Legislator Case Law & Legislation
2-08-58905/10 AI generated

2-08-58905/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-08-58905/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Määruse tegemise aeg ja koht 14.novembril 2008.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-58905 Tsiviilasi M A hagi M S vastu lastele elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised

Legislator headnote

AI generated

2-08-58905/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Kohtu seisukoht TsMS § 206 lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Küll aga võib kohus Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Keywords

AI generated
negotiation and conclusion resolution of main issue satisfaction of claim arbitration clause settlement of dispute termination agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Määruse tegemise aeg ja koht 14.novembril 2008.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-58905 Tsiviilasi M A hagi M S vastu lastele elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised

Hageja: M A, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx Kostja: M S, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus tsiviilasjas seoses kompromissi sõlmimisega ja kinnitada M A ja M S vahel sõlmitud kompromiss järgnevas: 1.M S maksab M A iga kuu 15.kuupäevaks 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni elatist poeg K S, sündinudxxxxxxxx, ülalpidamiseks alates xx x 2008.a. kuni K S täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxx.a., kandes nimetatud summa M A a/arvele nr xxxxxxxxxxx Swedbank. 2.M S maksab M A iga kuu 15.kuupäevaks 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni elatist poeg K S, sündinud xxxxxxxxxx, ülalpidamiseks alates xxxxxxxxxx kuni K S täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx, kandes nimetatud summa M.

A a/arvele nr xxxxxxxxx Swedbank. 3.Pooled on teadlikud, et kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on M A õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 4.Pooled on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Edasikaebamise kord Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamise päevast alates.

Menetluse käik 11.septembril 2008.a. esitas M Akohtule hagiavalduse M S vastu elatise nõudes. 12.novembril 2008.a. esitasid pooled eelistungil kohtule kompromissi, millest lähtuvalt on pooled kokku leppinud elatise maksmises kostja poolt hagejale, paludes kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada.

Kohtu seisukoht TsMS § 206 lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Küll aga võib kohus Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides.

Ingrid Niinemägi Kohtunik