3-08-574/10 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-574

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-574 Haldusasi

A. S ´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tunnistada õigusvastaseks Lääne Politseiprefektuuri toiming, mis väljendus 27.02.2008 kirjas nr LNE 72- 1929/2531 ning seisenes keeldumises vahetada kaebaja relvaluba.

Asja läbivaatamise kuupäev

09. september 2008 Menetlusosalised Kaebaja A. S ja tema esindaja advokaat Toomas Kõiv, Vastustaja Lääne Politseiprefektuuri esindaja Külli Kivitar RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata A. S ´i kaebus haldusasjas nr 3-08-574.

Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30. septembril 2008. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

27.08.2004 otusega keeldus Lääne Politseiprefektuur pikendamast kaebaja relvaluba, kuna kaebaja karistusandmed ei olnud karistusregistrist kustunud. 22.01.2008 esitas kaebaja LäänePolitseiprefektuurile avalduse, milles taotles relvaloa vahemist (tl 27). 27.02.2008 vastuse kohaselt on kaebaja relvaluba kehtetu ning seega ei ole võimalik seda vahetada, vaid kaebajal tuleb relvaloa saamiseks sooritada vastav eksam (tl 8).

3-08-574

25.03.2008 esitas kaebaja kohtule kaebuse Lääne Politseiprefektuuri 27.02.2008 vastusele kui toimingule (tl 5-7).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on kaevatav toiming õigusvastane. Kaebaja selgituste kohaselt esitas ta Lääne Politseiprefektuurile, seoses relvaloa kehtivuse lõppemisega 01.03.2004, tähtaegselt avalduse koos nõutud dokumentidega relvaloa vahetamiseks. Käesoleval ajal ei esine relvaloa väljastamist välitavaid asjaolusid. Kaebaja põhjendatud huviks on saada endale relvaluba vahetuse teel seaduses ettenähtud korras. Kaebaja hinnangul ei saa teda võrdsustada isikuga, kes taotleb relvaluba esimest korda ning seetõttu on põhjendamatu nõuda kaebajalt relvaeksami sooritamist ja riigilõivu tasumist. Kuna kaebaja relvaluba ei ole kunagi kehtetuks tunnistatud, siis on tal õigus lihtsustatud menetlusele relvaloa saamiseks 2004. aasta avalduse alusel. Kaebaja väidetel on 27.08.2004 otsuses nr LNE7.2.-19.2 19890 märgitud, et kaebajal on õigus taotleda relvaluba peale kriminaalkaristuse kustumist karistusregistrist alates 29.09.2007, kaebaja hinnangul on tegemist haldusakti edasilükkava tingimusega. Takistav asjaolu on käesolevaks hetkes äralangenud ning 2004. aasta avaldus tuleb uuesti läbivaadata.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebajat karistati 28.09.2001 kohtuotsusega kriminaalkorras. Relvaseaduse sätete kohaselt tunnistab politseiprefektuur relvaloa kehtetuks kui selle omaja ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. Isikule ei anta relvaluba, kui ta on kriminaalkorras karistatud. Lääne Politseiprefektuur keeldus 27.08.2004 kaebaja relvaloa vahetamisest ning 31.08.2004 andis kaebaja tulirelvad prefektuurile üle. Kaebaja kriminaalkaristus kustus 29.09.2007 ning kaebajal on võimalus taotleda uut relvaluba. Kaebajale eelnevalt väljastatud relvaluba kehtis kuni 01.03.2004 ning käesoleval ajal on seega tegemist kehtetu relvaloaga, mida ei vahetata. Relvaseaduse § 41 annab alused ja tähtajad relvaloa vahetamiseks, mida käesoeval juhul ei esine. Seetõttu peab kaebaja taotlema uut relvaluba. Selleks tuleb isikul sooritada vastav eksam ja tulirelva käsitlemise katse, kusjuures relvaseadus ei seosta eksamiga isiku varasemiad teadmisi ja kogemusi relvadega. Vastustaja 27.08.2004 otsuses ja 27.02.2008 kirjas on kaebajale selgitatud kehtivat relvaloa vahetamise korda ja relvaloa taotlemise protseduuri ning riigilõivu tagastamise korda.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kooskõlas relvaseaduse § 1 lg 11 kohaldatakse käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Kaebaja on 2004. aastal esitanud Lääne Politseiprefektuurile avalduse relvaloa pikendamiseks. Antud avalduse lahendamiseks on 27.08.2004 vastuvõetud otsus nr LNE 7.2-19.2 19890, millega otsustati relvaluba mitte väljastada (tl 9-11). HMS § 43 lg 1 p 1 lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavakstegemisega. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et viidatud otsust on jõustunud haldusakt. Seega on menetlus 2004. aastal esitatud relvaloa pikendamise avalduse osa lõppenud 27.08.2004 otsuse jõustumisega.

HMS § 14 lg 1, § 35 kohaselt algab isiku poolt haldusmenetlus vastava avalduse esitamisega või haldusorgani initsiatiivil. Kaebaja 22.01.2008 avalduse on vastustaja lahendanud 27.02.2008 (tl 8).

3-08-574

Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et 22.01.2008 esitatud avalduse alusel pidi vastustaja kaebaja poolt jaanuaris 2004 esitatud avalduse uuesti läbi vaatama, sest vastustaja 27.08.2004 otsuses toodud relvaloa vahetamist takistav asjaolu on äralangenud alates 29.09.2007. Seega on kaebaja seisukohal, et jaanuaris 2004 esitatud avalduse osas tuleb haldusmenetlus uuendada 22.01.2008 avalduse alusel lähtudes HMS § 44 lg 1 p 1, mis sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. HMS § 44 lg 3 sätestab, et haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Asjaolust, et kaebajal on õigus hakata relvaluba taotlema alates 29.09.2007 pidi kaebaja teada saama hiljemalt 27.08.2004 otsuse kättesaamisest. Kuna kaebaja andis käsitletud otsuse alusel relvaloa ja otsuses märgitud relvad üle 31.08.2004, sai kaebaja eelpool käsitletud otsuse kätte hiljemalt 31.08.2004. Kaebaja on avalduse esitanud 22.01.2008, seega ligi 4 kuud pärast 27.08.2004 otsuse andmise aluseks olnud asjaolu ära langemist (tl 27). Tulenevalt eeltoodust esitas kaebaja haldusmenetluse uuendamise avalduse seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ning taotlust avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks asjas kogutud tõendite kohaselt esitatud ei ole.

Kaebaja on seisukohal, et 27.08.2004 otsuses märgitud põhjendus, et kaebajal on võimalus hakata uut relvaluba taotlema alates 29.09.2007 peale kriminaalkarsituse kustumist karistusregistrist RS § 36 lg 2 mõttes, haldusakti edasilükkava tingimus (tl.25) Seega on kaebaja hinnangul tegemist haldusakti kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 2 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse kas seaduses või määruses sätestatud juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja oli kriminaalkorras karistatud ning tema karistusandmed kustutati karistusregistrist 29.09.2007 karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 alusel. Eelpool käsitletud sätetest tuleneb, et 27.08.2004 otsuses lk 2 II lõikes toodud põhjendused ja märgitud kuupäevad ei saanud olla/ei olnud kaalutlusõiguse alusel määratud (kõrval)tingimus, vaid otsuses olid viidatud asjas kohaldatavatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Tegemist ei ole ka uute asjaolude tekkimisega, sest asjaolu, et kriminaalkorras karistatud isikule relvaluba ei anta, tulenes seadusest. Seadusandja tahe on vältida relva kandmist ja kasutamist isiku poolt, keda on kriminaalkorras karistatud. Seetõttu ei ole käesolevas asjas HMS § 53 rakendatav.

Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest puudub kaebajal õiguslik alus nõuda jaanuaris 2004 esitatud avalduses haldusmenetluse uuendamist 22.01.2008 avalduse alusel.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja relvaluba ei ole kehtetuks tunnistatud selleks ettenähtud korras. Relvaseaduse (redaktsioon 14.01.2008-17.02.2008) § 41 lg 1 kohaselt vahetatakse relvaluba selle omaja avalduse põhjal ja relvakandmisluba vahetatakse juriidilise isiku avalduse põhjal loa kehtivuse lõppemise, kõlbmatuks muutumise, relva või loa omaja andmete muutumise või loa või relva kaotsimineku või hävimise korral, samuti relvahoidla asukoha muutumise korral. Relvaloa või relvakandmisloa vahetamiseks eluvõi asukohajärgsele politseiprefektuurile esitada käsitletud paragrahvi lg 3 nõutud dokumendid § 6 lg 1 relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist. Käsitletud paragrahvi lg 5 alusel väljastatakse uus relvaluba, kui ei esine käesoleva seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid.

3-08-574

Relvaseaduse § 36 on toodud füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud ning § 40 juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud. Asjas kogutud tõendite kohaselt esitas kaebaja 2004. aastal nõuetekohase avalduse relvaloa vahetamiseks. Lääne Politseiprefektuuri 27.08.2004 otsuses on tuvastatud, et kaebaja relvaluba ei olnud võimalik vahetada, sest avalduse lahendamisel tehti kindlaks relvaseaduse § 36 lg 1 p 6 sätestatud asjaolu, mis välistab isikule relvaloa andmise. Seega kehtis kaebajale väljastatud relvaluba kuni 01.03.2004. Relvaloa kehtivuse lõppemise tagajärjed on toodud relvaseaduse § 44, mille kohaselt on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba, Euroopa tulirelvapass, relv ja selle laskemoon, kohustatud need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseiprefektuurile. Kaebaja on relvaloa ja vastavad tulirelvad politseiprefektuurile üleandnud (tl 22).

Relvaloa kehtivus ja relvaloa kehtivuse tagajärjed on ette nähtud seadusega. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei ole kaebajal käesoleval ajal õigust nõuda relvaloa vahetamist relvaseaduse § 41 lg 1 alusel ning vastustaja keeldumine kaebajale relvaloa vahetamisest oli õiguspärane.

Kaebaja ja vastustaja esindajad on üksmeelel selles, et relvaloa saamiseks vajalik eksam ei ole koormav. Kogutud tõendite kohaselt ei kuulu kaebaja nende isikute ringi, kellele ei laiene relvaloa saamiseks relvaseaduse § 35 sätestatud nõuded. Seega on puudub õiguslik alus kaebaja vabastamiseks vastava eksami sooritamiseks. Lähtudes eeltoodust on kaebajal õigus taotleda relvaluba üldises korras.

Annika Vendik Kohtunik