2-07-2101/41 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon 1. Rahuldada J K avaldus.

2. Määrata J K (isikukood XXX) elukohaks tema ema - J K elukoht.

3. Määrata kindlaks L K ja tütre J K suhtlemise kord alljärgnevalt:

3.1. Laps on isa juures iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel (isa võtab lapse tema kodust vastava Kohtuasja number 2-07-2101 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi J K avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Eestkosteasutus:

Eestkosteasutuse esindaja:

Alaealise J K esindaja :

J K (IK XXX, elukoht: XXX)

Roman Golovenko (volikirja alusel)

L K (IK XXX, elukoht: XXX)

Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandkeskuse kaudu)

Allan Valk (volikirja alusel)

Irina Gromtsev (Ida-Viru Advokaadibüroo)

2 laupäeva hommikul, mitte varem kui kell 10.00 ja toob tagasi pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18.00);

3.2. L K on õigus võtta laps enda juurde talvisel koolivaheajal üheks nädalaks ja suvel oma puhkuse ajaks üheks kuuks, leppides konkreetse aja lapse emaga eelnevalt mõistliku tähtaja jooksul kokku;

3.3. Täiendaval kokkuleppel lapsega koos elava vanemaga, teatades sellest vähemalt kaks päeva ette, võib teine vanem võtta lapse enda juurde, ka muul ajal pühade ajal ja puhkepäevadel, arvestades lapse soove.

4. Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantseleis 12. novembril 2008 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Avaldus

1. 15.01.2007 Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt lahutati avaldaja J K ja puudutatud isiku abielu 21.09.2005. Kooselust sündis 14.08.2002 tütar J K.

2. 2005 .aasta kevadel lahkus avaldaja L K juures. 14.07.2005 esitas L K kohtule hagi J K vastu abielulahutuse ja lapse elukoha määramise nõudes. J K sellest teadlik ei olnud, kuna tema elukohana oli märgitud XXX, kus ta ei elanud ammu. Ida-Viru Maakohtu 21.09.2005.a otsusega rahuldati L K hagi J K vastu (tsiviilasi nr 2-798/05) ning määrati tütre J K elukohaks L K elukoht. J K sai sellest teada mõne aja möödudes L K kaudu.

3. Avaldaja sellega nõus ei ole ja leiab, et laps peab elama emaga, so koos avaldajaga.

4. Avalduse esitamise momendil elas laps L K juures. Avaldaja leiab, et tütre riided on hoolitsemata. L K lapsega kohtuda ei luba, riided ostab lapsele avaldaja. Kui avaldaja peab lapse tagasi viima, on laps õnnetu ja nutab, närveerib.

5. Avaldaja armastab oma last ja see, et ta iga päev oma last ei näe, valmistab avaldajale hingelist valu.

6. Avaldajal on pidev töökoht ja piisav sissetulek selleks, et last ülal pidada. Avaldajal on ka alaline elukoht ning võimalus last kasvatada heades tingimustes.

7. Avaldaja palub avalduses määrata tütre J K elukohaks ema K elukoht.

Lev Karpovi vastus

8. Kohtule esitatud vastuses L K J K avaldusega ei nõustu ja leiab, et tütar J K peab elama tema juures vastavalt kohtuotsusele (tsiviilasjas 2-798/05). Lisaks tuleb J K tasuda elatist lapse ülalpidamiseks. Puudutatud isik on veendunud, et lapsel on parem elada isa, kui ema

3 juures. Tütrega kontakt on L K hea, on olemas ka piisavad materiaalsed vahendid lapse kasvatamiseks. Puudutatud isik leiab, et J K avaldus tuleks jätta rahuldamata.

Kohtuistung 17.10.2007

9. Kohtuistungil toetas avaldaja oma avaldust ja avaldas soovi, et laps elaks tema juures. Kuna J on tema tütar, leiab avaldaja, et peab teda ka kasvatama. Avaldaja võimaldab isal lapsega kohtuda, kuid isa emal ei võimalda. Isa keelab lapsega suhtlemast, tirib lapse autosse ja viib minema, et lapsel on uus ema ja uus elu. Laps nutab. Avaldajal lapsega suhelda pole võimalik.

10. Avaldaja selgitas, et pärast kooselu lõppu L K, keelas viimane algul üldse lapsega kokkusaamise, hiljem mingil ajal lubas lapsega kohtuda. Nad käisid ka lastekaitses, sõlmisid kokkuleppe. Kuid kui avaldaja kokkulepitud ajal kohale läks, polnud kedagi kodus. Kui laps on emaga, ei taha ta isa juurde tagasi minna, nutab. Isa ei pööra tähelepanu lapse psüühikale, ta ei mõista kuidas traumeerib last, kui tal emaga suhelda ei luba. Laps soovib emaga suhelda. Avaldajal on pidev töökoht ja piisav sissetulek, ka normaalsed olmetingimused. Ka isa juures on normaalsed tingimused. Kui K uut naist ei olnud, oli laps hoolitsemata, riided mustad. Avaldaja on valmis kokkulepeteks lapse suhtlemisel isaga, kuid lihast ema ei asenda lapsele ükski teine naine.

11. Avaldaja selgitas asjaolusid, miks laps isa juurde jäi. Kooselu lõppedes K, olid avaldajal finantsraskused, üürikorter. Avaldaja leppis K kokku, et laps elab mõne aja vanaema juures. Avaldajal tol ajal tööd ei olnud. Edaspidi keelas L K lihtsalt lapsega kohtumise. Avaldaja leiab, et L K selline käitumine oli tingitud vihast oma endise naise vastu, kuna viimane koos elada ei tahtud.

12. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja D B selgitas, et avaldaja oli hea ema lapsele, laps oli toidetud, korralikult ja puhtalt riides. Mis põhjusel L K lapsel emaga kohtuda ei lase, tunnistaja öelda ei osanud. Lapsele meeldib emaga olla, viimasel ajal last emaga koos näinud ei ole, kuna emal lapsega kohtuda ei lubata.

Kohtuistung 19.11.2007

13. Kohtuistungil 18.11.2007, poolte nõusolekul, kohustas kohus J K ja L K läbima pereteraapia.

J K avalduse täiendus

14. 19.05.2008 täiendas J K oma avaldust ja palus lisaks lapse elukoha kindlaksmääramisele, määrata kindlaks ka lapsega suhtlemise kord põhjusel, et avaldajal ja puudutatud isikul ei õnnestu kokku leppida tütre J K suhtlemise korras.

Kohtuistung 19.05.2008

15. Kohtuistungil 19.05.2008 selgitas avaldaja J K, et läbitud pereteraapia on toonud positiivseid arenguid, L K on lubanud tal tütrega suhelda, enne teraapiat oli ta jäigem. Kuid L K on jäänud siiski selle juurde, et laps peaks elama tema juures. Suhted lapsega on väga hästi arenenud, laps on ema juures olnud nii tööpäevadel kui nädalavahetustel. Avaldaja ei näe probleemi selles, et töötab vahetustega, kuna ka tema ema saab lapsega olla siis kui avaldaja tööl on.

4

16. Puudutatuid isik L K leidis samuti, et pereteraapia on andnud tulemusi, nad J K on saanud omavahel paremini suhelda. Kuid ei ole endiselt nõus, et tütar elaks emaga. Ema töötab vahetustega, elamispind on üüritud. Isal on olemas aga kõik tingimused ja leiab, et lapsel oleks temaga parem

17. Alaealise J K esindaja Irina Gromtsev selgitas, et kohtus lapsega novembris 2007, vestluses lapsega ütles tüdruk, et ei tea kellega tahab elada, algul, et emaga siis aga et ema ja isa elaksid koos. Laps on väike ning esindaja leiab, et lähtuda tuleks spetsialistide arvamusest. Ema ei elanud lapsega pikka aega koos ja see teeb valvaks. Isa sõnul ema hellitab last. Ka laps kinnitas seda, et ema on hea ja ostab kõik, mida palub. Esindaja arvates tuleks laps jätta elama emaga.

