2-08-54539/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-54539

1

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 11. novembril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-54539 Tsiviilasi, hageja nõue A. A.`i hagi A.P.´i vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ning elatise lapsele ja abikaasale väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. A. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: A. P. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 22.10.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja A. A. Kostja A. P. Sekretär Jekaterina Masalska Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada A. A.`i ja A.P.´i abielu, mis on sõlmitud 01.03.2008.a Ida-Viru Maavalitsuses Narvas, mille kohta on koostatud abieluakt nr 54. 3. Määrata alaealise A.A.`i, sünd. xxx.a, elukohaks tema ema A. A.`i elukoht. 4. Välja mõista kostjalt A. P.´ilt hageja A. A.`i kasuks elatis poja A. A.`i, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks alates 18.08.2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni poja A.A.`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. 5. Välja mõista kostjalt A.P.´ilt hageja A. A.`i kasuks elatis hageja A. A.`i ülalpidamiseks alates 18.08.2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja A. A.`i 3-aastaseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. 6. Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. 7. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 8. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. novembril 2008.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. 9. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

2-08-54539

2 (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

18.08.2008.a esitatud hagiavalduses palub hageja A.A.: 1) lahutada poolte abielu; 2) määrata lapse elamiskoht koos emaga; 3) välja mõista kostjalt elatisraha lapsele summas 2 175 krooni; 4) välja mõista kostjalt elatisraha hagejale kuni lapse 3-aastase saamiseni summas 2 175 krooni; 5) välja mõista kostjalt kohtukulud.

Hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga oli registreeritud 01.03.2008.a. Abielust on sündinud poeg A. A.. Poolte vahelised suhted on pingelised. Juba kolm kuud tagasi poolte abielusuhted on lõppenud. Kostja ei toeta hagejat materiaalselt ning ei taha lapse eest hoolitseda ega ta kasvatamisega tegelda. Hageja elab eraldi. Poolte abielu säilitamine ja kooselu jätkamine on võimatu. Laps on hageja ülalpidamisel ning peale lapsetoetuse, sissetulekut tal ei ole, kuna ta veel õpib.

22.09.2008.a kohtule esitatud arvamuses kostja vastusele teatas hageja, et tema raseduse ajal kostja käitumine oli paar korda väga agressiivne, mis oli põhjuseta ja ohtlik hageja tervisele. See tekitas poolte lahutust sel ajal, kuid hageja andis kostjale võimaluse, lootes, et lapse sünd võiks muuta suhteid paremaks. Enne poja sündi ja pärast seda kostja emotsionaalne seisund oli ka agressiivne, ta kärkis lapse peale, mistõttu hageja otsustas abielu lahutada. Enne seda pooled elasid koos hageja korteris Narvas. Kostja juba ammu töötab mitte ametlikult, kuid tema sissetulek on umbes 30 000 krooni kuus.

Kostja vastuväited

08.09.2008.a esitatud vastuses tunnistas kostja A. P. hagi osaliselt. Abielu lahutamisega ei ole kostja nõus ning vaidleb vastu, kuna pooled elasid koos vähe aega ning poeg A. sündis alles 23.07.2008.a. Antud hetkel elavad pooled lahus, sest pika aja jooksul oli kostja töötu, mingit sissetulekut kostjal ei ole, enne seda üürisid pooled eluruumi Narvas, mis oli väga kallis ja kostja oli sunnitud kolima oma ema juurde. Juhtus see 12.08.2008.a. Sellest ajast kostja elab oma ema juures Kohtla-Järvel, hageja elab oma korteris Narvas. Kostja on nõus sellega, et laps esialgu jääb hageja juurde ja tema hooldel ning on nõus maksma elatist seadusega ettenähtud määral, s.o. 2 175 krooni kuus. Kostja vaidleb hagile vastu hagejale elatise osas, kuna pooled koos elasid vähe aega, pealegi on ka abielu lahutuse vastu. 30.09.2008.a kohtule esitatud avalduses kinnitas kostja, et mingit sissetulekut temal ei ole. Kostja nimele on registreeritud sõiduauto Volkswagen Golf, muu vara puudub.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 22.10.2008.a kohtuistungi. Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde. Hageja tunnistas hageja nõudeid täielikult.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 järgi hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud.

Kohus tuvastas, et A.A. ja A. P. on abiellunud 01.03.2008.a Ida-Viru Maavalitsuses Narvas, mille

2-08-54539

3 kohta on koostatud abieluakt nr 54 (abielutunnistus nr AL 0147358).

A.P. on nõus abielu lahutamisega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

A. A. palub määrata poeg A. A.i elukohaks ema A.A.i elukoht.

PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja on palunud poja elukohaks jätta hageja elukoht, kostja on sellega nõus.

Kohus tuvastas, et poolte abielust on sündinud poeg A. A.23.07.2008.a. (sünnitunnistus nr CL 0366690).

Kohus tuvastas, et pooled elavad lahus ja poolte ühine laps elab koos emaga.

Laps ei ole veel aastanegi ja lapse huvides on kohtu arvates, et tema elukohaks oleks ema elukoht. Pooled selle üle ei vaidle. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata lapse A.A.i elukohaks ema elukoht.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks.

PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. PkS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni.

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja on lapsele elatise nõuet tunnistanud.

Seega tuleb välja mõista kostjalt A.P.´ilt hageja A. A.`i kasuks elatis poja A. A.`i ülalpidamiseks alates 18.08.2008.a igakuiselt summas 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni poja täisealiseks saamiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja ülalpidamisesk igakuuliselt 2 175 krooni lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

PkS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

2-08-54539

4

Kostja kohtuistungil tunnistab hagi elatise nõudes.

Seega kohus leiab, et kostjalt A. P.´ilt tuleb välja mõista hageja A. A.`i kasuks elatis hageja A. A.`i ülalpidamiseks alates 18.08.2008.a igakuiselt summas 2 175 krooni kuni poja A. A.`i 3- aastase saamiseni, s.o. kuni xxx.a.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtuotsuse täitmine

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Seega leiab kohus, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov