2-08-3906/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-08-3906

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 11.november 2008.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-3906

Tsiviilasi M A hagi I A vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA M A, isikukood xxxx, elukoht

xxxx; esindaja Ingridt Allemann- Rakvere

Kastani 10.

KOSTJA I A , isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja Maarika Kutser- Rakvere Koidula 1.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Välja mõista I A`ilt elatise katteks alates 04.02.2008 igakuuliselt 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni xxxx.a. sündinud R , 2175 / kaks tuhat ükssada seitsekümemnd viis/ krooni xxxx.a. sündinud C ja 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni xxxx.a. sündinud G ülalpidamiseks M Ai kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni või kohustatud vanema varandusliku seisundi muutumiseni.

Menetluskulud Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hagi kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 09.03.2007 otsusega tsiviilasjas nr. 2-07-1196 kostjalt hageja kasuks välja elatis laste R (sünd. xxxx) ja C `i (sünd. xxxx) ülalpidamiseks 2/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ehk 1200 krooni lapse kohta. Kohtuotsusega väljamõistetud elatist on kostja kuni käesoleva ajani ka maksnud.

Seoses elukalliduse pideva tõusuga käesoleval ajal hagejale enam väljamõistetud elatisest laste kasvatamiseks ja ülalpidamiseks ei piisa. Võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on suurenenud nii laste vajadused kui ka muutunud on hageja enda varaline olukord ja perekonna koosseis. Kuigi ta on ametlikult kostjast juba 2005.a. novembrikuust lahutatud, elati mõnda aega 2006.a. suvest sügiseni uuesti koos. Vahepealsest kooselust sündis xxxx.a. perre uus laps - tütar G . Nüüdseks ollakse jälle lahus ja hageja kasvatab kõiki kolme last üksi.

Seoses pere suurenemisega oli hageja sunnitud ema elamispinnalt ära kolima ning eraldi elama asuma. Kahjuks ei õnnestunud aga kuidagi endale ja lastele elamispinda üürida, sest kohe kui kuuldi kolme lapse olemasolust ja sellest, et hageja kasvatab lapsi üksi, üürileandjad enam edasi rääkida ei soovinud. Seetõttu oli ta sunnitud otsima teisi võimalusi eluaseme saamisel. Kuna hageja ise on lapsehoolduspuhkusel ja mingit muud sissetulekut peale vanemahüvitise ja lastetoetuste hetkel ei saa, siis aitas ema hagejal pangast eluaseme soetamiseks ja selle renoveerimiseks laenu saada. Laenu põhisaajaks on vormistatud hageja ema, kuid laenu kaastaotlejaks on hageja ise. Igakuine laenu tagasimakse on peale viimast EURIBORI tõusu 5750.- krooni. Kuna laen on võetud hageja ja tema laste huvides, siis kokkuleppel emaga kohustusi hageja talle igakuisest laenusummast vähemalt 3500 krooni tagasi maksma. Lisaks sellele tuleb teha märkimisväärseid kulutusi eluasemele. Korteri kommunaalkulud moodustavad kokku ca 1800 krooni kuus, millest vesi ja prügivedu on ca 290 krooni, elekter ca 500 krooni, küttepuud ca 800 krooni ning telefonikulud ca 200 krooni kuus. Arvestades küttepuude kallidust, ei ole hageja hetkel suutnud rohkem puid osta, mistõttu on ta selle nimel, et toad laste jaoks soojad oleksid, sunnitud tube kütma lisaks veel elektriradiaatoriga. Kuna elatise väljamõistmise ajal elas ta lastega ema elamispinnal, siis ei pidanud ta tol ajal selliseid kulutusi tegema. Kuigi kostja on väitnud, et tema ei pea hageja eluasemekulusid kinni maksma, on siiski igati loogiline, et elatusraha määramisel arvestatakse ka kulutusi eluasemele, sest lastele on normaalseks eluks vaja nii korterit kui elektrit, kütet, vett ja muid kommunaalteenuseid.

Peale korteri soetamiseks võetud laenu tagasimaksete ja kommunaalkulude kulub suur osa hageja sissetulekust ka laste riiete-jalanõude jm. vajaliku ostmisele, sest laste kasvades nende vajadused pidevalt suurenevad. Praegu kasutab hageja väiksema poisi tarbeks küll suurema poisi vanu riideid, kuid tütrele peab ikka pidevalt midagi uut ostma. Märkimisväärne summa kulub samuti pere toidule ja lapse mähkmetele. Kui kõik vajalikud kulutused kokku võtta, siis pere toidu ostmiseks jääb mõni kuu ainult 500.- krooni, mõni kuu veidi rohkem. Seepärast ongi ema leppinud sellega, et mõnel kuul maksab hageja talle laenu väiksemas summas tagasi, mõnel kuul, kui lastele midagi konkreetset vaja ei lähe, siis jälle suuremas summas. Alates 2007.a. augustikuust hakkas poeg R lasteaias käima. Lasteaias käimise osalustasu ehk kohamaks on 240 krooni kuus ning söögile kulub olenevalt kohalkäidud päevade arvust 336-440 krooni.

Hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ning sissetulekud kokku moodustavad 8540 krooni kuus, s.h. emapalk 2540 krooni, lastetoetused 2400 krooni ning kostja poolt 3-le lapsele makstav elatis kokku 3600 krooni. Kuigi esmapilgul tundub see küllalt normaalne, sellest siiski ei piisa.

Kostja tulude kohta hagejal endiselt andmed puuduvad. Hagejale teadaolevalt vahetab ta pidevalt töökohti ja ka praegu ei oska hageja öelda, kas kostja töötab ametlikult või mitte. Samas näitab tema elustiil seda, et rahast tal puudus ei ole. Tema enda jutu järgi on ta juba mitmeid kordi käinud oma uue elukaaslasega reisimas, samuti ostab ta endale pidevalt uusi riideid. Elamiseks üürib ta korterit ning tal on ka sõiduauto ja ATV. Samuti kuulub talle mitu mobiiltelefoni. Kui inimene saaks ainult 4000.- krooni kuus palka nagu kostja eelmises kohtumenetluses väitis, siis ei oleks võimalik tal seda kõike endale lubada.

Perekonnaseaduse § 60 järgi lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.aprilli 2004.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Viru Maakohtu 09.03.2007.a. otsusega mõisteti kostjalt välja elatis 1200.- krooni lapse kohta, mis moodustas tol ajal kehtinud alampalgast 2/3. Praegu sellest laste ülalpidamiseks ja nende igakülgse normaalse arengu tagamiseks ei piisa, sest kõigi arvutuste kohaselt ei saa hageja praegu nimetatud summa arvelt isegi eluasemekulusid kaetud.

Seaduse kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tänaseks on seega miinimummäär 2175 krooni ja hageja leiab, et sellises suuruses tuleks kostjalt elatis ka välja mõista, sest hageja teada ei ole tal teisi ülalpeetavaid, kellele ta peaks, lisaks poolte ühisele kolmele lapsele, elatist andma, samuti on ta täiesti töövõimeline inimene. Kostja omab E-kategooria juhiluba ja seni ei ole ta esitanud ühtki mõjuvat põhjust, mis takistaks teda kvalifitseeritud tööd leidmast. Eelmises kohtumenetluses kostja küll väitis, et tema ainsaks sissetulekuks on 4000 krooni kuus, kuid ainuüksi tema elustiil kinnitab, et sellest summast ei jätkuks selliseks eluks, mida tema elab. Seega ei ole kostja ilmselt esitanud oma sissetulekute kohta täielikke andmeid ning on näidanud oma varalist seisundit halvemana, kui see tegelikult on.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista, kuna kostja on vabatahtlikult täitnud laste ülalpidamise kohustust. Kostja tasus kahe esimese lapse kasuks 1200 krooni lapse kohta eelmise kohtulahendi alusel ja asus vabathatlikult maksma elatist ka kolmanda lapse kasuks samasuguses summas. Sellist tasumist kinnitab ka hageja. Suuremat summat kostja võimeline tasuma ei ole. Kostja saab miinimupalka ja maksab laste ülalpidamiseks ära kogu oma sissetuleku. Toidukraamiga toetavad kostjat tema vanemad, kes peavad maal talu. Kostja elab 2-toalises üürikorteris, kus naabertoas elav sõber aitab üüri maksta. Kostja on seisukohal, et tema ei pea kinni maksma hageja ema laenu. Hageja on ostnud kaks korterit ning nende kogumaksumus oli 290 000 krooni. Vähetõenäoline on, et hageja korraga kahes korteris elab. Laenulepingu kohaselt on hageja ema võtnud laenu 510 000 krooni, igakuine tasumisele kuuluv summa on ca 5500 krooni. Kui pank nimetatud summas laenu andis, siis järelikult vastas hageja ema sissetulek ka kõigile panga poolt esitatud nõuetele ning kui hageja ja tema ema võtsid vastu otsuse võtta ühiselt 15.aastaks laen, siis pidid nad ka oma võimalused hoolega läbi kaaluma. Täiesti põhjendamatu on hakata nõudma, et kostja hakkaks hageja eest laenumakseid tasuma. Kostjal puudub igasugune vara. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja varaline seis tunduvalt parem kui kostjal. Kostja on ka seisukohal, et hageja halvendas teadlikult ja tahtlikult oma varalist seisundit, kui võttis endale kaaslaenutaotlejana panga ees kohustused ajal, kui tal puudusid sissetulekud peale riigi poolt makstavate toetuste ja kostja poolt makstava elatise. Hageja väited selle kohta, et kostja käib pidevalt reisimas ning et talle kuulub sõiduauto ja ATV, on paljasõnalised ja ei vasta tõele. Tegemist on tööandja sõidukitega, mida kostja on saanud vahel kasutada.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Perekonnaseaduse § 61 lg.6 p.3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses.

Kostja, kui antud õigsusuhtes kohustatud poole varandusliku seisundi tõendamiseks on esitatud tööleping ja (maksustatud) sissetulekute suurust tõendava dokumendina maksuameti tõend(id). Maksuameti tõendi kohaselt on kostja sissetulekuks 2008.a. üheksa kuu (tõend on välja antud 30.09.2008) kohta 20 953 krooni ehk keskmiselt 2328 krooni kuus. Maksuameti tõendis esitatud summa on kooskõlas kahe erineva tööandja poolt kostjale 2008.a aastal netotöötasudena väljamakstud summasid kinnitavate tõenditegat. lk 54 asuva OÜ Armali AR tõendigaväljamaksed summas 4615 krooni ja t. lk 104 asuva. OÜ Brennus tõendigaväljamaksed summas

16 338 krooni, mis kokku annavadki maksuameti tõendis – t. lk.101 esitatud summa.

Kostja väide selle kohta, et hagejal on kaks korterit, ei ole põhjendatud. Kinnistusregistri kohaselt ja sellega on kooskõlas ka hageja esitatud asjaõiguslik ostu-müügi leping, on tegemist küll kahe erineva numbriga korteriga ehk reaalosaga xxxx asuvast elamust, kuid kinnisasjana kuulub hagejale vaid reg.osa nr. 3977231 kantud vara, ehk et seni kuni kummagi reaalosa suhtes pole moodustatud erinevaid katastriüksuseid, tuleb neid käsitleda ühtse ja ühe kinnisasjana. Kuna tegemist on eluruumiga, kus hageja ka elab, siis ei ole põhjust arvata, et selle omandamise läbi on hageja varanduslik seisund oluliselt paranenud võrreldes eelmise kohtulahendi ajaga.

Hageja on kaaslaenutaotleja eluruumi omandamiseks võetud laenukohustuses. Kohus leiab, et see asjaolu ei mõjuta kostja kohustust tasuda elatist oma alaealistele lastele. Kinnisasja omanikuks on hageja, kuna aga selle omandamiseks võetud laenukohustuse järgi on Laenusaajaks hageja ema ja hageja on vaid kaaslaenusaaja, siis kohtu hinnangul see põhistab ka hageja väidet, et tema enda sissetulek ehk varanduslik seis on osutunud ebapiisavaks selleks, et eluaseme muretsemiseks pangast laenu saada. Ja seega puudub alus kostja väitel, et hageja varandulik seisund on paranenud. See, kuidas laenusaajad omavahel laenu tagastamist korraldavad, on nende sisesuhe, maksegraafik on panga poolt esitatud laenusaajale E A ja seega on Panga ees kohustused eelkõige temal, mitte hagejal.

Hageja on kulude kohta esitanud tõenditena: 1) Eesti Energia arved hagi esitamisele eelneva 5 kuu eest, kokku summas 3897.80 ehk keskmiselt igakuuliselt 779.56 krooni (hagis märgitult ca 500 krooni); 2) kommunaalkulude (vesi ja prügi) kohta tabel 2007.a. II poolaasta kohta, kokku summas 2039.20 krooni ehk keskmiselt 339.86 krooni kuus (hagis märgitu kohaselt ca 290 krooni); 3) küttepuude ostmise arved ja tšekid detsembris 2007 ja jaanuaris 2008 –summas 488 krooni ehk keskmiselt 244 krooni kuus (hagis märgitu kohaselt 800 krooni kuus); 4) lasteaia toiduarved sept.- dets. 2007.a. eest, kokku summas 1176 krooni ehk keskmiselt 392 krooni kuus ja samade kuude eest osalustasu arved igakuuliselt 240 krooni. Lisaks on hagis märgitud (tõendamata) kuludena kommunaalkulud (1800 krooni miinus vesi-prügi keskmiselt 339.86=) 1460.14 kuus ja telefon (tõendamata ) 200 krooni kuus.

Kokku on hageja igakuised keskmised kulud (v.a. väidetavad laenumaksed emale) summas 779.56+339.86+244+392+240+1460.14+200= 3411.56 krooni kuus.

Sellele lisanduvad vältimatud kulud toidule ja riietele. Kohtulikus vaidluses leidis hageja, et igakuised kulud lastele on 7000-7500 krooni kuus. Samuti märkis hageja, et oluliselt on esitatud tõendiga võrreldes kallinenud näiteks küttepuude hinnad ja seda, et alates novembrist väheneb tema senini toetuste koosnev sissetulek emapalga ärakadumise võrra.

Arvestades hageja poolt esitatud asjaolusid, põhistusi ja tõendeid, muuhulgas seda, et alates novembrist jääb talle sissetulekuna alles lastetoetus summas 2400 krooni ja kostja poolt seni tasutav elatis 3600 krooni, kokku 6000 krooni ja seda, et ainuüksi elukondlikud kulud eeltoodud arvutuste põhjal on ca 3500 krooni, siis on ilmselge, et hageja varanduslik seis ei võimalda ilma kostja abita tagada lastele normaalseks arenguks vajalikku.

Kohus ei arvesta hageja poolt laenukoormuse tõendamiseks esitatud tõenditega antud hagi lahendamisel, sest ehkki tegemist on hagejale ja lastele elamiseks muretsetud kinnisvaraga, on sellest tulenevad kohustused panga poolt delegeeritud mitte hagejale, vaid tema emale.

Kohus arvestab kostja väitega, et ta on varatu ( hageja ei ole tõendanud, et kostjale kuuluvad hagis väidetud sõiduvahendid) ja hindab kostja varanduslikku seisundit kinnitavate tõenditena töise sissetuleku saamise kohta esitatud tõendeid. Kohus leiab, et need tõendid võimaldavad väita, et kui kostjal on seni olnud võimalik maksta igakuuliselt elatise katteks summat, mis tunduvalt ületab tema keskmist igakuist töist sissetulekut ( ca 2328 krooni), siis peab kohus võimalikuks, et kostjal on lisaks märgitud töötasule ka muid elatusallikaid ja üksi see muudab kostja väited ainetuks ja annab piisavalt alust, et hagi rahuldada. Kostja on küll väitnud, et teda abistavad maal elavad vanemad, kuid selles kontekstis on kohtu hinnangul see abi seisnenud pigem toiduainetega abistamises. Kohus leiab, et kostja, kes teab pikemat aega, et tal on elatise maksmise kohustus, ei ole teinud kõike endast olenevat, et leida endale tasuvamat töökohta selleks, et suuta tagada alaealiste laste ülalpidamine. Oma elukohast tulenevalt on kostjal kindlasti laiem valik tööotsinguteks, kui mistahes maapiirkonnas elaval isikul. Kostja ei saa täisealise töövõimelise isikuna jäädagi lootma oma vanemate abi peale

Riigikohus on leidnud oma otsuses nr. 3-2-1-65-07, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maskmisest. Kohus leiab viidatud otsusest tulenevalt, et nii nagu elatise maksmise kohustuse täitmiseks ei loeta selle maksmist ebapiisavas ulatuses, ei vabasta tuginemine palga ebapiisavusele (ehk ”puudumine vajalikus suuruses”) kohustusest tasuda elatist riigi poolt alaealiste laste ülalpidamiseks minimaalselt vajalikuks tunnustatud suuruses.

Perekonnaseadus ei sea kohustatud isiku maksevõime hindamisel kriteeriumiks asjaolu, kas teine vanem saaks äkki iseseisvalt laste ülalpidamisega hakkama. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanematel võrdne kohustus tagada laste ülalpidamine. Kostjal on kohustust tagada laste ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses, kui on tõendatud, et ei esine asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuurust.

Selliseid asjaolusid, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks PerekS § 61 lg.6 kohaselt alla miinimumsuurust, kohus ei ole tuvastanud. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud ja seega ei ole piiratud ka kostja võimalused leida endale senisest paremini tasustatud töökoht.

Riigikohtu 12.03.2007 otsuse nr. 3-2-1-19-07 kohaselt ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ja eeltoodut arvestades on riigikohus leidnud, et PerekS § 61 lg.4 kohaselt peab selleks suuruseks olema vähemalt pool vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise väljamõistmine alla selle toimub üksnes erandina. Kostja ei ole selgesõnaliselt esitanud asjaolu, et hageja poolt miinimumsuuruses esitatud elatise nõue tuleks jätta rahuldamata Perekonnaseaduse §-s 61 lg.6 nimetatud mõnel alusel.

Sama otsuse kohaselt kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Kohus leiab, et kui kohustatud isiku igakuine töine sissetulek (ja muid sissetulekuid väidab kostja endal mitte olevat) on oluliselt väiksem tema poolt elatise katteks igakuuliselt äramakstavast summast, siis on põhjendatud alust arvata, et nn. ametlikult näidatud töötasu ei ole kostjal ainuke sissetuleku allikas. Ja seega ei saa jõuda järeldusele, et elatise miinimumsuuruses väljamõistmine oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Kohus leiab, et kostja ei ole soovinudki teha maksimaalseid pingutusi tasuvama töö leidmiseks ja sellise käitumise jätkuv lubamine on ebaõiglane eelkõige alaealiste laste suhtes.

Kostja on vaidlustanud laste vajadusteks kuluva summa suuruse. Kuna kostja ei ole seda asjaolu aga esitanud ei kirjalikus vastuses ega kogu kohtuliku uurimise ajal, vaid alles kohtulikus vaidluses, siis jätab kohus selle tähelepanuta. Kohus ei pidanud selle asjaolu tõttu otstarbekaks ka menetlust uuendada, sest väljakujunenud kohtupraktika kohaselt miinimumsuuruses elatise nõude puhul ei ole peetud vajalikuks nõuda tõendite esitamist laste vajaduste suuruse põhjendatuse kohta.

Hagi on tõendatud laste sünnitunnistustega, tõenditega kostja töötasu suuuuse ja töösuhte kohta, maksuameti tõenditega kostja sissetulekute suuruse kohta, varasema kohtuotsusega nr. 2-07-1196, ostu-müügilepinguga, hageja kulutusi tõendavate dokumetnidega erinevate arvete näol.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et kostjalt, kellelt mõisteti elatis välja kolme lapse ülalpidamiseks, ei ole mõistlik välja mõista vastaspoole võimalikke menetluskulusid.

Kostja võimalikud kulud aga tuleb samuti jätta kostja enda kanda, leides, et asjas, kus hagile vaieldakse vastu rahaliste vahendite ebapiisavuse motiivil, on kostja teinud kulusid esindusele oma riisikol.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega 29. mail 2009.a, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Muuta Viru Maakohtu 11.11.2008. a otsuse resolutsiooni laste R A ´i ja C A ´i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas.

2. Teha selles osas uus otsus, millega suurendada 09.03.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-1196 väljamõistetud elatise suurust laste R ja C osas.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Suurendada I A ´lt 09.03.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-1196 väljamõistetud elatise suurust alates 04.02.2008 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) kroonini kuus lapse kohta R A ´i (sünd. xxxx) ja C A ´i (sünd. xxxx) ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni M A kasuks.

5.2. Mõista välja alates 04.02.2008 elatis I A ´lt 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus G A ´i (sünd xxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni M A kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta I A´i kanda.

Nooremreferent

I.Golubev