2-08-59944/8 · 2-08-59944/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

2-08-59944/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.november 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-08-59944

Tsiviilasi

J H hagi B M vastu lapse elatise väljamõistmise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J H , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kostja: B M , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

13.11.2008.a.

Kohtuistungil osalesid

Resolutsioon:

Hageja ja kostja

J H

H

H hagi

hagi

hagi B M

M

M vastu

vastu

vastu lapse

lapse

lapse elatise vä

elatise vä

elatise väljamõistmise nõudes

jamõistmise nõudes

ra

rahulda

hulda

huldada

da

da osaliselt

osaliselt

osaliselt.

Välja mõista

Välja mõista B M

M

M ’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) J H (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) alates

) alates

) alates 18.09

09.200

.200

.2008.a. elatis

a. elatis

nende lapse

nende lapse I M

M

M , sündinud

, sündinud

, sündinud xx

xx

xxxx

xx

xx a., ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või

a., ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või

vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 2 175 (kaks

tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud

kehtestatud kuupalga alammäära

kuupalga alammäära

kuupalga alammäära kuus.

kuus.

Menetluskulud jätta

Menetluskulud jätta kostja

kostja

kostja kanda.

kanda.

Edasikaebamise kord

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I. Asjaolud, hageja nõue ja a

I. Asjaolud, hageja nõue ja asja kohtulik arutelu

sja kohtulik arutelu

sja kohtulik arutelu.

Hagiavalduse kohaselt on pooltel 14.06.2006.a. sündinud poeg I M , kes elab koos

hagejaga. Hageja omakorda elab oma ema majutuse peal. Kostja ei ole maksnud kaheksa

kuud raha. Laps kasvab iga päevaga, nõudmised suurenevad, elatustase tõuseb. Hageja

soovib elatist lapsele 4 815 krooni kuus ning palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates

01.12.2007.a.

Kohtuistungil hageja palub elatis kostjalt välja mõista. Hageja selgitab, et ta saaks

tööle minna, aga pole last kuhugi panna. Lasteaiakoht on lapsele olemas, aga kohamakse on

võlgu. Samuti puudub raha, et laps lasteaeda panna, kuna kuu algul on vaja söögiraha ette

ära maksta, aga raha pole. Kostja pole juba mitu kuud raha andnud, kuigi ta saaks töötada.

Aga kostja ei pea töökohta, sest lihtsalt hakkab jooma. Kooselu ajal ta nii palju ei joonud, aga

kooselu on lõppenud 2007.a. detsembrikuust. Last ei saa ka talle usaldada, sest ta lihtsalt

joob. Ometi on ta oma erialal päris hea ja väljaõppinud töötaja. Hageja ütleb, et talle on teada,

et kostjal on laenud peal.

Kostja seletab, et maksis elatusraha aasta algupoole. Palk kanti Soomest isa arvele ja

isa maksis siis elatusraha. Aprillikuus tuli Soomest tagasi, pärast seda on võetud laene ja

laenusumma on umbes 134 000 krooni, kontod on arestitud. BIG Panga hagi on kohtus juba

lahendatud, SMS laenud on veel lahendamata. Neli kuud pool tööl käinud, sest tööd lihtsalt

pole. Ettevõtetes on koondamised. Kui ongi võimalus tööd saada, siis ei soovita töölepingut

sõlmida. Kostja ütleb, et mustalt ta tööle ei hakka. Kostja kinnitab, et hageja jutt on õige, ta

tõepoolest joob koos sõpradega, see on juba haigus, ta on soovinud ravile minna ja palus, et isa

maksaks ravikulu kinni, aga isa ei usaldanud selleks raha anda. Soome saaks tagasi minna

võib-olla alles aasta algul. Kostja seletab, et raha pole, ta elab koos ema ja õega kolmetoalises

korteris ema kulul, kuid ka emal on korteril võlgnevus tekkinud, sest oli samuti vahepeal

töötu. Muud vara ei ole ja sellist hageja nõutavat summat ei jaksa ealeski maksta.

I

II. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui

vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt

lapsele elatise välja. Kostja pole hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Seega pole ta

oma vanemakohustust täitnud ja elatis tuleb kostjalt välja mõista.

PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema

varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Poolte seletustest tuleneb, et varaline seisund on

pooltel sarnane, neil puudub oma sissetulek ja vara, nad elavad kumbki oma vanema arvel,

mõlemal on rahalised kohustused. Seejuures kostja varaline seis on halvem tulenevalt tema

alkoholisõltuvusest. Hageja saab peretoetust 900 krooni, ülekanded kontole on teinud hageja

ema J H . Hinnates poolte varalist olukorda ja lapse vajadusi, tuli kohus järeldusele, et

hageja nõutav elatusraha on põhjendamatult suur, ületades isegi kuupalga alammäära, mis

on 4 350 krooni. Lapse vajadused on aga võrreldes kehtiva kuupalga alammääraga ilmselt

ülepaisutatud nii eluaseme-, transpordikulude kui ka toidu ja riietuse kulude osas. Hageja

pangakontost ja poolte suhtes tehtud kohtulahenditest nähtuvalt on pooled mõlemad oma elu

rajanud laenudele, millega nad mõlemad on seadnud ohtu oma ühise lapse ülalpidamise.

Samas teiselt vanemalt nõutav elatis ei saa olla kogu perele täiendav sissetulek.

PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi

Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama

paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla

viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on

töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks

tunnistatud põhjused.

Vastavalt TsMS §-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei tõendanud nende asjaolude olemasolu, mis

võimaldaksid kohtul viidatud sätet kohaldada. Asja arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et

kostja oleks töövõimetu või et ta oleks sedavõrd haige või et ta ei saaks tervislikul põhjusel

töötada. Ei leidnud tõendamist, et kostjal oleks mingeid muid põhjusi, mida saaks kohus

mõjuvaks lugeda elatise alla seadusega sätestatud määra vähendamiseks. Kostja

lapsevanemana on kohustatud oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust

täita ja oma last ülal pidada igas kuus. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt

hageja kasuks ja lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 18.09.2008.a. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohus

võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi

kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei

esinenud PKS § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja soovib elatise väljamõistmist

tagasiulatuvalt alates 01.12. 2007.a. Kohus leidis, et hageja taotlus ei ole põhjendatud, kuna

hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja elatist maksnud ja pooled seda ka

kinnitavad.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70, TsMS §-de 162, 173, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 18. detsembril 2008.a

18. detsembril 2008.a

Nooremreferent I.Golubev

2-08-59944/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text