3-08-887/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-887 Haldusasi S.S. kaebus Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna otsuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 5. septembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – S.S. , nõustaja Marko Gläser Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Linnavalitsus, esindaja Signe Leibak

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. septembri 2008 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

2 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. S.S. esitas kohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 07.02.2008 otsus ja kohustada linnavalitsust maksma talle tema poja Rasmus S. eest 100% ulatuses lasteaia toitlustamise ja kohamaksu toetust. Tartu Linna Haridusosakond väljastas S.S. le 18.01.2008 arve nr 115/00245_8, mille kohaselt peab ta tasuma oma poja R. S. lasteaia kohatasu eest 350 krooni ja toidu eest 252 krooni. S.S. esitas 23.01.2008 Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale avalduse, milles taotles toitlustamise ja kohamaksu toetust oma poja R. S. eest. 30.01.2008 esitas S.S. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale avalduse vabastamaks teda lasteaia maksude maksmisest 100% ulatuses. Tartu Linna Haridusosakond väljastas S.S. le 07.02.2008 arve nr 115/00426_8, mille kohaselt tal tuleb maksta oma poja R. S. lasteaias käimise eest kokku 67 krooni ning eelmise perioodi eest 602 krooni, seega kokku 669 krooni. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 07.02.2008 otsusega nr 12 jäeti S.S. avaldus rahuldamata. 18.02.2008 väljastati S.S. le nimetatud otsus koos selgitustega otsuse põhjendatuse osas. Kaebuse kohaselt on pooled Tartu Maakohtus tsiviilasja arutamise käigus kokku leppinud, et kaebaja paneb oma poja R. S. lasteaeda „Ristikhein“ ja saab 100% lasteaia soodustust, kuna vastasel juhul ei ole tal võimalik poega lasteaeda panna. Kaebaja leidis, et kuna lisaks temale kuulub perre 3 poega ja tütar ning pere sissetulek on 4800 krooni, mis ei võimalda eelkõige lastele tagada kõiki seadusest tulenevaid õigusi, sealhulgas ka lasteaia maksude tasumist, siis on tal õigus saada poja R. S. lasteaias käimise eest 100% soodustust.

2. Tartu Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei kajasta Tartu Maakohtus 09.01.2008 kinnitatud kompromiss, et Tartu linnal on kohustus hüvitada kaebaja lasteaia kulud 100% ulatuses. S.S. saab toetust üldistel alustel, s.t toetuse saamise aluseks on perekonna sissetulek. Kuna S.S. pere keskmine sissetulek pereliikme kohta kuus oli 1138 krooni, mis on väiksem kui 50% kehtivast miinimumpalgast, siis sellest lähtuvalt määrati S.S. le R. S. toitlustamise hüvitis täies ulatuses, s.t 100%. Kuna avaldus toitlustamise hüvitamiseks esitati pärast 15. kuupäeva, siis hakkas soodustus kehtima alates 01.02.2008. Kohamaksu toetus sõltub asjaolust, kas pere saab toimetulekutoetust või toitlustamise toetust. S.S. perekonna sissetulekud on suuremad kui toimetulekutoetuse määramise kriteeriumid ette näevad. Kuna toitlustamise toetust pere saab, siis vastavalt korrale on S.S. l õigus saada kohamaksu hüvitamist 50% ulatuses.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 5. septembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole S.S. l õigust saada 100% kohamaksu hüvitamist, vaid 50% kohamaksust, kuna kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei saa S.S. pere toimetulekutoetust, sest S.S. pere sissetulekud on suuremad kui toimetulekutoetuse määramise kriteeriumid ette näevad. Küll aga määrati S.S. le R. S. toitlustamise hüvitis täies ulatuses, s.t 100% ulatuses, õigesti. Tartu linnas reguleerib lasteaia kohamaksumuse ja toitlustamise hüvitamist Tartu Linnavolikogu 31.01.2008 määrus nr 81 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord“ (edaspidi kord). Korra § 5 lg 2 alusel on perioodilise toetuse (toitlustamise toetuse ja kohamaksu toetuse) määramise aluseks taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine perekonna netosissetulek, mis perekonna liikme kohta on väiksem kui 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Korra § 5 lg 3 sätestab, et toitlustamise toetusega hüvitatakse koolieelse lasteasutuse lapsele 100% toidupäeva maksumusest ja lg 4 sätestab, et kohamaksu toetusega hüvitatakse

3 toimetulekutoetust saavatel peredel 100% kohamaksust ja toitlustamise toetust saavatel peredel 50% kohamaksust. Korra § 6 sätestab perioodiliste toetuste taotlemise, mille kohaselt saab vormikohast avaldust esitada üldjuhul teatud ajaks kaks korda aastas (20. augustiks ja 20. detsembriks). On ettenähtud ka erandkorras toetuse taotlemine isikule vajalikul ajal. Korra § 7 lg 1 alusel määratakse perioodilisi toetusi üldjuhul kaks korda aastas, lõike 2 alusel määratakse koolieelsetes lasteasutustes käivale lapsele toetus 1. septembrist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 31. augustini. Juhul, kui kohamaksu toetust on taotletud erandkorras, määratakse kohamaksu toetust alates toetuse taotlemisele järgnevast kuust. Juhul, kui toitlustamise toetust on taotletud erandkorras enne jooksva kuu 15. kuupäeva, määratakse toetus alates jooksva kuu 16. kuupäevast ja taotluse esitamisel pärast 15. kuupäeva määratakse toetus järgmise kuu esimesest kuupäevast. Antud juhul esitas S.S. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale taotluse oma poja R. S. eest toitlustamise ja kohamaksu toetuse saamiseks erandkorras 23.01.2008, seega pärast 15. kuupäeva. Kuna ta sotsiaaltöötajale oma sissetulekuid tõendavaid dokumente ei esitanud, siis sai sotsiaaltöötaja vajalikud andmed interneti teel X-tee portaali kaudu, millest nähtuvalt oli keskmine sissetulek pereliikme kohta 1138 krooni kuus, mis on väiksem kui 50% kehtivast miinimumpalgast. S.S. esitas avalduse toitlustamise hüvitamiseks pärast 15. kuupäeva ja asja materjalidest nähtuvalt toitlustamise toetus määrati järgmise kuu esimesest kuupäevast (Tartu LV Haridusosakonna arve nr 115/00426_8), s.o 01.02.2008. Lähtudes korra § 7 lg 5 sättest, on vastustaja määranud toitlustamise toetuse õigesti. Kuna kohamaksu toetus on sõltuvuses sellest, kas pere saab toimetulekutoetust või toitlustamise toetust ja S.S. pere sissetulekud on suuremad, kui toimetulekutoetuse määramise kriteeriumid ette näevad ning pere saab toitlustamise toetust, siis vastavalt korra §-le 5 lg 4 on S.S. l õigus saada kohamaksu hüvitamist 50%. Antud juhul on see 175 krooni kuus.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. S.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 5. septembri 2008 otsuse tühistamist HKMS § 45 lg 1 p 3 alusel ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudub kohtuotsusel kohtuniku allkiri. HKMS § 45 lg 1 p 3 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, kui kohtunik ei ole otsusele alla kirjutanud või mõni kohtunikest ei ole otsusele alla kirjutanud või otsusele on alla kirjutanud mitte selles märgitud kohtunikud (kohtunik).

5. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. septembri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt tegi kohus otsuse teatavaks elektrooniliselt. Vastavalt HKMS §-le 28 lg 4 võib soovi korral menetlusosaline saada kohtuotsuse või selle ärakirja kohtu kantseleist pärast selle kuulutamist või avalikult teatavakstegemist. Kui otsus on tehtud elektrooniliselt, antakse menetlusosalisele kohtuotsuse väljatrükk. Ärakirjale või väljatrükile annab allkirja ja paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja. Seega ei pidanudki menetlusosalistele e-kirja teel saadetud elektrooniliselt tehtud kohtuotsusel olema kohtuniku allkirja. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

5. septembri 2008 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud vaid seda asjaolu, et apellandi väitel ei ole talle saadetud kohtuotsus kohtuniku poolt allkirjastatud.

7. HKMS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, kui kohtunik ei ole otsusele alla kirjutanud või mõni kohtunikest ei ole otsusele alla kirjutanud või otsusele on alla kirjutanud mitte selles märgitud kohtunikud (kohtunik). Nähtuvalt asja toimikust, on halduskohtus asja menetlenud kohtunik M. Aloe ja ta on ka toimikus olevale kohtuotsusele alla kirjutanud (tl 31-32). Apellandi väitel puudub talle saadetud kohtuotsusel kohtuniku allkiri. Vastavalt HKMS §-le 28 lg 4 võib menetlusosaline soovi korral saada kohtuotsuse või selle ärakirja kohtu kantselei kaudu. Kui otsus on tehtud elektrooniliselt, antakse menetlusosalisele kohtuotsuse väljatrükk. Ärakirjale või väljatrükile annab allkirja ja paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja. Seega HKMS § 28 lg 4 kohaselt ei pidanud olema apellandile saadetud väljatrükil (või ärakirjal) kohtuniku allkiri, vaid kohtukantselei volitatud töötaja allkiri ja pitser. Kohtukantselei volitatud töötaja allkirja ja pitseri puudumine otsuse väljatrükilt (või ärakirjalt) ei ole selle tühistamise aluseks. Juhul, kui apellant leidis, et talle elektrooniliselt saadetud kohtuotsuse ärakiri teda ei rahulda, sest sellel puuduvad kohtukantselei volitatud töötaja allkiri ja pitser, siis oli tal õigus nõuda vastava allkirja ja pitseriga ärakirja (või väljatrükki), kuid see asjaolu ei ole vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kohtunik on allkirjastanud vaidlustatud kohtuotsuse.

8. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi täiendavas seisukohas märgitu, mille kohaselt on kohtuotsuses tuginetud ebaõigetele tõenditele. Nimetatud väidet ei ole esitatud apellatsioonkaebuses, vaid apellandi seisukohtades pärast apellatsioonitähtaega.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson