2-08-24476/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-24476 Otsuse kuupäev 12.november 2008

Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Aino Männik Kohtuasi T.P. hagi R.P. vastu abielu lahutamise nõudes Hageja T.P. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxx ) Kostja R.P. ( isikukood xxxxxxxxxxx xxxxxx xx xxxxx-xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 10.november 2008

Resolutsioon Lahutada T.P.

ja R.P. abielu, mis on registreeritud

Tartu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas 20.juulil 1984, abieluakt nr 598.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi nõue ja poolte põhjendused Hagiavalduse järgi poolte abielu on registreeritud 20.07.1984. Abielust on sündinud üks tütar, kes on täisealine. Poolte vahel ei ole vaidlust ühisvara osas. Alates aastast 2000 on pooltevahelised abielulised suhted halvenenud ning 2003.aastast elavad abikaasad lahus. Kostja ei ole tulnud perekonnaseisuametisse abielu lahutama.

Kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde ja palus abielu lahutada.

Kohtuistungil kostja oli lahutusega nõus, kui hageja seda soovib. Mingit ühisvara pooltel ei ole.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 27 lg 1 järgi abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. Lg 2 järgi perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.

2 Perekonnaseaduse § 29 lg 2 järgi abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada. Pooled ei ela enam koos 2003.aastast ja abielu lahutusega on mõlemad nõus. Ühisvara jagada ei soovi, alaealisi lapsi ei ole.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Hageja on tasunud riigilõivu. Hageja on nõus oma menetluskulud ise kandma ja ei soovi nende väljamõistmist kostjalt.

Kohus leiab, et riigilõiv tuleb jätta hageja kanda, muud menetluskulud tuleb jätta poolte kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik