2-08-13347/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-13347 Tsiviilasi NS hagi IS vastu võla väljamõistmiseks Hagi hind 4500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NS(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: M Jaani (Bene Est Law Office OÜ, XXX) Kostja IS(isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista IS4500 (neli tuhat viissada krooni) krooni NS kasuks.

3. Võlgnevus kuulub tasumisele A AS-ile (registrikood XXX, asukoht XXX).

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta IS kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

Otsus on avalikult teatavaks tehtud 11.11.2008. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 10.04.2008. a esitas NS Harju Maakohtule hagi IS vastu 4 500 krooni võla väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 29.12.1995.a XXX omanike esindaja ja AS Uus Maa halduslepingu. 04.05.2000.a sõlmisid VH ja OÜ Uus Maa Kinnisvarahaldus hoolduslepingu nr K34/L11. Uus Maa Kinnisvarahaldus ühines A AS-iga 16.08.2005a. Hageja on kinnistu asukohaga XXXkaasomanik.

03.01.2008. a sõlmisid AAS ja kostja eluruumi üürilepingu lõpetamise lepingu. Lepingu kohaselt lugesid pooled eluruumi üürilepingu lõppenuks alates 03.01.2008.a ning kostja kohustus andma korteri võtmed AAS-le üle hiljemalt 07.01.2008. a. üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud olid kohustatud korteri vabastama enne korteri üürileandjale üleandmist. Lepinguga lepiti kokku, et kostja tasub iga üleandmisega viivitatud päeva eest 300 krooni ning kõik kõrvalkulud, samuti kohustub hüvitama tekitatud kahju. Kostja vabastas ruumi alles 21.01.2008. a. Hageja nõudis, et kostja tasuks AAS-le 4500 krooni, kostja seda teinud ei ole. 28.01.2008.a loovutas AAS kostja võlgnevuse hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista AAS kasuks võlg 4500 krooni.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte 17.09.2008.a Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatega. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on sõlmisid AAS ja kostja 03.01.2008.a eluruumi üürilepingu lõpetamise lepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.

Lepinguga lepiti kokku, et kostja tasub iga üleandmisega viivitatud päeva eest 300 krooni ning kõik kõrvalkulud, samuti kohustub hüvitama tekitatud kahju. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et kostjal on kohustus tasuda 03.01.2008.a lepingu alusel kahjuhüvitisena kokku lepitud 300 krooni päevas, kokku 4500 krooni. Kuna AAS on loovutanud oma nõude hagejale, on hagejal tekkinud nimetatud summa tasumise nõudeõigus.

Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on hagiavalduses taotlenud otsuse täitmist AAS-ile.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Gerty Pau Kohtunik