2-08-1044/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik IRMA KÜLAVEE Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2008, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-08-1044 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi M -L M avaldus lapse avaldus lapse avaldus lapse avaldus lapse Ma Ma Ma Ma R `i elukoha määramiseks elukoha määramiseks elukoha määramiseks elukoha määramiseks Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad

Kohtuistungi toimumise a Kohtuistungi toimumise a Kohtuistungi toimumise a Kohtuistungi toimumise ajad jad jad jad Avaldaja: M -L M (isikukood xxxx), elukoht: xxxx Volitatud esindaja: Monica Meristo – Tallinna 21, Rakvere Asjast puudutatud isikud: 1) T R (isikukood xxxx), elukoht: xxxx 2) T R (isikukood xxxx), elukoht: xxxx Puudutatud isikute T R `ja T R volitatud esindaja Rait Sarjas OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm 3) Aegviidu Vallavalitsus, Kase 10, 74501 Aegviidu 4) Tapa Vallavalitsus, Pikk 15, Tapa linn 5) Alaealine M R (sünd.xxxx), elukoht: xxxx linn, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kristel Vedro, OÜ Rakvere Advokaadibüroo, Lai 11, Rakvere

25.09.2008 ja 28.10.2008 RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

1. 1. 1. 1. M L M avaldus lapse M avaldus lapse M avaldus lapse M avaldus lapse M R R R R ’i (isik ’i (isik ’i (isik ’i (isikukood ukood ukood ukood xxxx xxxx xxxx xxxx) elukoha ) elukoha ) elukoha ) elukoha määramiseks jätta rahuldamata ja lapse määramiseks jätta rahuldamata ja lapse määramiseks jätta rahuldamata ja lapse määramiseks jätta rahuldamata ja lapse senine elukoht (l senine elukoht (l senine elukoht (l senine elukoht (lapse isa T apse isa T apse isa T apse isa T R R R R ’i elukoh ’i elukoh ’i elukoh ’i elukohana ana ana ana) muutmata ) muutmata ) muutmata ) muutmata. . . .

2. 2. 2. 2. Määrus tehakse teatavaks 10.11.2008 kell 15.00 Rakvere kohtumaja kantselei kaudu ning Määrus tehakse teatavaks 10.11.2008 kell 15.00 Rakvere kohtumaja kantselei kaudu ning Määrus tehakse teatavaks 10.11.2008 kell 15.00 Rakvere kohtumaja kantselei kaudu ning Määrus tehakse teatavaks 10.11.2008 kell 15.00 Rakvere kohtumaja kantselei kaudu ning toimetatakse menetlusosalistele kätte toimetatakse menetlusosalistele kätte toimetatakse menetlusosalistele kätte toimetatakse menetlusosalistele kätte väljastusteatega. väljastusteatega. väljastusteatega. väljastusteatega.

3. 3. 3. 3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates Viru Määrusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates Viru Määrusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates Viru Määrusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates Viru Ringkonnakohtule sama kohtumaja kaudu. Määrus jõustub, kui määrus Ringkonnakohtule sama kohtumaja kaudu. Määrus jõustub, kui määrus Ringkonnakohtule sama kohtumaja kaudu. Määrus jõustub, kui määrus Ringkonnakohtule sama kohtumaja kaudu. Määrus jõustub, kui määruskaebuse esi kaebuse esi kaebuse esi kaebuse esita ta ta tamise tähtaeg on mise tähtaeg on mise tähtaeg on mise tähtaeg on möödunud ja määrus möödunud ja määrus möödunud ja määrus möödunud ja määruskaebust ei ole esitatud. kaebust ei ole esitatud. kaebust ei ole esitatud. kaebust ei ole esitatud.

Avalduses esitatud taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud. Avalduses esitatud taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud. Avalduses esitatud taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud. Avalduses esitatud taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud.

14.01.2008 Viru Maakohtule esitatud M -L M avalduses palub avaldaja määrata tema ja T R `i kooselust sündinud alaealise lapse – M R `, sünd.xxxx, elukohaks avaldaja elukoht, milline käesoleval ajal on xxxx. Avalduse kohaselt elab tema ja T R kooselust sündinud poeg M käesoleval ajal koos isaga ja ka vanaema T R `i juures. Selle põhjuseks on asjaolu, et avaldaja ei saanud oma eluga enam hakkama ja, tulenevalt ka suhetest lapse isaga, ei osanud pingeid enam maandada. Praeguseks on avaldaja juba üle aasta elanud normaalset elu, ta läbis alkoholiravi, tal on töökoht ja normaalsed elamistingimused. Avaldaja soovib last ise kasvatada, kuna laps soovib ka ise ema juures elada. Kuna laps on väike, siis vajab ta eelkõige emalikku hoolitsust ja seda tahab avaldaja talle ka anda. Isa vabatahtlikult last ema kasvatada ei anna. Avaldaja on oma elust järeldused teinud ja soovib, et laps elaks tema juures ja oleks tema kasvatusel. Avaldajal on selleks kõik vajalikud tingimused ja võimalused olemas. 2006.aasta lõpus oli avaldaja nõus, et laps jääb isa juurde, kuid nüüd on tema elu ja olukord muutunud ja ta soovib last enda juurde tagasi saada.

Avaldaja tugineb avalduse esitamisel perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-dele 49, 51, 58 ja 59 sätestatule. Avalduses esitatud väidete kinnituseks on avaldaja lisanud koopia lapse sünnitunnistusest ja temaga AS-i Hotell Stroomi poolt 05.08.2007sõlmitud töölepingust.

Kohtumenetluse käik Kohtumenetluse käik Kohtumenetluse käik Kohtumenetluse käik

Kohus väljastas avalduse asjast puudutatud isikutele tutvumiseks ja oma seisukoha esitamiseks.

Puudutatud isiku Puudutatud isiku Puudutatud isiku Puudutatud isikud T T T T R ja T ja T ja T ja T R 22.02.2008 22.02.2008 22.02.2008 22.02.2008 es es es esitatud itatud itatud itatud kirjaliku kirjaliku kirjaliku kirjalikus vastuse vastuse vastuse vastuses s s s avaldaja nõudega ei nõustu (lk 19-20). 1) Alaealine M R jäi 1 aasta ja 10 kuuselt oma isa T R ’i juurde elama peale seda, kui avaldaja lahkus uude elukohta. Avaldajal olid alkoholiprobleemid ja ta ei käinud tööl. Tapa Vallavalitsuse 28.12.2006 korraldusega nr. 763 peatati avaldajale peretoetuste maksmine, kuna ta ei olnud oma alkoholiprobleemide tõttu suuteline lapsi kasvatama. Samas väidab avaldaja oma 14.01.2008 esitatud avalduses, et tal ei ole alkoholiprobleeme juba üle aasta. T R on korraldanud lapse kasvatamise: laps käib Tapal „Vikerkaare“ lasteaias, vajadusel abistab lapse eest hoolitsemisel ka tema ema T R . Lasteaiast 19.02.2008 väljastatud iseloomustusest nähtub, et T R võtab lasteaia elust aktiivselt osa, ta suhtleb pedagoogidega ning hoolitseb lapse tervise eest. T R on soetanud 2-toalise korteri, kus lapsel saab olema omaette tuba. Kuna ostetud korter vajab remonti, siis elab ta lapsega käesoleval ajal veel ühetoalises korteris. Lapse tervise eest on hoolitsetud, laps on saanud vajalikud vaktsiinid, arsti juures on käidud regulaarselt ja arsti suunamisel on külastatud nõutavaid eriarste.

2) Lapsega suhtlemise korras on kokku lepitud, kuid avaldaja on korduvalt jätnud lapsega kohtumisele tulemata. Lapse elukoht peaks jääma lapse isa juurde, puudutatud isikud ei tee takistusi lapsel emaga suhtlemisel. Lapsele on tagatud stabiilne elukorraldus, ta käib lasteaias, tema suhtlemine emaga on tagatud. Lapse elu on turvaline ja teda kasvatatakse ning tema eest hoolitsetakse suure tähelepanuga. 3) Avaldaja loobus lapse kasvatamisest üle aasta tagasi, lapse isa on teinud endast oleneva lapse heaolu nimel. Laps on sellise elukorraldusega harjunud ning selle muutmine ei ole põhjendatud. Avaldaja väitel on tegemist 3.-aastase lapse sooviga, kuid T R ja T R peavad vajalikuks märkida, et tegemist on väga väikese lapsega, keda avaldaja on ilmselt hakanud mõjutama..

Asjast puudutatud isikud on oma vastusele lisanud Tapa Lasteaiast „Vikerkaar“ antud iseloomustuse (lk 21), Tapa Vallavalitsuse korralduse 28.12.2006, nr 763 avaldajale tema kahe alaealise lapse –T A , sünd. xxxx, ja M R , sünd.xxxx, kasvatamisel ettenähtud peretoetuste maksmise peatamisest (lk 22), perearsti H L teate lapse M R ` regulaarsetest arstikülastustest ning talle vajalike vaktsineerimiste ja uuringute teostamisest (lk 23).

Tapa Vallavalitsuse Tapa Vallavalitsuse Tapa Vallavalitsuse Tapa Vallavalitsuse poolt poolt poolt poolt 19.02.2008 19.02.2008 19.02.2008 19.02.2008 esitatud esitatud esitatud esitatud arvamuse arvamuse arvamuse arvamuse (lk 17) kohaselt on valla lastekaitsespetsialist tegelenud R 'ide perega 2006.aasta oktoobrist, sest M R 'i isa T R oli mures ema M -L M joomingute pärast. Lapse ema M -L M läks sõbranna juurde mitmeks päevaks, hoolimata, et kodus oli kasvatada kaks alaealist last. Lapse isa T R käis sel ajal Norras tööl. T R ja tema ema T R käisid vallavalitsuses vestlusel – T R pidi uuesti tööle minema ja ta ei usaldanud last enam M -L M hoolde jätta, kuna ema võis jätta kahe-aastase lapse üksinda koju ja lahkuda sõbranna juurde pidutsema. Ühiselt tehti otsus, et laps võiks elada vanaema T R `i juures sel ajal, kui isa T on tööl välismaal. Vastava kokkuleppega nõustus ka lapse ema M -L M . Lapse ema käis aeg ajalt last vanaema juures vaatamas ning mõnikord oli laps ka ema juures. 13.02.2008 käis Tapa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist J K koduvisiidil T R 'i elukohas. T R oli kodus koos poja M , kes oli natuke haiglane, kuid rõõmsameelne ja reibas. T R elab pojaga 1-toalises mugavustega korteris, kus on olemas ka pesemisvõimalused, korter on korras ja puhas. Lapsel on palju erinevaid arendavaid mänguasju, kuid enam meeldivad talle sportmängud. Isaga käib ta tihti spordiüritusi vaatamas ja ka ise sportimas. Isa on last kasvatanud ja tema eest hoolt kandnud üle aasta. Laps oli isa juures õnnelik ja rahuloleva käitumisega. Tapa Vallavalitsuse arvamuse kohaselt puuduvad takistavaid asjaolud, mis keelaks T R il kasvatada oma poega M R 'i. Toetudes Lastekaitsesaduse §-le 3, on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.

Aegviidu Vallavalitsuse Aegviidu Vallavalitsuse Aegviidu Vallavalitsuse Aegviidu Vallavalitsuse poolt poolt poolt poolt 25.02.2008 esitatud arvamuse 25.02.2008 esitatud arvamuse 25.02.2008 esitatud arvamuse 25.02.2008 esitatud arvamuse (lk 25-26) kohaselt esitas M -L M 01.10.2007 teate oma elukoha registreerimiseks aadressil Aegviidu Nelijärve, taotledes samale aadressile ka oma alaealiste laste T A ja M R ’i registreerimist. Laste isikukoodide puudumisel täpsustas vallasekretär andmeid laste kohta. M -L M väitel elasid lapsed nende isade juures, kus on ka laste sünnitunnistused. Lapse T A osas teatas ta, et on esitanud kohtule avalduse lapse elukoha määramiseks. M `e osas lubas ta esitada lähiajal koopia sünnitunnistusest. Mõlema lapse registreeritud elukohaks oli 01.10.2007 xxxx . Eelnevast tulenevalt leppisid vallasekretär ja M –L M kokku, et lastest T A registreeritakse Aegviidu valda peale vastavat kohtulahendit või isa poolt kirjaliku nõusoleku esitamisel. 08.10.2007 kontrollis vallasekretär uuesti lapse M R ’i elukoha andmeid. Selgus, et 05.10.2007 oli lapse isa registreerinud M enda elukoha aadressile. Järelepärimisele vastas M -L M , et tal on lapse isaga vastav kokkulepe. 09.10.2007 teatati M -L M 'le laste isadelt nõusoleku puudumise tõttu laste elukoha registreerimise taotlusele keeldumisest. Aegviidu Vallavalitsuse sotsiaalnõunik on kontrollinud lapse M R 'i elamistingimusi ka T R 'i juures. M – L M elamistingimusi on kontrollitud novembris 2007 seoses Harju Maakohtus algatatud tsiviilasjaga 2-07-43299. M -L M elab oma vanaemale kuuluvas eramus Nelijärve tn 1A, mis asub

valla keskusest kolme kilomeetri kaugusel. Tema kasutuses on teisel korrusel asuv üks tuba ning kõrvalasuv remondijärgus olev tuba olevat planeeritud laste toaks. Ta ise töötab Nelijärve Puhkekeskuses köögitöölisena graafiku alusel 2 päeva tööl ja 4 päeva vaba. M isa T R elab ühetoalises kõigi mugavustega korteris, kus on ka lapse mänguasjad. Mõlema vanema juures olid eluruumid puhtad ja elamiskõlbulikud. M käib 2006.aastast alates Tapal lasteaias. Lapse viib lasteaeda ja toob lasteaiast koju tema isa. Kui isal endal töökohustuste tõttu ei ole võimalik lapsega vahetult tegeleda, siis teeb seda tema ema T R , kes elab lasteaia vahetus läheduses. 14.01.2008 sõlmiti T R i ja M -L M vahel lapsega kohtumise leping. T R `i sõnade järgi tingis selle kokkuleppe sõlmimise M -L M käitumine, kuna ta ei pidanud kinni eelnevalt sõlmitud suulistest kokkulepetest. Aegviidu Vallavalitsus leiab, et käesoleval ajal ei ole mõistlik muuta lapse seniseid elutingimusi ja -keskkonda järgmistel põhjustel: M R 'il on olemas lasteaiakoht, mille keskkonnaga ta on harjunud ja kus tal on tekkinud mängukaaslased ning tema isal – T R 'i poolt on tagatud lapsele normaalsed elamistingimused. Tapa Vallavalitsuse korraldusega detsembrist 2006 on laste kasvatamisel peretoetused määratud laste M R 'i ja T A isadele, mis kinnitab Tapa Vallavalitsuse seisukohta, et isad olid ja on võimelised lapsi kasvatama ja neile vastavaid tingimusi looma. Aegviidu Vallavalitsus ei eita, et laps vajab emalikku hoolitsust, kuid seda on võimalik piiritleda kokkuleppe alusel. M -L M käitumine nii oma laste kui laste isade ning Aegviidu Vallavalitsuse töötajate suhtes on senini olnud vastutustundetu. M R 'i vanemate elamistingimusi ja võimalusi lapse kasvatamiseks on kontrollinud vallavalitsuse sotsiaaltöötaja K L , kes on ise vahetult suhelnud kõikide osapooltega.

Avaldaja Avaldaja Avaldaja Avaldaja teatab teatab teatab teatab 29.02.2008 29.02.2008 29.02.2008 29.02.2008 esitatud kirjalikes seisukohtades (lk 33 esitatud kirjalikes seisukohtades (lk 33 esitatud kirjalikes seisukohtades (lk 33 esitatud kirjalikes seisukohtades (lk 33-34) järgmist: 34) järgmist: 34) järgmist: 34) järgmist: Aegviidu Vallavalitsuse arvamus ei ole objektiivne ega tugine tegelikele asjaoludele. Vallasekretäri suhtumine avaldajasse on subjektiivne, toodud faktid ei ole tõesed ega ka põhjuslikus seoses avaldaja nõudega. Kuna Aegviidus lasteaiakohti praegu ei ole, siis avaldaja kavatseb lasta lapsel käia samas lasteaias, kus praegugi. Selleks on tal olemas venna nõusolek, kes nagunii Tapale tööle käib ja ühtlasi saab lapse ära viia. Kui avaldajal on vaba päev, siis sõidab ta kaasa. Arusaamatud on väited, nagu poleks takistusi isa poolt lapse edasi kasvatamiseks. Ka lapse isa on sageli ära ja siis hooldab last vanaema. Avaldajal on piisavalt aega oma lapse jaoks ja ka rohkem ruumi, kui lapse isal. Avaldaja on olemas kõik võimalused lapse normaalseks arenguks ning nii väike laps vajab ilmselgelt ema rohkem kui isa. Avaldaja on korralik inimene, kellele on kindel elu ja töökoht, kellel pole erinevalt T R ’ist enam mingeid seoseid alkoholiga. Tapa Vallavalitsuse korralduse 28.12.2006 kohaselt makstakse peretoetust M eest hoopis vanaemale T R ’ ile, kui lapse tegelikule kasvatajale. Seega ei saa rääkida, nagu oleks isa lapse eest hoolitsejaks ja vastutajaks. Kuigi avaldaja on oma elus eksinud, siis on ta teinud sellest piisavad järeldused ja soovib oma lapsi ise kasvatada.

30 30 30 30.aprilli aprilli aprilli aprilli 2008 kohtuistungil 2008 kohtuistungil 2008 kohtuistungil 2008 kohtuistungil kuulas kohus ära nii avaldaja kui kõik asjast puudutatud isikud (lk 68- 71). Avaldaja M -L M täpsustas, et ta ise andis Tapa Vallavalitsusele nõusoleku lapse M `e isa kasvatusele jätmiseks. Avaldajal on lapse kasvatamiseks paremad tingimused: ta elab oma isale kuuluvas majas, seal on lapsele oma tuba. Ka Aegviidus on võimalik laps lasteaeda panna. Avaldajal olid küll probleemid alkoholiga, kuid ta on teinud 2006.aastal Wismari Haiglas läbi alkoholivastase ravi ning pärast seda „joomisega“ probleeme ei ole olnud. Laps on nädalas 3 päeva olnud tema juures. Avaldaja töötab küll graafiku alusel, kuid seda on võimalik tulevikus muuta. Sel ajal, kui avaldaja on tööl, on last nõus hoidma avaldaja isa ja ka vanaema. Avaldaja soovib last ise kasvatada ning isaga suhtlemiseks ta lapsele takistusi ei teeks: isa võib lapse enda juurde võtta, nagu varem oli kokku lepitud. Avaldaja hakkas alkoholi tarvitama koos T R `iga ja ta on kuulnud, et T R tarvitab alkoholi ka edasi.

Asjast puudutatud isik T R selgitas, et ta käis varem Norras tööl ja sel ajal kasvatas last tema ema. Sellega seoses olid ka peretoetused vormistatud tema ema nimele. Käesoleval ajal töötab ta Rakvere

Lihakombinaadis ja tal on rohkem aega lapsega tegelemiseks. Avaldaja hoolde ta last alaliselt ei usalda, kuna avaldaja ise jättis lapse maha. Samas ei oska T R öelda, et laps oleks avaldaja poolt jäetud hooletusse, kuna ei tea, mis avaldaja kodus toimub. Enne kohtuistungit võttis avaldaja lapse enda juurde igal nädalal, kuid varem võttis harvem. Kui laps on olnud ema juures, siis ta ei ole piisavalt hooldatud, näiteks hambad on olnud pesemata. Asjast puudutatud isik T R seletas, et peretoetused maksti temale Tapa Vallavalitsusega kokkuleppel, kuna sel ajal käis lapse isa Norras tööl. Laps elab praegu oma isa juures ja käib Tapal lasteaias. Aegviidu lasteaiani on aga avaldaja kodust 4-5 kilomeetrit. Lapse isa T R on võtnud alkoholi ainult sünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel. T R ei ole last ka kunagi maha jätnud.

Tapa Vallavalitsuse esindaja E A kinnitas, et peretoetuse peatamise korraldus on tehtud peale seda, kui isa teatas, et lapse ema on kadunud. Isa tuli nende juurde koos lapsega. Avaldajat otsiti ning saadi teada, et ta oli Tallinnas.

Aegviidu Vallavalitsuse esindaja A L jäi varem esitatud kirjaliku seisukoha juurde. Lapsel on Tapal lasteaia koht olemas ja tal on seal ka oma sõbrad. Lapse isa elutingimused on normaalsed. Avaldaja on oma esialgset arvamust muutnud ja väidab, et viib lapse Aegviidu lasteaeda. Lapsel on Tapal isa ja vanaema. Aegviidus on lapsel ema ja vanaisa ning vanavanaema, kuid ei saa mööda vaadata faktist, et avaldaja jättis oma lapsed maha. Isa on teinud kõik, et laps saaks normaalselt elada ja areneda. Vallavalitsuse arvamuse muutmiseks võiks olla alus siis, kui leiab tõendamist, et isal on alkoholitarbimisega probleeme.

Lapse huvide esindamiseks määratud esindaja vandeadvokaat Kristel Vedro leidis, et mõlemal vanemal on kokkulepitud suhtlemiskorra kohaselt lapsega suhtlemine tagatud ja see võiks samamoodi jätkuda. Lapse isal alkoholitarbimisega seonduvaid probleeme toimikumaterjalidest ei nähtu.

04.06.2008 esitas avaldaja esindaja taotluse avaldaja ema A M ja venna K F ülekuulamiseks tunnistajatena, kuna nimetatud isikud teavad kinnitada nii avaldaja kui T R `i elukorraldusest ja T R `i alkoholitarbimisega seotud probleemidest. Avaldaja andmetel puuduvad lapse isa juures ka lapsele vajalikud tingimused – laps magab isaga ühes voodis. Samuti palus avaldaja välja nõuda andmed karistusregistrist T R `i suhtes alustatud võimalike väärteomenetluste kohta. Aegviidu Vallavalitsus ja asjast puudutatud isikud T R ja T R vaidlesid nimetatud isikute tunnistajatena väljakutsumise vastu. Lapse huvisid esindav vandeadvokaat Kristel Vedro nõustus tunnistajate ärakuulamisega, samuti esitas taotluse lapse mõlema vanema osas karistusregistrist andmete kontrollimiseks.

Tapa Vallavalitsus Tapa Vallavalitsus Tapa Vallavalitsus Tapa Vallavalitsuse poolt poolt poolt poolt esitati esitati esitati esitati 02.07.2008 02.07.2008 02.07.2008 02.07.2008 kohtule kohtule kohtule kohtule täiendav täiendav täiendav täiendav kir kir kir kirjalik jalik jalik jalik arvamus arvamus arvamus arvamus (lk 91). Lapse isa T R `i elukohas on lapse arenguks ja eluks vajalikud tingimused tagatud: ühetoalises mugavustega korteris on lapsele oma voodi, korteris on kõik esmavajalik lapse kasvatamiseks olemas, samuti on olemas pesemisvõimalused, mis avaldaja elukohas puuduvad. Lapse vanaema T R aitab hommikuti lapse lasteaeda viimisel, samuti toetab ja abistab oma poega T R `i igati lapse kasvatamisel ja arendamisel. Andmed pärinevad Tapa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistilt, kes viis 25.06.2008 läbi kodukülastuse puudutatud isikute T R 'i ja T R 'i juurde. T R 'i korter oli korras ja puhas. M L M väide, et isa juurde jäädes muutub lapsega suhtlemise kord, ei vasta tõele, kuna T R `i sõnul ei ole tema mingeid takistusi lapsel emaga suhtlemiseks teinud. Samas olevat M - L M ise pidevalt omavahelisi kokkuleppeid eiranud, kui on lubanud lapsele järele tulla ja enda juurde viia. Samuti on olnud kordi, kus ema on võtnud lapse ja ei ole last kokkulepitud ajal tagastanud. T R töötab kindla töögraafiku alusel (04.45 - 16.00), mistõttu ta viibib koos poja M 'ega esmaspäevast reedeni oma ema T R 'i juures, kes viib last hommikuti ka lasteaeda. Nädalavahetustel on T koos pojaga kodus. T R elab kahetoalises kõigi mugavustega korterelamus, kus samuti on M 'ele

muretsetud oma voodi ning on head ja soodsad tingimused lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Antud faktid on sotsiaaltöötajate poolt kontrollitud ning otsused ei ole tehtud subjektiivselt.

25.septembri 2008 toimunud 25.septembri 2008 toimunud 25.septembri 2008 toimunud 25.septembri 2008 toimunud kohtuistungi kohtuistungi kohtuistungi kohtuistungil jääb avaldaja esitatud nõude juurde. Avaldaja töötab vahetustega graafiku alusel, kaks päeva tööl ja neli päeva vaba, kuid suvel oli rohkem tööd ja siis oli vabu päevi vähem. Avaldaja elab oma vanemate majas koos vanaema ja isaga, kes on pensionärid. Lapse jaoks on tuba sisustatud, elektrijuhtmed on vaja ainult ära vahetada. Kahe lapse jaoks on praegu üks voodi. Avaldaja on töötanud üle aasta ühes kohas ning tema töötasuks on suveperioodil ca 6000-7000 krooni kuus, talvel 5000 krooni kuus. Vahetus algab hommikul kella 7.00 ja kestab kuni kella 22.00-ni õhtul. Kui avaldaja on lapsega kahekesi, siis nad mängivad, joonistavad ja käivad väljas. Avaldaja mõlemad lapsed on ka ühel ja samal ajal kodus olnud, ka kolm päeva järjest, lapsed saavad omavahel hästi läbi. Tunnistajaks kutsutud K F on avaldaja vend, kellel on oma pere ja kes elab Jänedal, avaldajast 3 km kaugusel. Vend käib iga päev Tapale autoga tööle ja on valmis M lasteaeda viima ja teda õhtul ära tooma. Tunnistaja teab rääkida ka seda, et T R on käinud koos lapsega baaris ja hilisel ajal bensiinijaamas. Tunnistaja A M on avaldaja ema ja elab Tapal. Tema kinnitusel olid T R `il 18.09.2008, kui käidi last ära viimas, tugevad alkoholi lõhnad juures. Samuti tuleb last tihti tagasi viia T R `i ema juurde, kuna T ise on tööl. Avaldaja leiab, et lapsel puudub kindel elukoht, kuna kord on ta isa juures, kord T ema juures.

Asjast puudutatud isikud T R ja T R seletasid, et T R sõidab igal hommikul kolmveerand viis tööle Rakverre. Tema ema T R viib lapse hommikul lasteaeda. Kell 15.00 tuleb T R töölt ja pärast seda on kella 16.oo-st koos lapsega. Avaldaja väited T R `i alkoholitarvitamise kohta ei vasta tõele. Isa ei keela avaldajal lapsega kohtuda, kuid avaldaja ise ei ole kokkulepitust kinni pidanud. Avaldaja käitumine on varasemaga võrreldes paranenud, kuid lähtuda tuleb lapse huvidest ning lapse elukoha muutmiseks ei ole käesoleval ajal mingit põhjust.

Puudutatud isiku Aegviidu Vallavalitsuse esindaja A L jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja elukäik on olnud väga heitlik. Avaldaja on töötanud aasta-poolteist, alkoholi ei ole küll enam tarvitanud. Lapse huvidest lähtuvalt peaks jääma laps isa juurde, sest muidu peaks laps vahetama elukohta ja ka lasteaeda. Avaldaja kodust asub lasteaed 4 km kaugusel ja bussiliiklus jätab soovida. Kui majanduslikest tingimustest lähtuda, siis avaldajal ei ole laste jaoks mõeldud tuba veel valmis, samuti on tegemist elamuga, kus vesi on õues. Avaldaja vanaema on haige inimene. Puudutatud isiku T R ’i emal T R `il on spetsiaalsed oskused lapse kasvatamiseks ja ta on lapsega palju tegelenud.

25.09.2008 toimunud kohtuistungil 25.09.2008 toimunud kohtuistungil 25.09.2008 toimunud kohtuistungil 25.09.2008 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena ära avaldaja venna K F ` i, avaldaja ema A M ja ka Aegviidu Vallavalitsuse sotsiaalharidusnõuniku K L i.

K F `i antud ütluste kohaselt (lk 124-127) aitaks ta oma õel tema last M iga päev lasteaeda viia ja sealt ära tuua. Tunnistaja ise elab Jänedal, tööl käib Tapal Lihakarnis ja sõidab iga päev tööle ja tagasi koju oma autoga. Tööpäev algab tal kell 7.30 hommikul ja lõpeb kell 16.30 või „olenevalt sellest, kuidas tööd on“. Jänedalt sõidab ta hommikul välja kell 7.10. Teekonna pikkus õe juurde sõiduks ja sealt edasi lasteaeda on kokku kaheksa kilomeetrit, lasteaeda jõudmiseks peaks ta oma kodust välja sõitma kell 6.50. Tunnistaja arvates saaks ta iga päev töölt ka varem ära tulla ja vajadusel õepojal lasteaias järel käia, s.o juhul kui laps hakkaks avaldaja juures elama. Oma tööandjaga saaks ta selles kokku leppida. Tunnistaja kinnitusel on M kuus paar korda kindlasti avaldaja juures olnud, kas paar päeva või poolteist päeva korraga. Avaldaja kasutuses on ülakorrusel 2 tuba, üks on ca 20m2, väiksem tuba on mõeldud lastele. See tuba on täiesti valmis, seal on 2 voodit, elekter on ka. Samas majas elab veel 84.aastane vanaema ja ka avaldaja isa, kes on 60.- aastane ja kes on samuti kodune.

Tunnistaja seletuse kohaselt kuulis ta üle-eelmise aasta sügisel ühelt bensiinijaama töötajalt, et T R käis koos lapsega öösel kella 12 ja ühe vahel bensiinijaamast viina ostmas, kusjuures laps oli olnud veel paljajalu, kuid viina T siiski ei müüdud. Sel ajal, kui tunnistaja töötas veel koos T R `iga Tapa lihatööstuses, oli T tööle tulles „pohmellis“ ja rääkis, et käis koos lapsega baaris ja et baarmen oli ta sealt ära saatnud. Sel ajal laps elas veel avaldaja juures. Kuu-poolteist tagasi kuulis tunnistaja et T R oli olnud alkoholijoobes, kuid täpsemalt sellest ise rääkida ei tea.

Avaldaja ema A M kinnitab tunnistajana, et avaldaja käitumine on paranenud, ta käib tööl, tal ei ole joomisega probleeme olnud enam kui kaks aastat. Tunnistaja leiab, et praegusel ajal võiks M elada oma ema juures. Avaldaja vend K saaks last viia ja tuua ning vajadusel ka lapse järele vaadata. Ka tunnistaja saab lapsega tegeleda, kuna ta käib tööl kahel päeval ja seejärel on neli päeva vaba. Samuti oleks tunnistajal võimalik vajadusel oma töögraafikut muuta. Avaldaja on saanud lapsega suhelda nädalas vähemalt korra või vastavalt sellele, kuidas tal tööl vahetus võimaldab. 18.09.2008 käis tunnistaja koos avaldajaga last isa juurde ära viimas ja siis avaldaja hiljem ütles, et T R ’il olid viinalõhnad juures. Tunnistaja ise seda ei tundnud, sest tema oli sel ajal kaugemal. Samuti on laps rääkinud, et isa joob kellegagi pargipingil õlut, samala ajal kui laps ise kellegi teise lapsega kiriku juures ringi jookseb.

Aegviidu Vallavalitsuse sotsiaalharidusnõunik K L kinnitas tunnistajana, et on avaldaja juures kodus käinud kahel korral: esimesel korral 2007 novembris seoses avaldaja teise lapse kohtuasjaga ja seejärel aprillis 2008. 19.09.2008 vestles ta avaldajaga töö juures. Aprillis oli lapsel olemas oma voodi, külastuse käigus lõpetati just lastele mõeldud kõrvaltoas tapeedi panemist. Eluruumidesse viivale trepile oli paigaldatud lapsetasandil käsipuu, mis teeb liikumise ohutumaks. Teisel külastuskorral oli laps ema juures, ta oli rõõmsas tujus, suhtles ka remonti tegeva vanaisaga. 19.09.2008 ütles avaldaja, et lapsed ei ole tuppa kolinud, kuna seal ei ole elektrit. Majas on kuivkäimla; pesemiseks on lastel vann. Saunas saab avaldaja käia venna juures Jänedal. T R `i kodu külastas tunnistaja veebruaris 2008 aastal. T R `i külastas ta 15.09.2008, kuna Tapa Vallavalitsuse andmetel elavat tööpäevadel laps koos isaga vanaema juures. T R elab kahetoalises korteris. Ühes toas elab isa lapsega, teises elab T R ise. Lapsel ja isal on eraldi voodid. Tuba on väike ja kitsas. T R `l endal on ühetoaline korter. Veebruaria 2008 oli toas üks voodi isa ja lapse jaoks. Mõlemad korterid on mugavustega. Tunnistaja vestles ka T R `i otsese ülemusega lihakombinaadist. Tööandja poolt anti T R `i suhtes positiivne iseloomustus. Avaldaja tööandjaga tunnistaja vestelnud ei ole, kuid tööl avaldajal probleeme ei ole olnud, tema enda jutu järgi on ta isegi suvel ületunde teinud. Tapa Lasteaia juhataja on vestluse käigus kinnitanud, et lapse isa ja vanaema on lapse kasvatamisel väga aktiivselt osalenud, on võtnud kasvatajate nõuandeid kuulda ja osalenud koosolekutel ja pidudel. Hommikuti viib lapse lasteaeda vanaema ja õhtul tuleb isa järele. Laps on lasteaias hästi kohanenud. Tunnistaja teada on lapse vanaema T R käinud lapsega Vembu-Tembu maal, samuti Tartus „ Aura“ veekeskuses ja ka Arukülas kellelgi tuttaval külas. Avaldaja seletusel on ta lastega olnud põhiliselt kodus ja paar korda on käinud paadiga Nelijärvel sõitmas.

28.oktoobri oktoobri oktoobri oktoobri 2008 kohtuistungi 2008 kohtuistungi 2008 kohtuistungi 2008 kohtuistungil tuvastati: tuvastati: tuvastati: tuvastati:

Avaldaja jääb avalduses esitatud asjaoludel on nõude juurde. Avaldaja on oma elu korda saanud ja ta soovib ise oma lapsi kasvatada. Ta käib küll vahetustega tööl, kuid tema ema ja vend abistaksid teda. Praegu sõltub laps väga palju oma teisest vanaemast – T R `ist, kuna T R läheb vara hommikul tööle. Laps vajab selles vanuses rohkem ema ja on ka ise lasteaias avaldanud, et soovib ema juurde minna. Avaldaja omal ajal küll loobus lapse kasvatamisest, kuid ei ole ju lapsest loobunud ja temalt ei ole ka vanemaõigusi ära võetud. Ta ei ole saanud alati last enda juurde võtta, küsimus on ka materiaalsetes võimalustes, kuna Tapale sõitmiseks kulub transpordile palju raha. Avaldaja soovib last rohkem näha, kuid on ka teisi põhjusi, miks tal igakord selleks võimalusi ei ole olnud. Ema juures ei oleks

lapsel halvem kui isa juures. Laps tahab avaldaja juures olla, ta on eas, kus kohaneb kergesti ning kõik muud probleemid on lahendatavad.

Asjast puudutatud isikud T R ja T R jäävad varem esitatud seisukohtade juurde. Lapsega suhtlemise kord on avaldajal ja T R il kindlaksmääratud ja lapse isa T R peab sellest ka kinni. Lapsel on kindel väljakujunenud elukorraldus ning lapse isa ei ole emale lapsega suhtlemiseks mingeid takistusi teinud. PerekS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Avaldaja elukäik on olnud heitlik. Lastaed on avaldaja elukohast ligi 4 kilomeetri kaugusel, bussiliiklus jätab soovida. T R on lapse pärast spetsiaalselt muutnud oma elukorraldust. Lapsel on parem isa juures, tal on seal arenguks rohkem võimalusi, lapsele meeldib väga sportimine. Nad käivad koos isaga sporti tegemas. Lasteaiast antud iseloomustus oli positiivne: laps on tubli, võtab aktiivselt üritustest osa. Avaldaja juurde jäädes muutuks lapse senine elukorraldus. Praegu laps tõuseb kell 7.30, ema juures peaks ta tõusma juba kell 6.30, s.o tund aega varem kui praegu. Lasteaeda viimine sõltuks avaldaja vennast ja ei ole usutav, et vend sõlmiks tööandjaga mingi muu kokkuleppe ja tööandja teeks talle tööaja suhtes järelandmisi. Kaalukaid põhjusi, miks laps ei võiks isa juures olla, avaldaja ei ole esitanud.

Aegviidu Vallavalitsuse esindaja A L kinnitas, et Aegviidu Vallavalitsus jääb kohtule esitatud kirjaliku arvamuse juurde. Ta lisas ka, et 07.10.2008 käis ta avaldaja juures. Laste jaoks mõeldud tuba on nüüd sisustatud, elekter on olemas, voodid on samuti olemas. Käidi ka T R `i kodus ja lasteaias „Vikerkaar“, kus räägiti kasvatajaga. Samuti on vesteldud avaldaja tööandja AS Stroomi Hotelli peadirektori R P , kes käib iga päev Nelijärvel kohal. Tööandjal avaldajaga probleeme ei ole, kuid talle oli üllatuseks, et avaldaja võib lasteaeda minnes õhtuti varem hakata töölt ära küsima. Tööandja sõnul olevat avaldaja kergesti mõjutatav. Avaldaja isa on valmis lastega tegelema, eriti suhtlemisaldis ta ei ole. Avaldaja vanaema olevat toonitanud, et avaldaja on kergesti mõjutatav. Kui laps hakkaks ema juures elama, siis võib isaga suhtlemine halveneda, kuna praegune T R `i töökorraldus ei võimalda tal nädala sees last enda juurde võtta. Lapsel on isaga hea vahekord, isa tegeleb lapsega, nad käivad koos sporti tegemas. Loodud on kõik tingimused lapse arenguks. Isal on kindel töökoht. T R i alkoholi tarbimisega probleeme ei ole, tarvitab alkoholi ainult koosviibimistel. Avaldajal ja T R `il on sõlmitud leping, mis võimaldab lapsel avaldaja juures olla nii palju, kui võimalik. Mõlemad lapse vanemad vajavad kõrvalist abi lapse igapäevasel kasvatamisel. Mõlemal vanemal on õigused ja ka kohustused lapse suhtes. Avaldaja on jätnud oma kohustused täitmata, kuid T R on neid täitnud.

Tapa Vallavalitsuse esindaja leidis, et avaldaja olukord on küll muutunud ja lastele vajalikud elamistingimused on avaldajal samuti loodud, kuid käesoleval ajal jääb vallavalitsus varem esitatud kirjaliku arvamuse juurde – vajadus lapsele tagatud stabiilse keskkonna ja kindla elukorralduse muutmiseks puudub. Emal on õigus oma last kasvatada, tal on võimalus võtta last ka enda juurde, kuid puudub kindlus edasise lapse elukorralduse suhtes.

Lapse huvisid esindav vandeadvokaat Kristel Vedro leiab, et käesoleval ajal võiks laps jääda edasi isa juurde ning avaldaja suhtlemine lapsega saab toimuda vastavalt varem kokkulepitud korrale. Isa poolt ei ole avaldajale lapsega suhtlemiseks takistusi tehtud, kuid ema poolt ei ole sellest alati kinni peetud. Ema on võtnud lapse elust vähe osa. Ta on pidanud enda mugavust tähtsamaks. Igas kuus on emal lapsega kohtumisel 10-päevane vahe. Lapsel on mõlema vanema juures eluks vajalikud tingimused loodud, mõlemad vanemad sõltuvad ka oma vanematest. T R on tõestanud, et temal on lapse kasvatamiseks kõik vajalik olemas. Avaldaja väitel ei võtnud ta remondi tõttu last koju, kuid samas ta oma isalt ega vanaemalt seejuures abi ei palunud. Ema juurde elamaasumisel isal lapsega suhtlemine ilmselt halveneks. Avaldaja kergesti mõjutatavuse tõttu võib negatiivsete mõjude tekkimisel laps jääda avaldaja isa või vanaema kasvatada.

Kohtu otsustuse põhjendid: Kohtu otsustuse põhjendid: Kohtu otsustuse põhjendid: Kohtu otsustuse põhjendid:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 558 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

Kohus, vaadanud läbi avalduse alaealise M R ’i elukoha kindlaksmääramiseks, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tunnistajate ütlused, leiab, et avaldaja taotlus - määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht - tuleb jätta rahuldamata ning lapse senine elukoht oma isa T R `i juures muutmata.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 07.12.2004. sündinud M R ’i vanemad on avaldaja M -L M ja asjast puudutatud isik T R . Avaldaja nõusolekul elab M R alates 2006.aasta oktoobrikuust oma isa T R `i juures Tapa linnas, Lembitu 15-17 ning teda kasvatab ka tema vanaema T R . Lapse isa juurde elamajäämise põhjuseks oli asjaolu, et avaldaja ei saanud seoses alkoholitarbimisega oma eluga hakkama. Vastavalt Tapa Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja andmetele oli avaldaja oktoobrikuus 2006 lahkunud kodust mitmeks päevaks sõbranna juurde, hoolimata sellest, et tal oli kodus kaks väikest last. Antud asjaolu ei ole avaldaja ka kohtus vaidlustanud. Käesoleval ajal avaldaja leiab, et ta tuleb ise oma eluga toime: tal ei ole enam probleeme alkoholiga, ta omab alalist töökohta ning on oma elukohas loonud lapse kasvatamiseks ja elamiseks vajalikud tingimused. Puudutatud isik T R nimetatud asjaolusid ei vaidlusta, kuid leiab, et avaldajale on lapsega suhtlemine võimaldatud kokkulepitud suhtlemiskorra alusel ja avaldaja ei ole ka juba olemasolevaid võimalusi piisavalt kasutanud. Seega, avaldaja ja asjast puudutatud isik T R vaidlevad nende alaealise lapse M `e elukoha muutmise põhjendatuse üle, s.o. kas lapse huvidest ja vajadusest lähtudes peaks ta asuma elama oma ema juurde või peaks lapse elukohaks jääma endiselt isa elukoht.

Perekonnaseaduse (PkS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 58 tulenevalt tuleb lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuda nii eestkosteasutusel kui kohtul lapse huvidest ja arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soove, kui tema arengutase seda võimaldab. TsMS § 559 tulenevalt kuulab kohus vanema õgusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude väljaselgitamiseks.

Kuna alaealine M R saab 07.12.2008 alles nelja-aastaseks ning oma east tulenevalt ei oma ta kohtu hinnangul ilmselt piisavat kaalutlusja otsustusvõimet, siis ei ole kohtul võimalik last ennast antud asjas isiklikult ära kuulata. TsMS § 560 tulenevalt, kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või lapsega suhtlema õigustatud isiku juures, kuulab kohus last puudutavas asjas ära ka nimetatud isikud. Nimetatud sättele tuginedes pidas kohus põhjendatuks ära kuulata asjast puudutud isikuna lapse vanaema T R `i, kes alates avaldaja poolt lapse isa kasvatusele jätmisest on muutnud oma isiklikku elukorraldust ja teinud endast oleneva lapselapse M `e eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel.

TsMS § 552 tulenevalt on kohus väljaselgitanud lapsesse puutuva vaidluse lahendamiseks ka mõlema vanema elukohajärgsete kohalike omavalitsuste seisukohad.

Kohus nõustub lapse elukoha määramise osas asjast puudutatud isikute poolt esiletoodud ja kohtus ka tõendamist leidnud järgmiste asjaoludeda. 1) Lapsele on käesoleval ajal tagatud kindel igapäevane elukorraldus, mille muutmiseks kohtu hinnangul käesoleval ajal vajadus puudub. Avaldaja väide, et laps on rohkem vanaema T R `i kui oma isa kasvatada, ei vasta tegelikkusele. Laps käib isa juures elades Tapal lasteaias ning lasteaeda viimine ja sealt toomine on lapse isa ja tema ema T R `i poolt igapäevaselt korraldatud ja toimib tõrgeteta. Lapse isa T R saab iga päev tööpäeva lõppedes isiklikult lapse lasteaiast ära viia ja temaga tegeleda. Nii lapse isal kui ka vanaema T R `il on lasteaia kasvatajatega pidev kontakt, nad on aktiivselt osalenud lasteaias korraldatud üritustel, samuti on tegelenud lapsega ka vabal ajal. Samas on avaldaja kohtus omaks võtnud, et ka tema on oma töögraafikust tulenevalt lapse kasvatamisel sõltuv teiste isikute abist, eriti siis, kui hooajal või puhkuste perioodil peab ta tegema lisavahetusi või pikemaid tööpäevi. 2) Lapsega suhtlemiseks on vanemate vahel kokkulepitud kindel kord, millest T R lapse isana on kinni pidanud. Kokkuleppe kohaselt saab M olla neli päeva nädalas isa juures ja kolm päeva nädalas ema juures ning avaldaja ei ole väitnud, et lapse isa poolt oleks talle tehtud takistusi lapsega suhtlemiseks. Kohtus on aga tuvastatud, et avaldaja ise ei ole last igal nädalal enda juurde võtnud, kuigi tema töögraafik – kaks päeva tööl ja neli vaba – seda oleks võimaldanud. 25.09.2008 toimunud kohtuistungil tõi T R kuupäevaliselt välja need päevad, mil avaldaja tegelikult lapse enda juurde võttis. Nii selgus, et veebruaris-märtsis 2008 ei võtnud avaldaja M enda juurde kuu aja jooksul ühtegi korda. Kümnepäevaseid ja ka pikemaid vaheaegu lapsega suhtlemisel oli avaldajal ka juulis, augustis ja septembris 2008.a. Ka enne viimast kohtuistungit (28.10.2008) ei võtnud avaldaja last kolm nädalat enda juurde. Kuigi avaldaja väitel tegi ta oktoobris ühel nädalavahetusel lastele mõeldud toas remonti, ei ole kohtu hinnangul see piisav põhjus lapsega mittesuhtlemiseks: avaldaja elab eramajas koos oma vanaema ja isaga ning avaldaja on ise kinnitanud, et ka nemad saavad vajadusel teda laste kasvatamisel abistada. 3) Avaldaja juurde elamaasumisel muutuks lapse senine, nüüdseks juba kaks aastat väldanud turvaline elukorraldus oluliselt. Lasteaed ei asu avaldaja elukoha läheduses, vaid 3-4 kilomeetri kaugusel. Lapse lasteaeda viimiseks ja sealt äratoomiseks vajab avaldaja halva bussiühenduse tõttu kõrvalist abi. Kuigi nii avaldaja vend kui ka tema ema kinnitasid kohtule, et vajadusel on nad valmis igapäevaselt avaldajat lapse viimisel ja toomisel abistama, on selline lubatud abi tegelik toimimine teadmata - nii avaldaja ema kui vend sõltuvad oma töö ümberkorraldamises oma tööandjate tahtest. Samuti ilmnes avaldaja venna seletusest, et tema poolt lapse viimisel ja toomisel peaks laps ka varasemast tund aeg varem hommikul üles tõusma. 4) Avaldaja väited lapse isa T R i alkoholitarbimisega seotud probleemide jätkumisest ei leidnud kohtus tõendamist. Tunnistaja K F sellekohased väited ulatusid aega, mil laps oli veel avaldaja kasvatusel. Kohtu poolt karistusregistrist vastavate andmete kontrollimisel T R `i suhtes alustatud väärteomenetluse andmed puuduvad.

Seega, kuigi ka avaldajal on käesoleval ajal loodud lapse jaoks sobivad elamistingimused, samuti on avaldajal olemas kindel töökoht ja ka tema eluviisid on paranenud, leiab kohus kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates, et lapse huvidest lähtudes ei ole põhjendatud lapse eraldamine temale harjumuspäraseks saanud keskkonnast. Avaldaja elukäik on seni olnud küllaltki heitlik ja tema poolt esiletoodud asjaoludel puudub käesoleval ajal kindlus tulevikus lapsele turvalise elukorralduse tagamisel. Mõlemal vanemal on võrdne õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning lapse isa on lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud, mistõttu lapse elukoha muutmiseks käesoleval ajal eeltoodust tulenevalt alus puudub. Lapse vanematel on lapsega suhtlemiseks lepitud kindel kord ning lapse huvisid arvesse võttes on võimalik vanematel omavahelisel kokkuleppel seda korda ka vajadusel muuta.

Menetluskulude jaotusest

TsMS § 172 lg 1 tuginedes jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 661 lg 1, 2 kohaselt on hagita asjas menetlust lõpetava määruse peale ringkonnakohtule (sama maakohtu kaudu) määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kätte toimetamisest alates.

Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee Ärakiri õige: Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 01. detsembril 2008.a 01. detsembril 2008.a 01. detsembril 2008.a 01. detsembril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev