Legislator Case Law & Legislation
2-08-66725/3 AI generated

2-08-66725/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-08-66725/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 11.november 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-66725 Tsiviilasi T M hagi A T vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T M, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxx x. xxxxxx x.

Legislator headnote

AI generated

2-08-66725/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Kostja tunnistab hagi. Tema seletustest nähtub, et kolm kuud tagasi pidi ta senisest töökohast ära tulema, kuna langes ära võimalus iga päev Viimsis tööl käia. Pärast seda on ta otsinud uut töökohta ja teinud mitmesse kohta pakkumisi, kuid ei ole saanud vastust. Kuni oli võimalik seni maksis ta hagejale ka elatist. Nõutavale summale kostja vastu ei vaidle.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 11.november 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-66725 Tsiviilasi T M hagi A T vastu elatise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T M, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxx x. xxxxxx x.

Kostja A T, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx x. x-xx)

Kohtuistungi toimumise aeg 10.november 2008

RESOLUTSIOON

Välja mõista A Tlt T M kasuks alates 01.juunist 2008.a. igakuiselt 2300 krooni elatusraha poeg S T (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Kohtukulude jaotus

A T kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine lapsxx.xxxxxxxxx xxxx.a. sündinut poeg S T. Alates 2007.a. novembrikuust elavad pooled lahus. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja andma lapse ülalpidamiseks hagejale raha vabatahtlikult 2000 krooni kuus. Viimase summa lapse ülalpidamiseks- 500 krooni, sai hageja kostjalt 2008.a. maikuus. Hageja on raha saamiseks kostja poole pöördunud ja viimane on lubanud tagantjärgi maksta, kuid ei ole seda teinud. 2008.a. sügisel sai hageja lapse kooli saata oma ema abiga. Aates selle aasta veebruarikuust on hageja kodune, sest tervisliku seisundi tõttu ei saa ta rasket füüsilist tööd teha. Tema sissetulekuks on teise laps jaoks makstav elatise ja kahele lapsele ette nähtud peretoetus 600 krooni kuus. Hageja elab koos emaga, mistõttu eluaseme kulusid ei ole. Neil põhjustel palub hageja kostjalt välja mõista elatise 2300 krooni kuus.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi. Tema seletustest nähtub, et kolm kuud tagasi pidi ta senisest töökohast ära tulema, kuna langes ära võimalus iga päev Viimsis tööl käia. Pärast seda on ta otsinud uut töökohta ja teinud mitmesse kohta pakkumisi, kuid ei ole saanud vastust. Kuni oli võimalik seni maksis ta hagejale ka elatist. Nõutavale summale kostja vastu ei vaidle.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. PkS § 61 lg. 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis olla üldjuhul madalam, kui pool kehtivast palga alammäärast. Alates 01.jaanuarist 2008.a. on elatise alammäär seega 2175 krooni. Hageja poolt nõutav elatis ei ületa alammära oluliselt ja kostja ei ole esitanud nõutavale summale vastuväiteid. Neil põhjustel ei ole kohtul alust määrata elatise suuruseks teistsugust summat. Kohtul ei ole alust kahelda, et selles summas elatis on hagejale lapse ülalpidamiseks hädavajalik.

PkS § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui teine vanem ei ole lapse ülalpidamise kohustust selle aja jooksul täitnud. Pooled on kinnitanud, et viimast korda andis kostja hagejale lapse ülalpidamiseks raha 2008.a. maikuus. Hagiavalduses on hageja soovinud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt kuus kuud enne hagi esitamist, kohtuistungil esitas hageja taotlusse mõista elatis välja alates 2008.a. juunikuust. Seepärast tuleb elatis nii ka välja mõista.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse ja § 468 lg. 1 p.

2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik