2-08-21869/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-21869

Tsiviilasi

AS E hagi M Svastu 1 376,44 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja Raul Feldman

Kostja M S (isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M S 1 376,44 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kuus krooni 44 senti)

AS E kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta M S kanda.

2. Välja mõista M S menetluskulu 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni AS E kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

30.05.2008 esitas AS E hagi M S vastu 1 376,44 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

20.06.1998 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressile

Muhu 1-119, Tallinn, mis on ka Haigekassa andmebaasis märgitud kostja elukoht. Nimetatud

aadressilt

tagastati

hagimaterjalid

kohtule

märkega:

hoiutähtaja

möödumisel.

Rahvastikuregistri ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis on kostja aadressiks

märgitud Xxx, Tallinn. Kohus on tsiviilasjas nr 2-07-26334 AS-i E avalduses M S vastu

maksekäsu kiirmenetluses 1 376,44 krooni saamiseks 17.04.2008 määrusega jätnud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada (määruses on võlgniku

aadressiks Xxx, Tallinn). Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna 07.11.2008 kirjast

nähtuvalt ei õnnestunud kostjale Xxx aadressil hagimaterjale üle anda. Seega ei ole kohtul

õnnestunud nimetatud aadressil kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtule ei ole

teada kostja teisi võimalikke kontaktaadresse. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le

5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib

menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa

kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

käesolevas osas sätestatud viisil. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab

tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

AS-i E ja M S vahel 20.06.1998 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on

võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002,

kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) §

173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks

vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise

täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse

kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega),

pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või

lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile

kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta

kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole

kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud

ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 376,44 krooni, millest 688,72 krooni

moodustab põhivõlgnevus ja 687,72 krooni moodustab viivisevõlgnevus.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 2 100 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 100 krooni riigilõivu väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest ning õigusabikulu summas 1 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse

avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja

arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-26334 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses

M S vastu 1 376,44 krooni saamiseks, on kohus 17.04.2008 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus

jõustus 25.04.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 30.05.2008, seega

hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Eeltoodust tulenevalt ei ole

käesoleval juhul võimalik maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuvälise kuluna käsitleda.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid

summas 1 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi

Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja

hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks

688,72 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 1 500 krooni vajalik ja

põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse

koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd

keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 500 krooni. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni ning väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 850 krooni.

Viivi Villemson