2-08-17647/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse tegemise kuupäev

Tallinn, 12.novembril 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi ASE (registrikood xxx, asukoht: xxx) hagi J P´i (isikukood xxx, viimane teadaolev elukohtxxx) vastu

2 794.88 krooni saamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 12.11.2008.a avalikul korraldaval kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised hageja lepinguline esindaja T Ilves

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J P 2 794.88 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend neli krooni ja 88 senti) krooni ASE kasuks.

3. Välja mõista J P ASE kasuks menetluskulud summas 1100.00 (üks tuhat ükssada) krooni.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 420, § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 ja § 415).

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes.

Tsiviilasi nr 2-08-17647

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 alusel rahuldatakse kostja kohtuistungilt puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi, mis on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 3, § 8 lgga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6 ning lg-ga 2, § 108 lg-ga 1 ja § 113 lg-ga 1.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2500.00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud ASJnuse Inkasso Agentuur arve nr 674220 05.05.2008 (t lk 7). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajateks antud asjas olnud füüsilised isikud on ASJnuse Inkasso Agentuur töötajad ning nimetatud äriühing tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) kõikide nimetatud aastate jooksul on viidatud õigusvaidlusteks olnud mobiilside liitumislepingutest tulenevad klientide võlgnevused ja vastavasisulisi hagiavaldusi on kohtutesse esitatud tuhandeid; 3) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused; 4) lisaks eelmises alapunktis nimetatud tegevusele nähtub tsiviilasja materjalidest esindaja tööna 2005.aastal võlanõude saatmine (t lk 40) ja korraldaval kohtuistungil 12.11.2008 osalemine (t lk 78). Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1000.00 krooni.

Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv kokku summas 350.00 krooni (sealhulgas 100.00 krooni tasutud kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded) ja kohtuvälise kuluna 250.00 krooni (oli tasutud hageja esindaja poolt 05.09.2007 riigilõivuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel TsMS § 144 p 7 alusel).

Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 1600.00 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok