2-08-17639/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista JO1 453,30 (üks tuhat nelisada viiskümmend kolm krooni 30 senti) krooni Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ-le (registrikood xxx)
Legislator headnote
AI generated2-08-17639/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista JO1 453,30 (üks tuhat nelisada viiskümmend kolm krooni 30 senti) krooni Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ-le (registrikood xxx)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. november 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-17639
Tsiviilasi
ASE hagi JO vastu 1 453,30 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja T Ilves
Kostja JO(isikukood xxx elukoht kohtule teadmata)
Menetlustoimingu tegemise
viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista JO1 453,30 (üks tuhat nelisada viiskümmend kolm krooni 30 senti) krooni
ASE kasuks.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ-le (registrikood xxx)
kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni arvelduskontole nr
xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta JO kanda.
2. Välja mõista JO menetluskulu 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni ASE kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva
möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr
10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
Asjaolud
7.05.2008 esitas AS E hagi JO vastu 1 453,30 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel
3.12.1997 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.
Hagiavalduses näidatud kostja aadress xxx, Tallinn on rahvastikuregistris märgitud kostja endise
elukohana
ning
muud
andmed
kostja
elukoha
kohta
puuduvad.
Kodakondsus-
ja
Migratsiooniameti andmebaasis märgitud aadressil xxx, Maardu kostjale edastatud dokumendid
tagastati kohtule märkega „ei ela aadressil“. Nimetatud aadressil ei õnnestunud kostjale dokumente
kätte toimetada ka kohtutäituril. Maksu- ja Tolliameti registris puuduvad andmed kostja elukoha
kohta. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik
dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või
muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte
toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5
loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada
menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui
isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil
teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks
volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
ASE ja JOvahel 3.12.1997 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse
enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb
kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või
lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne
lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada
vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg
1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,
millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase
täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist
või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.
Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi
on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 453,30 krooni.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on
kandnud menetluskulu summas 2 395 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu
kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 295 krooni kohtutäituritasu, 100 krooni
riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest ning õigusabikulu summas
1 500 krooni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti
määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi
on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-37063 ASE maksekäsu kiirmenetluses
JOvastu 1 453,30 krooni saamiseks, on kohus 24.03.2008 määrusega jätnud maksekäsu
kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus
26.03.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 7.05.2008, seega hiljem kui üks kuu
pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud maksekäsu
kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja mõistmata.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas
1 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja
nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse
4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt
lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni
puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 727,15 krooni. Kohtu hinnangul
ei ole õigusabikulude summa 1 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja
kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud
hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist
summas 1 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.
Hageja esindaja on tasunud 22.08.2008 kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontolt nr
xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094
Hansapangas, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „kohtutäituritasu 2-08-17639 JO”. Kuna
kostjale ei antud hagimaterjale üle kohtutäituri vahendusel, siis tuleb kohtutäituri tasu summas 295
krooni tagastada Julianus Inkasso OÜ-le.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud
summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni ning väljaandes
Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 850 krooni.
Viivi Villemson