2-08-49441/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-49441

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

12. novembril 2008.a. Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-49441 Tsiviilasi OÜ X hagi M. V. vastu korteriomandi väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja üüri, kommunaalmaksete võlgnevuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ X (rek.kood xxxxxxxx; asukoht x); Esindaja: M. V. Kostja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x)

Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks. RESOLUTSIOON Välja nõuda M. V. valdusest OÜ X valdusse x linnas, x x-x korteriomand, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx.

Kohustada M. V. vabastama korteriomand hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Korteriomandi vabastamise kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral M. V. välja tõsta korteriomandist x x-x, x linnas ilma teist eluruumi vastu andmata.

Välja mõista M. V. lt OÜ X kasuks võlgnevus üürija kommunaalmaksete võlgnevus summas seitse tuhat üheksasada viisteist (7 915) krooni 95 senti ja viivisseisuga 01.07.2008.a. 1 670 ( üks tuhat kuussada seitsekümmend) krooni. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.

TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 12.11.2008.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale x linnas x x-x kuuluv korteriomand (registriosa number xxxxxxx). Omaniku X ja kostja M. V. vahel on 31.03.2008.a. sõlmitud korteriomandi üürileping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse korteriomandi x x-x x linnas tähtajaga 6 kuud ning hinnaga 2000 krooni kalendrikuus. Kostja kohustus iga jooksva kuu eest tasuma üüri hiljemalt kuu 30- ndaks kuupäevaks. Hagejal on õigus nõuda viivist 0,5% tasumata rahasummalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole teostanud ühtegi üürimaksete ega kommunaalarvete maksmist ja käesolevaks ajaks on võlgnevus 7 915,95 krooni. Millest tasumata üürimaksed 6 000 krooni ja tasumata kommunaalmaksed 1 101,95 krooni ja tarbitud elektrienergia eest tasumata 814 krooni. Kostja rikkus lepingujärgset kohustust ja jättis tasumata korteriomandiga kaasnevad maksed perioodil 31.03.2008.a. kuni 01.06.2008a. Kuna kostja jättis tasumata korteriomandiga kaasnevad maksed, siis palub hageja kostjalt välja mõista üürisuhtest tulenev võlgnevus summas 9 585,95 krooni, millest tasumata üürimaksed 6000 krooni, tasumata kommunaalmaksed 1 101,95 krooni ja tarbitud elektrienergia eest tasumata 814 krooni ning viivis seisuga 01.07.2008.a. 1 670 krooni.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukuludena esindajakulud 2000 krooni ja sõidukukud 2000 krooni ja riigilõiv.

Hageja on nõudnud kostjalt eluruumi vabastamist, kuid kostja korteriomandit vabastanud ei ole ega hagejale üle andnud. Kostja kasutab korteriomandit ilma seadusliku aluseta, kuna üürileping on lõppenud seoses kostja poolt üüri ja kommunaalmaksete tasumata jätmisega ning kostjal puudub seaduslikud alused korteri kasutamiseks. Hageja palub AÕS § 80 alusel välja nõuda kostja valdusest korteriomand x linnas, x x-x ja kohustada kostjat sealt lahkuma ja korteriomandi vabastamise kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostja korteriomandist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata.

Menetluse käik 11.08.2008.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.41-43/. Kostjatele on hagiavaldus edastatud 21.08.2008.a. /tl. 45/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu viitab kohus otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Asjas esitatud materjalidest nähtub, et X ja M. V. vahel oli sõlmitud tähtajaline üürilepingud, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi x, x x-x / tl. 5-5 /. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis. VÕS § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma korteriomandiga seotud maksed. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepingutega lepitud kokku üürniku kohustus tasuda korteriomandiga seotud maksed. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja jättis tasumata korteriomandiga seotud maksed perioodil 31.03.2008.a. kuni 01.06.2008a. summas 7 915,95 krooni, milline summa tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista. VÕS § 101 lg. 1 p.1,3 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. VÕS § 113 annab õiguse vastavalt lepingule või seadusele tagada kohustuse täitmine leppetrahviga( trahv, viivis). Viivis seisuga 30.05.2008.a.. kini 01.07.2008.a. on 1

670 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 7 915,95 krooni ja viivis seisuga summas 1 670 krooni.

16.09.2008 a. kinnistamisotsus ja registriosa väljatrükk ( tl 47) tõendab , et OÜ –le X kuulub korteriomand x linnas, x x-x, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx. Korteriomand on kostja valduses. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS §- st 68 lg 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on kinnistu omanik. Kostja valdab hagejale kuuluvat korterit ebaseaduslikult, kuna üürileping on kostjatega erakorraliselt üles öeldud ning kostjal puudub õiguslikud alused korteri kasutamiseks. Kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus, kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele hageja nõue korter kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on ka hageja nõue kohustada kostjat korter vabastada ja selle kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostjad sealt välja tõsta. Hageja on nõudnud, et kostjad vabastaks korteriomandi 12.06.2008.a. Kuna pole teada, kas ja millal käesolev otsus jõustub, siis ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks otsuse vabatahtliku täitmise tähtaega kindla kuupäevaga. Kohus peab otstarbekaks anda kostjale otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud arvates käesoleva otsuse jõustumisest.

Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda.

A.Kaldma Kohtunik 12.11.2008.a