Kohtuistung 16.06.2008

18. Kohtuistungil seletas avaldaja, et isa võtab lapse lasteaiast, millal soovib, tema palus asja kolmekesi arutada, aga isa võttis lapse ikkagi ära.

19. Puudutatud isik L K seletas, et märkas lapses muutusi, tüdruk on muutunud agressiivsemaks. Ka perearst avaldas arvamust, et laps on muutunud. Puudutatud isik leiab, et ema hellitab last liialt.

20. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja Allan Valk selgitas, et eestkosteasutusel ei ole kindlat seisukohta, kelle juurde laps elama võiks jääda. Vanemad üksteisega läbi ei saa, kuid mõlemal on võimalused lapse kasvatamiseks olemas. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja leidis, et küsimuse võiks jätta kohtu otsustada

21. Avaldaja J K palus määrata kindlaks suhtlemise kord alljärgnevalt: argipäeviti on laps ema juures, puhkepäeviti külastab isa tema kodus.

22. Alaealise esindaja Irina Gromtsev palus kohaldada hagi tagamise ebinõusid ja määrata lapse elukoht kindlaks kuni järgmise kohtuistungini.

23. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja toetas J K esindaja taotlust ja leidis, et lapse huvisid arvestades oleks mõistlik rakendada hagi tagamise abinõusid kuni kohtulahendini.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine

24. 19.06.2008 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ja määras kuni kohtulahendi jõustumiseni J K elukohaks avaldaja J K elukoha. Lapse isal L K lubas kohus last võtta enda juurde nädalavahetustel ja väljaspool nädalavahetust korraldatavatele üritustele ja väljasõitudele, sellest mõistliku aja jooksul J K ette teatades.

Kohtuistung 01.10.2008

25. Kohtuistungil selgitas avaldaja, et laps on elanud tema juures, puhkepäevadel on olnud isa juures. Paar korda on olnud, et laps ei taha ise isa juurde minna. Lapsega suhted on head, ema ja laps on teineteisega harjunud.

5 26. Puudutatud isik L K selgitas, et tüdruk olevat tema kasulapsele öelnud, et tal on mõlema juures hea olla. Üldiselt on asjad laabunud. Sünnipäeval oli laps isa juures, käidi karusselliga sõitmas. Lasteaeda viib last vanaema, mitte ema ise.

27. Alaealise J K esindaja selgitas, et vestlusest lapsega selgus, et isal nädalavahetustel J palju aega ei ole veeta, sest isal on uus laps, vend ning isa tegeleb peamiselt temaga. Laps ütles, et talle väga meeldib ema ja vanaemaga elada. Nad jalutavad palju emaga koos ja ta tahab niimoodi elada. Armastab mõlemat vanemat nagu esindaja lapsest aru sai. Esindaja leiab, et lapsel on praegu ema rohkem vaja, ema on aru saanud, mis toimus, aga isa ei ole senimaani. Isa on väga solvunud ema peale ja kasutab last relvana endise abikaasa vastu. Esindaja leiab, et isal tuleb aru saada, et last temalt ei võeta, kuid lapsel on praegu parem elada emaga. Samasugusel seisukohal on tugikeskus, sotsiaalhoolekandekeskus, sama seisukohta toetavad ka lasteaia arvamus ja ka esindaja isiklik veendumus. Lapse elukohaks tuleb määrata ema elukoht.

28. Puudutatud isik väitis, et lapse on väikesest peale üles kasvatanud tema. Kõik on ema poolel. Riik sekkub sellesse, kui ema ilmus välja. Algul jäetakse laps maha, siis võetakse jälle ära.

Kohtuistung 22.10.2008

29. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik soovi, et laps oleks kaks nädalavahetust järjest tema juures, kuna nii oleks talle mugavam. Lapsel on kodu seal, kus elab tema ja ta tahab ise oma lst kasvatada. L K palus jätta avaldus rahuldamata.

30. Avaldaja J K oli nõus sellega, et laps oleks kuu teisel ja kolmandal nädalavahetusel isa juures. Avaldaja jäi oma esitatud avalduse juurde ja palus kohtul see rahuldada

31. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja ei toetanud seisukohta, et kaks nädalavahetust järjest oleks laps isa juures. Eestkosteasutus jäi seisukohale, et laps oleks isa juures üle nädala nädalavahetustel. Linnavalitsuse esindaja toetas avaldust. Lapse huvid on sellega kaitstud.

32. Alaealise J K esindaja Irina Gromtsev toetas seisukohta, et lapse elukohaks määrata ema elukoht. Esindaja leidis, et lähtuda tuleks ennekõike lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada sotsiaalhoolekandekeskuse ja psühholoogide arvamust. Ka nemad toetavad, et laps jääks elama ema juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

33. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

34. Ida-Viru Maakohtu 21.09.2005.a otsusega jättis kohus rahuldamata J K hagi L K vastu elatise nõudes, rahuldas L K hagi J K vastu abielulahutuse nõudes ja määras tütre J K elukohaks L K elukoht (t lk 4-6)

35. Avaldaja töötab OÜ P (t lk 8-11)

36. Kohtu nõudmisel on iseloomustusi/arvamusi andnud Lasteaed Väikemees, eestkosteasutus, perearst .

6

37. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse (t lk 27) kohaselt on L K perekonnal suur, mugavustega eramaja, varustatud kaasaegse mööbli ja kodutehnikaga. 04.01.2007 oli L K sõlmitud üheks kuuks kokkulepe J ema J K lapse külastusõiguste kohta, kuid tähtaja möödumisel L K keeldus kokkuleppe jätkamisest.

38. Lasteaia Väikemees iseloomustuse (t lk 31) kohaselt oli J lastesõime ja nooremas rühmas lõbus ja hoolitsetud tüdruk, siis oli lapsel ema ja isa. Kui laps elas isaga, viimane kasvatajatega ei kontakteerunud, laps toodi lasteaia väravateni, alla nelja-aastane laps tuli iseseisvalt rühma, juuksed kammimata, hooletult riides. Isa ei tundnud huvi lasteaia ürituste vastu, ei osalenud laste pidudel. Sageli tuli meenutada, et lapsel on riided nädala jooksul mustaks läinud ja neid on vaja vahetada. Laps otsib hellusi, aga isa on karm. Lasteaia pedagoogid avaldasid arvamust, et J tunneb puudust vanemate armastusest.

39. Perearsti iseloomustuse (t lk 47) kohaselt perearsti teada alates 2005.a veebruarist lapse ema tüdrukut ei kasvata. Arsti vastuvõttudel on käinud isa, arsti mulje kohaselt saab laps isa uue perega hästi läbi. Viimasel vastuvõtul 02.11.2007 äratas tähelepanu, et laps oli pinge all, ja tal oli tikid (silmade pilgutamine), mida varem ei olnud. Selgus, et ilmus välja lapse ema ja laps närveerib.

40. Eestkosteasutuse ja alaealise J K esindaja arvamusele tuginedes määras kohus 22.11.2007 pereteraapia (t lk 55-56) kohustades Virumaa Laste ja Perede Tugikeskust läbi viima J K ja L K pereteraapia programm. Kohus leidis, et vanematel on tõsiseid probleeme omavahelises suhtlemises, teravalt vastuolulised suhted on põhjustanud J K tervisehäireid (perearsti arvamus t lk 47)

41. MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus tegi läbiviidud teraapia põhjal ettepaneku määrata lapse elukohaks ema, J Ka elukoht. Vastavalt pereteraapia programmile ja vanemate vastastikkusele kokkuleppele, määrata lapse külaskäigud isa juurde nii, et nädalavahetustel külastab laps oma isa tema kodus. L K perekonna ühisväljasõitudele väljaspool nädalavahetusi kaasatakse ka J K. Lisaks soovitati vanematel olla omavahelistes suhetes vaoshoitumad ning püüda mõista lapse vanust, arvestada lapse individuaalseid huve ja tõekspidamisi (t lk 75-77).

42. 19.06.2008 määrusega (t lk 100-103) määras kohus esialgse õiguskaitse korras J K elukohaks avaldaja – J K elukoha. Kohus põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ennekõike lapse huvidega. Lapsel on sõltumata vanusest õigus suhelda mõlema oma vanemaga, tunda mõlemat vanemat ning mõlemapoolset tuge. Ebaregulaarsed ja psühholoogiliselt pingelised kohtumised emaga ei loo lapse normaalseks arenguks sobivat õhkkonda. Samuti puudus kohtul alus eeldada, et lapse ema kasutaks oma õigusi vastuolus lapse huvidega arvestamata lapse jaoks olulist.

43. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse 10.09.2008 arvamuse (t lk 112) kohaselt lastekaitseinspektorite etteteatamata kodukülastused J K koju näitasid, et õhkkond peres on positiivne ja rahulik. Laps on alati korralikult riides ja hoolitsetud, kontaktialdis ja hea tujuga. Korter on hubane ja puhas. J K ei tee takistusi lapse kohtumisel isaga. Laps jutustas, et käib isa külastamas. Lastekaitseinspektorid toetavad Virumaa Laste ja Perede Tugikeskuse spetsialistide arvamust, et alaealise J K elukohaks tuleb määrata tema ema elukoht.

7 44. Lasteaed Väikemees 30.09.2008 lasteaiaõpetaja S Š iseloomustuse (t lk 118) kohaselt oli J algul kinnine ja nutune tüdruk, kes iga märkuse peale reageeris nutuga. Hommikuti tuli tihti lasteaeda, oli kammimata ja lohakalt riietatud. Vanemate omavahelistest suhetest tekitatud üleelamised tõid lapsele kaasa närvilist silmapilgutamist ja kogelemist. Kord joonistasid lapsed inimest, keda kõige rohkem armastavad. Pärast tundi sosistas laps kasvatajale kõrva, et see on ema J. Kevadel hakkas J suhtlema emaga ja oli õnnelik kui sai temaga koos olla. Esmaspäevast alates ootas nädalalõppu, millal ema lasteaeda järgi tuleb. Vabal ajal joonistas ja valmistas kleepetöid ema jaoks. Kord palus laps kirjutada kasvatajal kiri ema jaoks: „Armas, kallis ema! Ma tahan sinuga alati ja igavesti koos olla. Lapsel on kadunud silmapilgutamine, tüdruk on rahulikum, riided hoolitsetud. Ema tunneb lasteaia eluolu vastu huvi, ka isa võtab osa lasteaia üritustest.

45. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist hagita menetluses.

46. Vanemate õiguste ja kohustuste võrdsus on sätestatud perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 49. Vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse all on seadusandja mõelnud esmajoones seadusega tagatud vanemate võrdsust lapse kasvatamisel, lapse huvide esindamisel ja tema elukorralduse üle otsustamisel.

47. Kõike lapsesse puutuvat peaksid vanemad otsustama ühiselt ja lapse huvisid esikohale seades.

48. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohsutus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lg 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

49. Vastavalt PkS § 51 kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

50. Elukoha määramisel peab kohus lähtuma eelkõige lapse huvidest (PkS § 58), selgitama välja vastavas vanuses lapse soovi elada ühe või teise vanemaga ning vajadusel kuulama ära eestkosteasutuse seisukoha. Ainuüksi vanema varaline seisund ei saa olla määravaks asjaoluks lapse elukoha määramise vaidluses.

51. Antud kohtuvaidluse lahendamise eesmärk on kindlustada lapsele tema vajadused, tema heaolu ja normaalne tervislik seisund arenguks. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab laps rahulikku ja kindlat keskkonda, mõlema vanema hoolt ja armastust. Vanematel tuleks tagaplaanile jätta omavahelised konfliktid, solvumised, ja ambitsioonid, mis võivad kahjustada lapse huve.

52. Menetluse kestel on kohus jõudnud järeldusele, et lapsevanemate omavahelised suhted on konfliktsed ja pingelised, mistõttu kokkuleppe saavutamise lapse üksmeelses kasvatamises ja hooldamises on olnud võimatu. Seega on lapse elukoha kindlaksmääramine ja suhtlemise korra reguleerimine kohtu kaudu põhjendatud.

53. Vanemate oma huvide ja nendevaheliste pingete tagajärjel on kannatada saanud lapse psüühiline stabiilsus, mis väljendus lapse teatud agressiivsuses, silmade pilgutamises, kogelemises.

8 54. Võttes aluseks menetluse kestel kogutud iseloomustused, arvamused, ettepanekud ja soovitused, arvestades lapse vanust ja sugu ning tuginedes kohtu siseveendumusele, leiab kohus, et J K elukohaks tuleb määrata tema ema J K elukoht. Menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamine, kogutud tõendid ja kohtu siseveendumus annavad aluse pidada õigustatuks määrata lapse elukohaks tema ema elukoht. Ka L K ise pole esitanud ühtegi sisulist ega tõsiseltvõetavat põhjust, miks ei peaks tütar elama koos emaga, või miks oleks lähtudes lapse huvides õigustatud määrata tütre elukohaks isa elukoht. L K on põhjendanud J K avalduse rahuldamata jätmise taotlust väidetega „tahan ise oma last kasvatada“ (t lk 124), „mul on olemas kõik tingimused“ (t lk 16) ning muude paljasõnaliste väidetega..

55. Menetluse kestel ei ole ilmnenud, et J K oleks oma vanema õigusi mingilgi viisil kuritarvitanud, takistanud teist vanemat lapsega suhtlemast, jätnud lapse hooletusse, keeldunud kokkulepete sõlmimisest lapsega suhtlemise korraldamiseks või käitunud muul viisil, mis annaks aluse selles kahelda.

56. PkS § 52 lg 1 sätestab lapsest lahus elava vanema õiguse lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemisel.

57. Lapsest lahus elamine ei võta vanemalt õigust lapsega suhelda.

58. Perekonnaseadus ei sätesta, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemiskorra kindlaks vastavalt lapse huvidele – muid kriteeriume suhtlemiskorra kindlaksmääramisel perekonnaseadus ette ei näe.

59. Seega on iga konkreetse vailduse lahendamisel kohtu otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata, et see vastaks lapse huvidele. (vt Riigikohtu lahend ts asjas 3-2-1-13-07). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et PkS § 52 lg 2 alusel lapse ja vanema suhtlemiskorda kindlaks määrates ei pea tagama vanematele võrdset õigust lapsega suhelda – küll aga tuleb lapse huvidest lähtuvalt tagada lapsele õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi.

PkS § 52 lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest osa võtab, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

60. Suhtlemiskorra regulatsioon peab tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele Lastekaitseseaduse § 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1- 13-.07)

61. Kohtuistungil 22.10.2008 soovis puudutatud isik L K, et J oleks kahel nädalavahetusel järjest tema juures, nii olevat puudutatud isikule mugavam Avaldaja J K nõustus, et laps oleks kuu teisel ja kolmandal nädalavahetusel isa juures (t lk 124)

9 62. Alaealise J K esindaja Irina Gromtsevi arvates oleks mõttekam, kui laps on isa juures üle nädala nädalavahetusel. Sama seisukohta toetas eestkosteasutuse esindaja (t lk 124)

Kohus leiab, et J Ka suhtlemine isa L K tuleb lapse huvisid silmas pidades reguleerida alljärgnevalt:

J K on isa juures iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel (isa võtab lapse tema kodust laupäeva hommikul mitte varem kui kell 10.00 ja toob tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18.00)

L K on õigus võtta laps enda juurde talvisel koolivaheajal üheks nädalaks ja suvel oma puhkuse ajaks üheks kuuks, leppides konkreetse aja lapse emaga mõistliku tähtaja jooksul eelnevalt kokku.

Täiendaval kokkuleppel lapsega koos elava vanemaga, teatades sellest vähemalt kaks päeva ette, võib teine vanem võtta lapse enda juurde, ka muul ajal pühade ajal ja puhkepäevadel, arvestades lapse soove.

Kohtunik