2-08-14219/24 · 2-08-14219/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

2-08-14219/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

14.november 2008. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-08-14219

Tsivi

Tsiviilasi

ilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A V ja T E’i vastu 29

798 krooni ja 57 senti ning lisanduva viivise solidaarses

nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel Artur Maljukov, isikukood xxxx.

Kostjad: A V, isikukood: xxxx, elukoht xxxx

T E, isikukood: xxxx, elukoht xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

06.11.2008.a.

Istungil osalesid

hageja esindaja ja kostja T. E

Resolutsioon:

Rahuldada

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi Pank

Pank

Pank AS hagi

AS hagi

AS hagi A V

A V

A V ja

ja

ja T E

T E

T E’i

’i ’i

’i vastu

vastu

vastu osali

osali

osaliselt

selt

selt.

Rahuldada

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi Pank

Pank

Pank AS hagi

AS hagi

AS hagi A V

A V

A V vastu

vastu

vastu osaliselt

osaliselt

osaliselt.

Jätta

Jätta Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi Pank

Pank

Pank AS hagi

AS hagi

AS hagi T E

T E

T E’i

’i ’i

’i vastu

vastu

vastu rahuldamata

rahuldamata

rahuldamata tervikuna.

tervikuna.

Välja mõista

Välja mõista A V

A V

A V’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS (reg.kood

AS (reg.kood

10183757

10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks kokku

kokku

kokku 25 090

090 (

(

(kaks

kaks

kakskümme

kümme

kümmend

nd

nd viis

viis

viis tuhat

tuhat

üheksa

üheksakümmend) krooni

kümmend) krooni

kümmend) krooni ja

ja

ja 18

18 senti

senti

senti.

Välja mõista

Välja mõista A V

A V

A V’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pa

Grupi Pa

Grupi Pank

nk

nk AS (reg.kood

AS (reg.kood

10183757

10183757) kasuks

kasuks

kasuks alates 16

alates 16

alates 16.0

.0

.06.2008.a. viivis

.2008.a. viivis

.2008.a. viivis 30

30.9

.9

.98% tagastamata krediidisummalt aastas.

% tagastamata krediidisummalt aastas.

Jätta kõik

Jätta kõik menetluskulud

menetluskulud

menetluskulud kostja

kostja

kostja A V

A V

A V kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud

kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud

riigilõiv summas

riigilõiv summas 1 250

1 250

1 250 ( ( ( (üks

üks

üks tuhat k

tuhat k

tuhat kaks

aks

akssada

sada

sada viis

viis

viiskümm

kümm

kümmend

end

end) krooni

) krooni

) krooni ja mõista see summa välja

ja mõista see summa välja

A V

A V’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS (reg.kood 10183757

AS (reg.kood 10183757

AS (reg.kood 10183757) ka

) ka

) kasuks ja

suks ja

menetluskulude katteks.

Kohtuotsuse peale on õi

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

gus esitada apellatsioonkaebus Tartu

gus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

äeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS §

(TsMS § 442 lg.6, § 633 lg

442 lg.6, § 633 lg

442 lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hageja esitas 15.04.2008.a. kostjate vastu Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 28 621 krooni ja 20 sendi nõudes. Viru Maakohus 29.05.2008.a. määrusega jättis

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et kostja esitas tähtaegselt

makseettepanekule vastuväite.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja A V sõlmisid 12.05.2007.a. tarbijakrediidilepingu

nr 0700433/45kt, mille kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 16 541 krooni ja 94 senti,

intressimääraga 30,98% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest oli

põhivõlgnik kohustatud tasuma intressi summas 10 305 krooni ja 57 senti. Poolte kokkuleppel

kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i krediidilepingute üldtingimusi.

Hageja sõlmis 10.12.2004.a. T E’iga käenduslepingu, millega võttis käendaja endale hageja

ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0700433/45kt ning

võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja

nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete

täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks

73 253 krooni ning käenduse tähtajaks 01.06.2011.a.

Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda

hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.

VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning

sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies

ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise,

leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust

taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna haginõuded

käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad

põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus

on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti

solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad ei

täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Kuivõrd

kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu

üles ütlema. Hageja hoiatas 29.08.2007.a. kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatustega

kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädala jooksul võlgnetavaid

summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg. 2 alusel kostjatele võimalust alustada

läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad pakkumisele ei reageerinud, kohustust ei

täitnud, mistõttu hageja ütles põhjendatult 20.09.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole

ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju

hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud

suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS

§ 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul

kostjatelt solidaarselt välja mõista 29 798 krooni ja 57 senti, millest 16 541 krooni ja 94 senti

moodustab tagastamata krediidisumma, 3 235 krooni ja 92 senti sissenõutavaks muutunud

tasumata intress, 3 308 krooni ja 39 senti leppetrahv, 1 400 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulud, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 5 012 krooni ja 32 senti sissenõutavaks

muutunud viivis. Ühtlasi palub hageja kostjatelt solidaarselt alates 16.06.2008.a. kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 30,98% tagastamata

krediidisummalt aastas, jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate

menetluskulud nende endi kanda.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

käendusleping, maksegraafik, hinnakiri, meeldetuletused, maksekorraldus riigilõivu

tasumise kohta.

II.

II. II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kirjalik vastus.

Kostja T E kohtule 15.07.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja

selgitab, et hageja sõlmis A.V’ga tarbijakrediidilepingu 10.12.2004.a. ja 12.05.2007.a. sõlmis

ta uue lepingu, millega tasaarvestati eelmine summa 16 541 krooni ja 94 senti. Võlasuhe

lõppes tasaarvestusega vastavalt VÕS §-le 186 p. 2 ja käendus lõppes VÕS §-le 153 lg. 1 p. 1

käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Seega oleks hageja 2007.a. pidanud sõlmima uue

käenduslepingu, sest vastavalt VÕS §-le 144 lg. 2 peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja

avaldus, millega ta võtab endale käendusest tuleneva kohustuse, olema kirjalikus vormis.

2004.a. sõlmitud käenduslepingu lõpetas hageja ise 2007.a. sõlmitud krediidilepinguga.

Seetõttu ei ole kostjal käendajana solidaarset kohustust A.V’ga tema poolt maksmata summa

tasumiseks. Hageja ei ole lepingu ülesütlemise avaldust kostjale edastanud, samuti ei ole

põhjendatud leppetrahvi, intressi ja viiviste korraga arvestamine. Kui intress on lepingus

määratud, peaks see katma ka leppetrahvi ja viivised. Ilmselgelt on intress, viivis ja

leppetrahv ning võla sissenõudmisega seonduvad kulud 1 400 krooni ebamõistlikult suured,

kuna meeldetuletuskirjad, ülesütlemisavaldus ei vajanud pikaajalist tööd ja kulu. Seega on

võla sissenõudmisega seonduvad kulud õigustatud vaid pooles osas. Vastavalt VÕS §-le 149

lg. 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada

põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal

on õigus neid vastuväiteid esitada ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

Kostja A.V kohtule kirjalikku vastust hagile ei saatnud.

III. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada hagiavalduses ning kirjalikus arvamuses

esitatud asjaoludel ja alustel ning mõista kostjatelt solidaarselt välja 29 798 krooni ja 57

senti, millest põhivõlg 16 541 krooni 94 senti, tasumata intress 3 235 krooni ja 92 senti,

leppetrahv 3 308 krooni ja 39 senti, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni, võla sissenõudmisega

seonduvad kulud 1 400 krooni ning viivis 5 012 krooni ja 32 senti. Ühtlasi palub hageja

kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 16.06.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivis 30,98% tagastamata summalt aastas ning menetluskulud.

Kostja T.E hagiga nõus ei ole, selgitab, et allkiri võeti vägisi. Hageja lõpetas ise

käenduslepingu 2007.a. uue lepingu sõlmimisega. Pealegi oli jutt, et käendaja suhtes

vastutust ei kohaldata, et seda tehakse vaid siis, kui põhivõlgnik on surnud või pole tal vara.

A.V elab ja töötab. Praegu on tal objekt xxxx, ta saab töötasu ja saab ka võla maksta. Kostja

lisab, et äärmisel juhul oleks ta nõus maksma pool põhivõlast.

Kostja A.V istungile ei ilmunud, telefonitsi teatas, et maksab 06.11.2008.a. hommikul

11 000 krooni ja pärast lõunat ülejäänud summa.

IV

IV. Maakohtu otsuse põhjen

Maakohtu otsuse põhjen

Maakohtu otsuse põhjendused.

dused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8

kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus

kohaldama vastavat seadust.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning hinnanud esitatud kirjalikke

tõendeid, leidis, et:

1. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on

hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kostja A.V kohustus tuleneb

tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l

p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus

enda algatusel viivist ei vähenda. Seega tuleb hagi rahuldada põhivõla 16 541 krooni ja 94

senti, intresside 3 235 krooni ja 92 senti, lepingutasu 300 krooni ja viivise 5 012 krooni ja 32

senti nõudes.

Tulenevalt poolte vahel sõlmitud krediidilepingust ja selle üldtingimuste punktist 6.3

eeldab leppetrahvi nõudmine lepingu ülesütlemist. Hageja väide, et lepingu ülesütlemine on

saadetud tähtkirjana, on tõendamata. Hageja viidatud 20.09.2007.a. kiri ülesütlemise

avalduse nõudeid VÕS §-de 195 lg. 1 ja 416 kohaselt ei sisalda. Kui ülesütlemine pole

tõendatud, puudub õigus ka leppetrahvi nõuda. Seega tuleb hagi leppetrahvi nõudes jätta

rahuldamata summas 3 308 krooni ja 39 senti. Samuti on tõendamata võla sissenõumisega

seonduvad kulud. Lisatud väljatrükid võlateadete ja väidetava ülesütlemise avalduse kohta ei

tõenda, et need oleks kostjatele edastatud ning millised on edastamise tegelikud kulud. Ainult

hinnakirja tõendina lisamine ei ole nõude rahuldamise aluseks. Seega tuleb jätta võla

sissenõudmisega seotud kulude nõue summas 1 400 krooni rahuldamata.

2. Käendusleping kostja T.E’iga on sõlmitud 10.12.2004.a. hageja ja kostja A.V vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. 0700433/45kt ning võimalikest krediidiandja ja

krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate

nõuete suhtes. Samas nähtub 12.05.2007.a.sõlmitud krediidilepingust, et tasaarvestus tehakse

krediidilepingust nr. 0400737/45kt tulenevate nõuete osas. Asjaolu, et seadus ei keela

käendajal võtta kohustusi tulevikus tekkivate nõuete suhtes ei tähenda, et käendaja sai

2004.a. võtta kohustuse 2007.a. sõlmitud lepingust lähtuvalt. Järelikult on käendusleping

sõlmitud tagantjärele ega ole kooskõlas hageja ja A.V vahel sõlmitud krediidilepingutega.

Käenduslepingu lõppsätete kohaselt lõpeb käendus tagatud kohustuste täitmisega või

käenduslepingu tähtaja möödumisel. Kui 2007.a. sõlmitud krediidilepingus loeti senine

kohustus tasaarvestatuks, siis järelikult käendus lõppes ja hagi tuleb rahuldada põhivõlgniku

vastu. Meeldetuletused on esitatud alles 2007.a. Neist nähtuvalt on summa kordadelt

väiksem, kui seda on hagetav summa. Sellest järeldub, et käendusleping pidi olema

tegelikkuses sõlmitud varasema ehk 2004.a. A.V’ga sõlmitud lepingu osas. Seda kinnitab ka

12.05.2007.a. krediidileping, milles märgitakse, et kohustused on tagatud T.E’iga sõlmitud

käenduslepinguga. Varasema krediidilepingu suhtes sõlmitud käenduslepingut pole esitatud.

Samas on käenduslepingus kirjas, et võimalike tulevikus krediidiandja ja krediidisaaja vahel

sõlmitavate krediidilepingute koopiad edastab krediidiandja käendajale 30 päeva jooksul,

alates krediidilepingu sõlmimisest. Uus krediidileping on sõlmitud 12.05.2007.a. A.V’ga.

Tõendid selle kohta, et see leping on T.E’ile edastatud, puuduvad. TsMS § 230 kohaselt peab

kumbki pool tõendama oma väiteid või vastuväiteid. Õige on hageja kirjalikus arvamuses

esitatud viide lepinguvabaduse põhimõttele, et lepingupooled on vabad valima kellega,

millistel tingimustel ning mis vormis nad lepinguid sõlmivad. Lepinguvabaduse põhimõtet ei

ole järgitud, mida hageja esitatud tõendite vastuolulisus tõendab ning kostja T.E kinnitas.

Kuna hageja ei ole nõuet käendaja vastu usutavalt tõendanud, siis tuleb hagi T.E’i vastu jätta

tervikuna rahuldamata ja nõue on põhjendatud rahuldada kostja A.V vastu osaliselt

tõendatud ulatuses.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja

mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole

viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks

sissenõutavale viivisele kostjalt alates 16.06.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja

mõista viivis 30.98% tagastamata krediidisummalt aastas.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei

toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 292

krooni krooni, millest, maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, hagi esitamisel lisaks 1 000

krooni ja 42 krooni kohtumenetluses dokumendi ärakirja ja elektroonilise väljatrüki

väljastamise ja edastamise eest. Kohus leidis, et dokumentide eest tasutud riigilõivu ei ole

kostjalt põhjendatud välja mõista, sest hageja pole tegelikkuses selliseid kulutusi tõendanud.

Kohtudokumentide väljatrükk on tehtud kohtus ja edastatud ka kohtu poolt ning hageja pole

sellega seoses kulutusi kandnud.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel

tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid ning

juhindus TsMS § 144, § 162, § 367, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2010

RESOLUTSIOON

I. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

II. Tühistada Viru Maakohtu 14. novembri 2008. a otsus osas, millega jäeti tervikuna

rahuldamata Bigpank AS hagi T Ei vastu, jäeti rahuldamata Bigpank AS nõue A V ja T Ei

vastu võla sissenõudmisega seotud kulude 1400 krooni väljamõistmiseks ning millega jagati

menetluskulud.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

1) mõista Bigpank AS kasuks välja T Eilt solidaarselt A Vga tagastamata krediidisumma

katteks 16 541.94 krooni, laenuintressi 3235.92 krooni, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni,

võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 1400 krooni, kuni 18.02.2010 (incl) arvestatud

viivist 14479.45 krooni ning viivist alates 19.02.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni

30.98% tagastamata krediidisummalt aastas.

2) jätta menetluskulud maakohtus 91% ulatuses solidaarselt A V ja T Ei kanda ning 9%

ulatuses Bigpank AS kanda.

III. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

IV. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. Rahuldada Bigpank AS hagi A V ja T E vastu osaliselt.

2. Välja mõista A Vlt ja T Eilt solidaarselt Bigpank AS kasuks tagastamata krediidisumma

katteks 16 541.94 krooni (kuusteist tuhat viissada nelikümmend üks krooni ja 94 senti),

laenuintressi 3235.92 krooni (kolm tuhat kakssada kolmkümmend viis krooni ja 92 senti),

lepingu sõlmimise tasu 300 (kolmsada) krooni, võla sissenõudmisega seotud kulude katteks

1400 (üks tuhat nelisada) krooni, kuni 18.02.2010 (incl) arvestatud viivist 14 479.45 krooni

(neliteist tuhat nelisada seitsekümmend üheksa krooni ja 45 senti) ning viivist alates

19.02.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni 30.98% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta

rahuldamata

Bigpank

AS

nõue

kostjatelt

leppetrahvi

3308.39

krooni

väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud maakohtus 91% ulatuses solidaarselt A V ja T Ei kanda ning 9%

ulatuses Bigpank AS kanda.

Menetluskulud apellatsiooniastme kohtus jätta tervikuna solidaarselt A V ja T Ei kanda.

Kohtuotsus jõustus 17. mail 2010. a.

17. mail 2010. a.

17. mail 2010. a. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega.

Nooremreferent Lea Herne

2-08-14219/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text