käitumist lugeda kohustuse rikkumiseks, sest kostja enda kohustuseks on näitude

fikseerimine kord kvartalis ja fikseeritud näitude alusel arve koostamine ning väljastamine hagejale

maksmiseks. Arve nr 32719897 (tl 14) koostamisel on kostja rikkunud pooltevahelist lepingut

sellega, et on võtnud tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse koguste arvestusel perioodiks ühe kuu

ning pidanud ettemaksult kinni näiduvõtmise tasu. Kostja esitatud arvest nr 33018971 nähtuvalt

(tl 27) on kostja tunnistanud lepingu rikkumist näiduvõtmise tasu kinnipidamises ja tagastanud

hagejale 138,80 krooni. Samal seisukohal on kostja olnud ka 23. jaanuari 2007. a kirjas hagejale,

kus märgib, et arvel nr 32719897 näidatud summa 138,80 krooni on arvestatud põhjendamatult.

Kuigi kostja tagastas näiduvõtmise tasu, ei ole õige kostja väide kirjalikus vastuses hagile (tl 25), et

arvesti näite fikseeritakse vastavalt lepingule võrguettevõtja poolt ning arvetele ei lisandu enam

vaidlusalust teksti, sest 8. oktoobril 2007. a on kostja koostanud arve (tl 15) keskmise tarbimise

alusel põhjusel, et Eesti Energiasse ei ole laekunud hageja elektriarvesti näidud ja seda koos

vaidlusaluse tekstiga, mille kohaselt võib näitude mitteteatamisel näidud võtta Eesti Energia ja

millega kaasnevad kulud tuleb kanda tarbijal vastavalt hinnakirjale. Arvestuse perioodiks on võetud

jällegi ühe-kuuline periood. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud pooltevahelist

lepingut sellega, et ei ole tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse koguste arvestamisel käitunud

lepingus kokkulepitud viisil, kuna ei ole täitnud kohaselt lepinguga endale võetud kohustust

fikseerida näite kord kvartalis ning koostada selle alusel arve hagejale maksmiseks.

Hageja süüdistuse osas, et kostja on pressinud hagejalt arvetega nr 27565179, 30153432, 30508212,

30973856, 31911068, 32394798, 32719897 ja 37071259 raha välja, märgib kohus, et tegelikkuses

on hageja sel perioodil elektrienergiat ja võrguteenust tarbinud, mistõttu oli hageja teenuse

tarbimise eest kohustatud niikuinii maksma, kuid lepingust tulenevalt on hagejal maksmise

kohustus neljal korral aastas.

Hageja on esitanud kohtule nõude vaid lepingu rikkumise tuvastamiseks (tuvastushagi). Kohus on

tuvastanud vaid objektiivse fakti, leides, et lepingu rikkumine on aset leidnud, jättes rikkumise

tuvastamise tasandil kõrvale põhjused, miks rikkumine toimus. Hageja on selgitanud, et kohustuse

rikkumise tuvastamise huvi seisneb soovis kasutada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid. Kohus

märgib, et rikkumise tuvastamine on vaid üks eeldus õiguskaitsevahendi kohaldamiseks, sest

õiguskaitsevahendi rakendamiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed eeldused kui peab olema

järgitud ka formaalseid tingimusi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik