3-07-1156/22 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1156 Haldusasi AS IMG Kasiinod kaebus Pärnu Linnavalitsuse õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 4 988 767 krooni hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AS IMG Kasiinod, esindajad juhatuse liige Algirdas Rozmanas ja vandeadvokaat Jaan Lindmäe Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus, esindajad Monika Tamm ja vandeadvokaat Vesse Võhma Menetluse alus ringkonnakohtus Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.02.2008 otsus Asja läbivaatamise kuupäev 03.11.2008

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.02.2008 otsus ja jätta uue otsusega AS IMG Kasiinod kaebus rahuldamata.

Välja mõista AS-lt IMG Kasiinod (registrikood 102648881) 16 236 (kuusteist tuhat kakssada kolmkümmend kuus) krooni Pärnu Linnavalitsuse kasuks tasutud riigilõivu katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.12.2005 lepinguga andis OÜ Koitla Varahaldus Paani Varahalduse AS-le üürile Pärnus, J.

V. Jannseni tn 2a asuva ärihoone. Lepingu kohaselt laienesid selles sätestatud üürniku õigused ka üürnikuga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele, sh AS-le IMG Kasiinod.

11.01.2006 väljastas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond OÜ Koitla Varahaldus 06.01.2006 taotluse alusel kirjaliku nõusoleku nr KN-541 hoone tehnosüsteemide muutmiseks.

3-07-1952 2(11)

09.03.2006 väljastas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond kasutusloa nr KL-1133 hoone kasutusotstarbe muutmise kohta. Kasutusloa kohaselt muudeti seni kaubandushoonena kasutusel olnud hoone kasutusotstarvet selliselt, et otstarvete loetellu lisandus „tantsusaal, diskoteek, kasiino“. Kasutusluba tugines Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 08.03.2006 ehitise ülevaatuse aktile, mille kohaselt vastab ülevaadatud ehitise osa kasiinole ja haiglavälise arstiabi osutamise hoonele.

09.03.2006 esitas AS IMG Kasiinod Pärnu Linnavalitsusele taotluse anda luba hoone I korruse ruumides hasartmängukoha avamiseks.

2. Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2006 korraldusega nr 331 otsustati viitega hasartmänguseaduse § 7 lg-le 3 ja § 18 lg 3 p-le 5 mitte nõustuda hasartmängukoha avamisega hoones. Korraldust põhjendati sellega, et asukoht elurajooni keskel ei ole sobilik hasartmängukoha avamiseks. Kergesti kättesaadav ja paheline meelelahutus võib avaldada halba mõju eriti noortele inimestele, kes on emotsionaalselt vastuvõtlikumad ja kellel ei ole veel täielikult välja kujunenud väärtushinnangud.

Tallinna Halduskohtu 19.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-882 tühistati Pärnu Linnavalitsuse korraldus nr 331. Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2007 otsusega muudeti 19.06.2006 kohtuotsuse põhjendusi, muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata.

3. AS IMG Kasiinod esitas 06.06.2007 kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2006 korraldusega nr 331 tekitatud kahju 4 988 767 krooni hüvitamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt.

Korraldus nr 331 tunnistati kohtu poolt õigusvastaseks ja tühistati põhjusel, et korralduse andmisel väljuti kaalutlusõiguse eesmärgi piirest, toetuti lubamatutele kaalutlustele ning jäeti haldusmenetluses välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjolud. Korralduse nr 331 vastuvõtmisele eelnenud perioodil on kaebaja teostanud ulatuslikke ehitustöid hoone hasartmängu kohaks ümberkujundamisel ja teinud kulutusi mänguautomaatide soetamiseks ning üürielepingust tulenevalt kandnud pidevalt kommunaalteenuste ja üüriga seotud kulusid. Kaebaja ei saanud kahju tekkimist vältida ega kõrvaldada, sest haldusmenetluses vastustaja ametniku poolt antud selgituste ja käitumise tõttu kujunes tal arusaam, et haldusmenetluse tagajärjel vastuvõetud korraldusega tema taotlus nõusoleku saamiseks hasartmängu mängukoha avamiseks rahuldatakse. Ilma Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna kooskõlastuste ja eelneva heakskiiduta ei oleks kaebaja asunud tegema kulukaid ümberehitustöid Pärnus J. V. Jannseni 2a asuva hoone esimese korruse ruumide kasiinoks ümberehitamiseks. Käesoleval juhul ei esinenud kaebaja taotluse lahendamisel ühtegi seadusest tulenevat piirangut, mis välistaks vaidlusaluste ruumide kasutamise kasiinona, samuti puudub konkreetne äratuntav naaber, kelle elule, tervisele, varale kasiino ehitamine võis ohtu põhjustada. Kaebaja kaitsmist vääriv huvi seondub hoones hasartmängukoha tarbeks tehtud eesmärgipäraste kulutustega, mida ei olnud võimalik vältida. Pärnu Linnavalitsus jättis korralduse nr 331 vastuvõtmisel kaebaja huvid üldse arvestamata. Vastustaja keeldus kaebaja kahju hüvitamise taotlust rahuldamast. Kõik RVS §-s 7 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks on täidetud ning Pärnu Linnavalitsus vastutab VÕS § 1043 järgi RVS § 7 lg 1 alusel.

4. Pärnu Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu järgmise põhjendusega. Kaebajal ei saanud tekkida linnavalitsuse keeldumisest nõusoleku andmisest kahjusid üüri või muude kulude tasumise tõttu, sest vastavalt üürilepingu p-le 3.2 on üürnikul õigus lepingust

3-07-1952 3(11) taganeda ja nõuda üürileandjalt tagasi kõik lepingu alusel tehtud maksed, kui kohalik omavalitsus ei väljasta üürnikule või samasse kontserni kuuluvale äriühingule õnnemängude mängukoha avamiseks nõusolekut ja/või korraldusluba. Kuna kaebaja üürilepingu p 4.1. kohaselt tekkis üürnikul kohustus tasuda haldusteenuste eest alles nõuetekohase kasutusloa andmisele järgnevast päevast, siis ei ole kaebaja kahju kandnud. Telefoni kasutamisega kantud kulud ei ole seotud vastava kirjaliku nõusoleku saamisega. Väikevahendeid ja ka muid soetatud asju on võimalik kasutada teistes ettevõtte asukohtades ning nende soetamiseks tehtud kulusid ei saa seetõttu lugeda kaebajale tekitatud kahjuks. Muude arvete osas, kus on märgitud üksnes asukoht, ei saa vastustaja väidetele hinnangut anda, sest puudub tööde ja tellimuste kirjeldus. Pärnu Linnavalitsus ei ole mängukohale nõusoleku taotluse lahendamisel nõudnud kasutusloa olemasolu enne nõusoleku andmist. Taotlejate poolt esitatakse mõnikord kaebaja poolt väidetud dokumente, kuid linnavalitsuse praktikas neid kunagi ei nõuta.

Pärnu Linnavalitsus ei ole süüdi kaebajale kahju tekkimises, sest kaebaja on ise võtnud põhjendamatuid riske ja hoolimatult käitunud. Hasartmänguseaduse § 7 lg 3 kohaselt ei taga ruumide omand või valdamine õigust korraldada neis ruumides hasartmänge, seega peab soovija arvestama riskiga, et nende ruumide soetamiseks tehtud kulutused osutuvad asjatuteks ning kulutuste tegemine ei anna taotlejale eeliseid nõusoleku saamiseks. Kaebajal oleks piisava hoolsuse korral olnud võimalik kahjusid vältida. Kuna vastavate ruumide olemasolu ei taga õigust hasartmängude korraldamiseks, peab ettevõtja arvestama riskiga, et ruumide soetamiseks tehtud kulutused võivad osutuda asjatuks. Linnavalitsuse nõusoleku puudumine välistab ehitise kasutamise hasartmängu mängukohana. Kõik kulutused on kaebaja teinud enne kasutususloa saamist ja enne nõusoleku taotlemist. Samuti ei saanud kaebaja arvata, et kasutusloa saamine tähendab ilmtingimata nõusolekut. Korraldus nr 331 tühistati menetlusvigade tõttu, mis ei välista, et asja uuel läbivaatamisel jõutakse samale järeldusele.

5. Tallinna Halduskohtu 18.02.2008 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebaja kasuks välja 541 205,67 krooni ning tasutud riigilõivu katteks 11 688,72 krooni. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2007 otsuse põhjenduste kohaselt tuli kaevatav otsus tühistada asjas tuvastatud oluliste diskretsioonija menetlusvigade tõttu. Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2005 korralduse nr 331 vastuvõtmisel ei antud kaebajale mingit võimalust oma seisukohtade osas sh kantud kulutuste, õiguspärase ootuse ning võimaliku kahju tekkimise osas selgitusi anda. Pärnu Linnavalitsus vaatas pärast kohtuotsuse jõustumist kaebaja taotluse uuesti läbi ja 21.08.2007 korraldusega nr 586 otsustati mitte nõustuda AS IMG Kasiino hasartmängu mängukoha avamisega Pärnus J. V. Jannseni 2a (tl 94-104) Seega jõudis Pärnu Linnavalitsus kaebaja taotluse haldusmenetluse käigus uuesti läbivaatamisel samasisulisele otsusele. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et 21.08.2007 korraldus nr 586 jõustus ja on kehtiv haldusakt.

Kaebaja poolt tehtud kulutuste põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, kas nende kulutuste tegemisel oli kaebajal alust eeldada, et linnavalitsus annab hasartmänguseaduse § 7 lg-s 3 sätestatud nõusoleku. Kaebaja väidetel tuli erinevates Eesti linnades, sh Pärnus enne 02.05.2006 levinud halduspraktika kohaselt kohalikult omavalitsuselt hasartmänguseaduse § 7 lg 3 sätestatud nõusoleku saamiseks taotlusele lisada kindlasti tegevusluba, ehitise omandiõigust tõendavad või ehitise kasutamise õigust tõendavad dokumendid, kasutusluba ehitise kasutamiseks kasiinona, lisaks nõuti veel muid dokumente. Dokumentide taotlusele lisamata jätmisel taotlust ei menetletud ja küsiti puuduolevad dokumendid taotlusele juurde. Oma väiteid tõendas kaebaja tunnistaja ütlustega. Vastustaja väidete kohaselt tuli esitada üksnes taotlus ning kasutusloa olemasolu ei olnud eelduseks nõusoleku saamiseks hasartmängu mängukoha avamiseks. Vastustaja tõendas oma

3-07-1952 4(11) väiteid tõenditega teistele mängukohtadele väljastatud nõusoleku ja kasutuslubade väljastamise kohta ning tunnistajate ütlustega. Kuna kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud tema poolt esitatud konkreetse taotluse menetlemisel haldusorgani poolt, ei ole asja lahendamisel oluline ja määrav Eestis ja Pärnus taoliste taotluste lahendamisel toiminud halduspraktika üldises mõttes, vaid oluline on kaebaja taotluse menetlemise asjaolud. Vaid antud menetluse asjaolude alusel on võimalik hinnata, kas kaebajal sai ametnike selgitustest ja lubadustest tekkida õiguspärast ootust, et tema taotlus kuulub rahuldamisele. Kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.

Asjas kogutud tõendite kohaselt teostas IMG Kasiino asjaajamist hasartmängu mängukoha avamiseks Pärnus J. V. Jannseni 2a IMG Kasiino Lääne regiooni juht Feliks Essenson, kes esitas taotluse koos lisamaterjalidega linnavalitsuse pädevale ametnikule Kaja Juhansoole. Käesolevas asjas tunnistajana ülekuulatud Kaja Juhansoo ütluste kohaselt ei ole tal meeles, mida ta Feliks Essensonile kasutusloa osas ütles ega seda, mitu korda Feliks Essenson tema juures käis. Samuti ei mäleta tunnistaja Kaja Juhansoo, kas temalt asjas nõu küsiti ning kas ta nõu andis. Tunnistaja Kaja Juhansoo ütluste kohaselt võttis ta esitatud materjali vastu, kasutusluba ta paketi juurde ei nõudnud ( III kd tl 152). Kaja Juhansoo ütluste kohaselt võetakse vastu kõik taotlused, olenemata taotlusele lisatud dokumentide mahust, sest seadus ei märgi, mida tuleb taotlusele lisada. Tunnistaja F. E.i haldusasjas nr 3-06-882 ja käesolevas asjas antud ütluste kohaselt tuli taotlusele nõusoleku saamiseks juurde lisada tegevuslitsents, mänguautomaatide kogus ja kirjeldus, kasutusluba ja üürileping. Tunnistaja ütluse kohaselt pöördus ta nõusoleku saamiseks taotlusega linnavalitsuse poole kahel korral. Esimesel korral ei võetud tema taotlust ametniku poolt vastu põhjusel, et puudus kasutusluba. Ametnik selgitas, et taotlus võetakse vastu, kui on kõik dokumendid koos (tl III kd tl 150). Tunnistaja F. E.i ütlusi selle kohta, et esimest korda esitatud taotlust ei võetud vastu, kuna puudus kasutusluba, kinnitas kaebaja esindaja Kaire Eenma oma vande all antud seletuses (III kd tl 154).

F. E.i ütlusi selle kohta, et taotlust kasiino avamiseks ei võeta enne menetlusse, kui on tehtud kasutusloa muudatus, kinnitas tunnistaja A. K. oma ütlustega haldusasjas nr 3-06-882 (tl 57). Käesolevas asjas tunnistajana ülekuulatud Elo Juursalu ütluste kohaselt puutus ta kaebaja taotlusega kokku alates selle registreerimisest 09.03.2006 (III kd tl 147), seega tema taotluse tagasilükkamisega ei saanudki tegeleda. Hinnates eelpool käsitletud tunnistajate ütlusi ja esindaja seletust, on tõendatud, et linnavalitsuse ametnik nõudis kaebaja taotluse menetlemiseks kasutusloa esitamist ehitise kasutamise kohta kasiinona.

AS-ga IMG Kasiinod samasse kontserni kuuluv äriühing Paani Varahalduse AS sõlmis 28.12.2005 õnnemängude korraldamiseks Jannseni tn 2a asuva hoones üürilepingu OÜ-ga Koitla Varahaldus (haldusasi nr 3-06-882 tl 42-49). Selleks, et ruumide kasutamine kasiinona võimalik oleks, tuli EhS § 32 lg 1 kohaselt saada kasutusluba ja kasiinoruumid välja ehitada. Koitla Varahalduse juhatuse liikme A. K. haldusasjas nr 3-06-882 antud ütluste kohaselt võttis ta enne üürilepingu sõlmimist ühendust linnavalitsuse pädeva ametniku Kaja Juhansooga, et täpsustada, millised on võimalused vaidlusaluses ehitises kasiino avamiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt kinnitas ametnik, et kõigi vajalike dokumentide esitamisel võib viivitada vastava loa andmisega kuni 2 kuud, kuid keeldumiseks puudub alus. Tunnistaja ütluste kohaselt oli talle oluline kindel teadmine selle kohta, et takistusi kasiino avamiseks ei ole, sest kaebajaga üürilepingu sõlmimiseks tuli tal lõpetada eelnevalt sõlmitud üürilepingud. Samuti tekkis seoses kaebaja pakkumisega võimalus võtta pangalaenu ehitise renoveerimiseks ning ta pidi olema kindel, et pangalaenu tagasimaksmiseks ta saab üürilepingus ettenähtud üüri. Peale vastuse saamist linnavalitsusest sõlmis tunnistaja üürilepingu ning pöördus linnavalitsuse poole kasutusloa

3-07-1952 5(11) muutmiseks. Peale kasutusotstarbe muutmist sõlmis tunnistaja pangaga lepingu. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta vahepeal mitu korda ühendust Kaja Juhansooga selleks, et kontrollida kas kõik läheb ootuspäraselt ning talle kinnitati, et taotlus võetakse menetlusse pärast kasutusloa esitamist (haldusasi nr 3-06-882 tl 57). Eelnevaga on tõendatud, et linnavalitsuse käitumise tagajärjel tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et taotlus nõusoleku saamiseks hasartmängu mängukoha avamiseks rahuldatakse.

Tulenevalt eelpoolt tuvastatud asjaoludest oli kaebajal korralduse nr 331 vastuvõtmisele eelnenud haldusmenetluse tulemusena alus eeldada, et linnavalitsus annab hasartmänguseaduse §

7 lg 3 sätestatud nõusoleku ning arvestades seda, et kaebajal tuli ehitise kasutusloa saamiseks teha kulutusi selleks, et ehitis vastaks ettenähtud nõuetele ja kavandatud kasutamise otstarbele, said kaebajal tekkida kahjud kasiino avamiseks tehtud kulutuste näol.

Kaebaja on ehitustööde teostamise kohta esitanud lepingud, hinnapakkumised, teostatud tööde vastuvõtu aktid, sisekujundusprojekti, sisekujunduselementide valmistamise ja paigaldamise tarnelepingu koos lisadega, tööettevõtu lepingu koos lisadega elektritööde teostamiseks mängusaalis ning tööde vastuvõtmise akti, fotod ( II kd tl 146-169, 176). Kaebaja loobus nõudest tulekustutite ja telefoniarvete osas ( II kd tl 116, 188).

OÜ Koitla Varahaldus ja Paani Varahaldus AS vahel 28.12.2005 sõlmitud üürilepingu p 3.2 kohaselt juhul, kui üürnikuga samasse kontserni kuuluvale äriühingule ei väljastada õnnemängude mängukoha avamiseks vajalikku nõusolekut, on üürnikul õigus taganeda ja nõuda üürileandjalt tagasi kõik käesoleva lepingu alusel tehtud maksed sh tagatisraha (haldusasi nr 3- 06-882, tl 43). Seega ei saa üürilepingust tulenevaid kulutusi (rent ja kommunaalmakseid) lugeda kaebajale tekitatud kahjuks. Antud kulutuste kandmine tuleb lahendada üürileandja ja üürniku vahel.

Kaebaja teadis, et hasartmängukoha tegevuse lubatavuse üle antud asukohas otsustab kohalik omavalitsus hasartmänguseaduse § 7 lg 3 sätestatud kirjaliku nõusoleku taotluse lahendamisel. Seega pidi kaebaja arvestama, et hasartmängu korraldamiseks taotletud asukohas tehtud kulutuste kandmine on seotud teatud riskiga ning kandma asjas üksnes niisugused kulud, mida ei olnud võimalik vältida hoone kasutusele võtuks. Kaebaja poolt esitatud kahju arvestuse kohaselt moodustavad mänguautomaadid suurima osa kaebaja poolt näidatud kuludest. Selleks, et esitada koos taotlusega linnavalitsuse poolt nõutavad andmed mängukohas kasutatavate mänguautomaatide koguse ja kirjelduse kohta, polnud mõistlikku hoolsust arvestades põhjendatud mänguautomaatide hankimine ning ruumide sisustamine. Seetõttu ei olnud ruumide kasutusele võtmiseks hädavajalik teha kulutusi mänguautomaatidele ja ruumide sisustamisele ning antud kulutusi oli võimalik vältida (II kd tl 31, 28). Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kulutuste kohta koostatud arveid, ei ole kõik ruumides tehtud kulutused tarbetud ka juhul, kui ruume ei saa kasutada kasiinona. Sellisteks kulutusteks on kohtu hinnangul kulutused ehitustarvikutele 1 551,70 krooni (II kd tl 62); küte ja kalorifeeri küttetrassi ehitus 33 980,10 krooni; üldehituskulud 932 175,22 krooni (II kd tl 47), elektritööd

345 150 krooni (II kd tl 9, 11,13); ventilatsioon 526 870 krooni (II kd tl 15). Käsitletud tööde tulemusel tehtud parenduste tõttu on kasvanud üürileandja vara väärtus.

Kulude arvestuses on toodud spetsiifilised kulud kasiinole – spetsiaalselt tellitud aknad, mida kaebaja ei saa enam kasutada, sest need olid tehtud antud hoone mõõtmeid arvestades ( II kd tl 115). Kaebaja selgituste kohaselt ei ole võimalik ruumidest ära viia helisüsteemi, sest see on sissehitatud ning selle kaasa võtmine kahjustaks ehitist. Samuti ei ole võimalik ära viia valgusteid, mis on ehitatud ripplae sisse, vastasel korral peaks lae lõhkuma. Toonkiled on mahavõetud, kuid need said mahavõtmisega rikutud ja kilet ei saa enam kasutada (II kd tl 116).

3-07-1952 6(11) Kuna mänguautomaatidel tekib kasutamisel staatiline elekter tuleb põrandakattena kasutada vaipa selle maandamiseks, samuti on erinõuded personali puhkeruumile. Vaipkatet ei saa ära viia, sest see on liimitud põranda külge. Ruum peab olema kindlasti valve all ning seetõttu tuleb paigaldada valvesüsteem. Samuti peab olema lokaalne videovalve koos lindistamisega ning aknad peavad olema kinni kaetud. (II kd tl 190). Vastustaja ei esitanud asjas omapoolset seisukohta kaebaja kulutuste osas seoses kasiino eripäraga.

Tulenevalt eeltoodust ja esitatud kahjunõude arvestusest saab kasiino avamisega seotud kulutusteks lugeda kulutused: valgusakendele 118 264,32 krooni (II kd tl 26); projekteerimiseks vajaliku hoone osa mõõdistamisele ja digiplaani koostamisele 2 803 krooni (II kd tl 41); mängusaali sisemisele elektripaigaldusele ja tööprojektile 17 700 krooni (II kd tl 43); mängusaali disainiprojektile 12 921 krooni (II kd tl 45); helisüsteemile 34 090 krooni ja 2 360 krooni (II kd tl 49, 51); valgustitele 183 447,35 krooni (II kd tl 53, 54); vaipkattele 99 120 krooni (II kd tl 57); toonkilede paigaldusele 4 000 krooni (II kd tl 60). Kuigi sisekujundusprojekt on tehtud enne linnavalitsuse poole pöördumist, on antud kulutus põhjendatud, sest projekti alusel oli võimalik teha sihipäraseid kulutusi kasiino väljaehitamiseks (66 500 krooni). Seega on kulud põhjendatud kogusummas 541 205,67 krooni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus kaebust rahuldavas osas tühistada ja uue otsusega jätta kaebus täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt. Kaebaja on taotlenud korraldusega nr 331 tekitatud kahju hüvitamist. Samas puudub korralduse nr 331 ja väidetavalt tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Arvestades seda, et korraldus nr 331 anti 02.05.2006, on kõik kulutused enne nimetatud kuupäeva tehtud kaebaja enese otsustuste tagajärjel. Haldusakt, mis ei kehti, ei saa olla kulutuste tegemise põhjuseks.

Kohus on põhjendamatult asunud hindama seda, kas kaebajal oli põhjust eeldada, et linnavalitsus talle hasartmänguseaduse § 7 lg 3 näidatud nõusoleku annab. Kaebaja oli kogu aeg teadlik, et nõusolek on vajalik ning seda ei asenda ehitise kasutusluba ega mingi muu linnavalitsuse otsus. Seadus ei kohusta linnavalitsust nõusolekut andma ega kaebajat eelnevalt kulutusi tegema. Kaebaja esitas avalduse nõusoleku saamiseks pärast kulutuste tegemist. Seega ei saanud kaebaja eeldada kulutuste tegemisel, et talle nõusolek antakse.

Kohus on lubamatult jätnud kõrvale linnavalitsuse väited ja tõendid varasema halduspraktika kohta ja sellest tulenevalt pidanud kaebaja tunnistajate ütlusi usaldusväärsemaks kui linnavalitsuse esitatud tõendeid. Need tõendid omasid asja lahendamisel olulist tähtsust.

Halduskohus on asjas ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi. Tunnistaja F. E.i ütluste kohaselt nõudis temalt kasutusluba ametnik K.Juhansoo, kes aga tunnistajana eitas kasutusloa nõudmist. Seega on tegemist vastuoluliste ütlustega ning lubamatu oli F. E.i ütluste usaldusväärsemaks pidamisel tugineda kolmandate isikute ütlustele, kes tegelikult vestluse juures ei viibinud. Kaebaja on kogu kohtumenetluse väitnud, et nad isegi ei püüdnud enne kulutuste tegemist nõusoleku taotlusega linnavalitsuse poole pöörduda, sest linnavalitsus nõudis kaebaja teada alati kasutusloa esitamist koos taotlusega. Kaebaja tegutses temale teadaolevale praktikale vastavalt,

3-07-1952 7(11) kuid sellise praktika olemasolu on linnavalitsus oma tõenditega ümber lükanud. Ainult ühe tunnistaja ütlustele tuginedes, mis on teiste tõenditega vastuolus, ei saa lugeda tõendatuks, et kasutusloa saamiseks tuli kulutused teha enne nõusoleku taotluse esitamist.

Linnavalitsust ei saa lugeda vastutavaks informatsiooni eest, mida kaebajale edastas kolmas isik OÜ Koitla Varahaldus juhatuse liige A. K.. Mitte linnavalitsus vaid A. K. kinnitas väidetavalt kaebajale, et nõusoleku mitteandmiseks pole alust. Linnavalitsus ei saa vastutada A. K. poolt antud informatsiooni eest. Usutav ei ole, et A. K.le, kes ise ei olnud hasartmängu mängukoha avamiseks nõusoleku taotleja, enne taotluse esitamist kinnitati linnavalitsuse ametnike poolt, et takistusi nõusoleku andmiseks pole. A. K. poolt edastatud informatsioon ei saanud olla õiguspärase ootuse tekkimise aluseks. Eeltoodust tulenevalt on väär ka järeldus, et nõusoleku saamiseks oli vaja teha ehitustöid, ning vastava summa väljamõistmine.

Halduskohus on teinud ebaõigesti kindlaks ka kasiino avamiseks vajalikud kulutused. Kuna kasutusluba saab taotleda üksnes hoone omanik, on kaebaja poolt kulutuste kandmine tema vaba valik. Kasutusloa üleandmise kohustus oli ka OÜ Koitla Varahaldus üürilepingu punkti 4.1 järgi üürileandja kohustus. Seega lisaks sellele, et linnavalitsus ei ole kaebajalt kasutusloa esitamist nõudnud, oli selle saamise kohustus OÜ-l Koitla Varahaldus.

Lisaks eeltoodule on sisseehitatud helisüsteem, elektripaigaldustööd ja –projektid, valgustid ja vaipkatted käsitletavad parendustena, mille tõttu on kasvanud üürileandja vara väärtus. Kulutused valgusakendele, sisekujundusele, disainiprojektile ning toonkilede paigaldamisele ei ole seotud kasutusloa saamisega ning neid oleks saanud vältida, sest tegemist on nö toreduslike kulutustega. Hoone mõõdistamine ei ole seotud kasiinoga, sest hõlmab kogu hoone mõõdistamist. Linnavalitsus on kogu menetluse jooksul kulutuste väljamõistmisele ja seotusele kasiino eripäraga vastu vaielnud. Alusetu on kohtu seisukoht, et kulutuste tegemine enne nõusoleku saamist ja vastava taotluse esitamist oli vältimatu.

7. IMG Kasiinod AS vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Linnavalitsus tegi mängukohale nõusoleku andmise menetluses küll uuesti keelduva otsuse aga selle vaidlustamine oli majanduslikult mõttetu, sest üürileping oli kohtuvaidluse tõttu ennetähtaegselt lõpetatud. Kuna seaduse kohaselt tohib hasartmängu korraldaja tegeleda üksnes hasartmängude korraldamisega, ei saanud kaebaja ruume peale nõusoleku andmisest keeldumist kasutada muul otstarbel.

Kaebaja ei pea õigeks apellatsioonkaebuse seisukohta, et enne korralduse 331 vastuvõtmist tehtud kulutused olid tehtud kaebaja enda otsustuste tulemusena. Kaebaja on tõendanud, et tal oli linnavalitsuse ametnike lubadustest tulenevalt alust eeldada, et linnavalitsus annab peale hasartmängukoha valmisehitamist nõusoleku mängukoha avamiseks.

Kohus on õigesti tuvastanud, et kaebajalt nõuti nõusoleku saamisele eelnevalt kasutusloa olemasolu, mis omakorda tähendas ümberehituse kulude kandmist. Kohus on tekkinud kahju õigesti kindlaks teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-07-1952 8(11)

8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja kahjunõue tuleb rahuldada. Halduskohus ei ole kontrollinud kõiki kahjunõude rahuldamise eeldusi ning on seetõttu jõudnud ebaõigele tulemusele.

RVS § 7 lg 1 kohaselt on kahjunõue isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4, ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahjunõude eeldusena tuleb seega kontrollida, kas linnavalitsuse tegevus, mis kaebaja väitel tema õigusi rikkus, oli tegelikult õigusvastane, kas kaebajal tekkis kahju, kas tegevuse ja kahju vahel esineb põhjuslik seos ja kas kaebaja võttis tarvitusele vajalikud meetmed, et kahju tekkimist vältida.

9. Linnavalitsuse õigusvastase tegevusena on kaebaja esile toonud mitte üksnes korralduse nr

331 andmise, vaid ka selle korralduse andmisele eelnenud linnavalitsuse ametnike tegevuse, millega kaebajale anti põhjendamatult lootust renditud pinnal kasiino avada, anti kirjalik nõusolek hoone tehnosüsteemide muutmiseks kasiinole kohaseks ja kasutusluba ruumide kasiinona kasutamiseks.

Kahjuna on kaebaja nimetanud ruumide ümberehituseks ja sisustamiseks tehtud kulutusi.

10. Õige on linnavalitsuse seisukoht, et korralduse nr 331 õigusvastasus ei oma käesoleva kahjunõude kontekstis tähtsust. Kaebaja kandis kulud hoone ümberehituseks ja sisustamiseks enne selle korralduse andmist, mistõttu asjaolu, et kaebajat enne korralduse andmist ära ei kuulatud ning linnavalitsus kaalumist kõigi reeglite kohaselt ei teostanud, ei saanud kaebajale kahju põhjustada.

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond pidi 09.03.2006 väljastatud kasutusloa puhul hindama muuhulgas ka seda, kas antud kohas asuva hoone kasutamine kasiinona on avalikes huvides või kolmandate isikute kaitset väärivaid õigusi arvestades lubatav. Samas olid kulutused, mille hüvitamist kaebaja nõuab, kantud enne kasutusloa väljastamist, mistõttu poleks kulutuste kandmist vältinud ka see, kui linnavalitsus oleks juba kasutusloa väljastamisel võtnud seisukoha, et kasiino antud hoonesse ei sobi. Kuna ilmne on, et kasutusloa väljastamine ei saanud väidetava kahjuga põhjuslikus seoses olla, ei kontrolli ringkonnakohus kasutusloa õiguspärasust.

11. 11.01.2006 väljastas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond OÜ Koitla Varahaldus 06.01.2006 taotluse alusel kirjaliku nõusoleku nr KN-541 hoone tehnosüsteemide muutmiseks. EhS § 16 lg 1 kohaselt on kirjaliku nõusoleku sisuks luba ehitada väikeehitis või muuta ehitise tehnosüsteeme. Kaebaja kirjaliku nõusoleku taotlusele oli lisatud projektid mängusaali sisekujunduse ja mängusaali sisemise elektripaigaldise teostamiseks. Projekti kooskõlastuslehelt (toimik 3-06-882, lk 53) nähtub, et linnavalitsuse planeerimisosakonnale oli selge, et kaubandushoone esimesel korrusel asuv kaubasaal soovitakse osaliselt ümber ehitada mängusaaliks. Kuna osa kulutusi on tehtud peale kirjaliku nõusoleku saamist ja seega kirjaliku nõusoleku õiguspärasust usaldades, tuleb hinnata, kas kohaliku omavalitsuse poolt tehnosüsteemide ümberehituse lubamine tingimustes, kus antud hoones tegelikult kasiino pidamist kavatseti keelata, oli õigusvastane.

Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-06-882, mis puudutas korralduse nr 331 vaidlustamist, leiti, et ehitise tehnosüsteemide muutmiseks EhS § 16 lg 1 p 2 alusel kirjaliku nõusoleku andmisel ei pidanud Pärnu Linnavalitsus hindama ega hinnanudki ehitise kasutamise võimalust kasiinona. Ringkonnakohus märkis, et „[a]ndmete esitamine ehitise kasutamisotstarbe kohta on kirjaliku nõusoleku taotlemise menetluses vajalik selleks, et

3-07-1952 9(11) kontrollida, kas ei esine EhS § 16 lg-s 4 sätestatud kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluseid. EhS § 16 lg 4 p 1 kohaselt on viimatinimetatud aluste hulgas sätestatud ehitusprojekti mittevastavus sellele esitatavatele nõuetele ning p 6 kohaselt ehitise mittevastavus ehitisele esitatavatele nõuetele pärast selle tehnosüsteemide muutmist. EhS § 3 lg 1 ja lg 4 sätestavad ehitisele esitatavate nõuetena (millega EhS § 18 lg 2 kohaselt tuleb arvestada ka ehitusprojekti koostamisel) muuhulgas nõude, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist ja vara ega keskkonda. Eeskätt on sellistele nõuetele vastavuse kontrollimisel oluline ehitise ja selle projekti vastavus projektijärgsele kasutusotstarbele. Siiski on kohtupraktikas peetud õigusvastaseks ehitusloa väljastamist ka juhul, kui selle alusel ehitatavat rajatist ei ole tõenäoliselt võimalik õiguslikult või tehniliselt kasutada või ei ole see majanduslikult otstarbekas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-33-05 p 9). Käesoleval juhul ei olnud sellise olukorraga tegemist juba seetõttu, et tehnosüsteemide muutmine, milleks kirjaliku nõusoleku andmisel luba anti, ei eeldanud möödapääsmatult hoone kasutamist üksnes kasiinona; samuti ei esinenud ühestki seadusest tulenevat konkreetset piirangut, mis välistas ehitise kasutamise kasiinona, ning puudus ka konkreetne äratuntav naaber, kelle elule, tervisele või varale ehitise kasutamine kasiinona võis põhjustada ohtu.“

Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Asjaolu, et kirjaliku nõusoleku alusel kasiinole sobilikuks muudetud elektripaigaldis oli kohane ka juhul, kui hoonet kasutada muul otstarbel, kinnitab see, et käesoleval ajal samades ruumides tegutsev piljardisaal pole kaebaja ja vastustaja esitatud fotode võrdlusest nähtuvalt pidanud ruumide sisekujundust muutma. Pärnu Linnavalitsuse 11.01.2006 kirjalik nõusolek nr KN-541 ei olnud õigusvastane.

12. Kaebaja on esile toonud, et halduspraktikas nõuti alati enne hasartmänguseaduse § 7 lg-s 3 ettenähtud nõusoleku taotlemist, et hoonele oleks väljastatud kasutusluba kasiinona kasutamiseks. Kaebaja selgitustest nähtub, et käesoleval juhul ta enne 06.03.2006 nõusoleku taotlusega (vt toimik 3-06-882, lk 39) linnavalitsuse poole ei pöördunudki, uskudes, et enne kasutusloa saamist taotlust nagunii menetlusse ei võeta. Ka õigusvastane halduspraktika võib anda aluse kahjunõudeks, kui kaebajal puudus äratuntav võimalus kasutada kulutuste tegemise asemel muid õiguskaitsevahendeid.

Usutav on kaebaja seisukoht, et linnavalitsus eeldas enne korralduse 331 vastuvõtmist, et kasiinona kasutada soovitavatel ruumidel on enne nõusoleku taotlemist olemas kasutusluba või vähemalt on eeltööd kasutusloa saamiseks tehtud. Seda seisukohta ei kummuta linnavalitsuse töötajate tunnistused ega hasartmänguseaduse § 7 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks esitatud erinevad taotlused. Linnavalitsuse ametnikud E. Juursalu ja K. Juhansoo on küll väitnud, et taotlusega koos ei olnud vaja kasutusluba esitada ning kasiinoruumide valmisolekut avamiseks ei kontrollitud, kuid nad ei ole eitanud, et reeglina esitati koos taotlusega kasutusluba ning et ka käesoleval juhul kutsuti neid ruume üle vaatama, mida nad ka tegid (III köide, lk 148 ja 149). Kui linnavalitsus ruumide korrasolekut enne nõusoleku andmist oluliseks ei pidanud, poleks mingit põhjust olnud neid ka üle vaadata. Linnavalitsuse poolt halduspraktika kohta esitatud taotluste analüüsist nähtub, et viimastel aastatel on üldiselt kasutusluba olemas olnud enne nõusoleku saamist.

13. Hasartmänguseaduse § 7 lg 3 ega muud hasartmänguseaduse sätted ei näe ette, et enne kohalikult omavalitsuselt nõusoleku taotlemist peab kasiino olema valmis avamiseks. Seega ei oleks olnud õiguspärane nõuda kaebajalt kasutusluba enne nõusoleku andmist.

14. RVS § 7 lg 1 kohaselt tuleb kontrollida ka seda, kas kannatanul oli võimalik kahju tekkimist vältida. Riigikohus on 17.06.2002 lahendis nr 3-3-1-32-02 ja 11.03.2004 lahendis nr 3-3-1-8-04 lähemalt lahanud tingimusi, mil kohase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine võib olla

3-07-1952 10(11) aluseks kahjunõude rahuldamata jätmisele. Riigikohus on rõhutanud, et õiguskaitsevahendi esitamise võimalikkus pidi olema kannatanule arusaadav ja selle kasutamata jätmiseks ei tohtinud esineda mõjuvaid põhjuseid.

15. Ringkonnakohtu arvates välistab kahjunõude rahuldamise käesoleval juhul asjaolu, et linnavalitsus ei ole õigusvastasele halduspraktikale tuginedes kaebaja õigusi rikkunud. Kaebajal oli võimalik kasiinoruumide ümberehitamiseks ja sisustamiseks asjatute kulutuste tegemist vältida. Kaebajale pidi olema selge, kuidas riskide vältimiseks tegutseda ning milliseid õiguskaitsevahendeid kasutada. Kaebaja on selgitanud, et ta püüdis kulutuste kandmise riske maandada sellega, et suhtles ise ja üürileandja kaudu korduvalt linnavalitsusega saamaks selgust, kas nõusoleku saamine antud ruumides kasiino avamiseks on kindel. Selle asemel oleks tulnud linnavalitsuselt taotleda hasartmänguseaduse § 7 lg 3 alusel siduv kirjalik nõusolek. Kasiinoäris tegutsevalt äriühingult sellise käitumise eeldamine ei ole ülemäärane. Käesoleval juhul ei ole täielikult välistatud see, et nõusoleku taotlus oleks sisuliselt läbi vaadatud enne kasutusloa saamist. Sellest keeldumise puhul oleks kaebaja pidanud pöörduma kohtusse või hoiduma riskantse investeeringu tegemisest.

16. Taotluse esitamise võimalus pidi olema kannatanule arusaadav, sest seadusest ega muust haldusaktist ei tulenenud kohustust esitada koos nõusoleku taotlusega kasutusluba. Kasutusloa taotlusele lisamise nõuet ei olnud varem kirjalikult esitanud ükski kohalik omavalitsus ega Pärnu Linnavalitsus käesoleval juhul. Nagu eelpool viidatud, pöördus kaebaja V. Jannseni tn 2a hoones kasiino avamiseks nõusoleku saamise taotlusega esmakordselt linnavalitsusse alles 06.03.2006. Kaebaja väidet, et 06.03.2006 ei registreeritud esitatud taotlust, kuna puudus kasutusluba, ei ole linnavalitsuse ametnikud kinnitanud. Linnavalitsuse ametnik K. Juhansoo selgitas, et taotlusel oli vale kuupäev ja kuna lubati tuua õige kuupäevaga taotlus, taotlust 06.03.2006 ei registreeritud. Muid otseseid tõendeid taotluse tagasilükkamise kohta kasutusloa puudumise tõttu ei ole. Eeltoodu ei oma ka määravat tähtsust, sest ka 6. märtsiks 2006 olid kasiinoruumid valmis ehitatud ja kulutused tehtud. Seega poleks 06.03.2006 õigusvastane keeldumine taotluse menetlusse võtmisest põhjuslikus seoses kahju tekkimisega ega tooks kaasa kahju hüvitamist.

Isegi kui leiaks tõendamist, et kaebajale selgitati linnavalitsuse ametnike poolt vajadust saada enne nõusoleku taotluse esitamist hoonele kasutusluba, poleks kaebuse rahuldamiseks alust. Sellisel juhul välistaks kaebuse rahuldamise kohaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine. Taotluse menetlusse võtmisest keeldumine oleks tulnud vaidlustada kohtus ja taotleda haldusakti andmist.

17. Mõlemad pooled on käesolevas asjas kinnitanud, et korralduses nr 331 väljendatud keeldumine kasiino avamiseks nõusoleku andmisest oli esmakordne kõigi kohalike omavalitsuste praktikas. Seega võib arvata, et kaebaja lootis ümberehitusi tehes kergemeelselt, et ka käesoleval juhul kohaliku omavalitsuse nõusoleku saamiseks takistusi ei ole. Nagu kaebaja kinnitas, küsitakse praegu nõusolek alati enne, kui alustatakse ümberehitustöid.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja võib hoonele tehtud parenduste hüvitamist nõuda hoone omanikult, kes käesoleval ajal ümberehitatud hoonet välja rentides kasu saab. Kohalik omavalitsus ei pea kinni maksma äriühingu poolt võetud põhjendamatuid riske ega soovimatust nõuda kulutuste hüvitamist tehingupartnerilt.

18. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata.

3-07-1952 11(11)

19. Kaebaja on taotlenud halduskohtus 107 750 krooni riigilõivu hüvitamist, vastustaja halduskohtus menetluskulude hüvitamist ei nõudnud. Apellatsioonimenetluses on kaebaja taotlenud 23 600 krooni esindaja kulude hüvitamist ja vastustaja 22 545,80 krooni advokaadikulude ja 16 236 krooni riigilõivu hüvitamist. Esindajatasude kandmine on tõendatud.

Tulenevalt HKMS § 93 lg 4 muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust kui ta kohtuotsuse tühistab ja asja ise lahendab. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tuleb kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Ringkonnakohus ei pea HKMS § 93 lg 5 alusel põhjendatuks ka vastustaja esindaja tasu väljamõistmist, sest tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, mis kõrvalise õigusabi kasutamist õigustaks. 16 236 krooni riigilõivu tuleb kaebajalt välja mõista.

Kohtunikud

Ivo Pilving

Silvia Truman

Viive Ligi