2-05-20940/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-05-20940

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

10. novembril 2008.a., Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20940 Tsiviilasi, hageja nõue M V hagi V V vastu abielulahutuse, laste elukoha kindlaksmääramise ja ühisvara jagamise nõudes, V V vastuhagi M V vastu ühisvara jagamise nõudes ning V V hagi M V vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/kostja (vastu)hagis: M V (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja/hageja (vastu)hagis: V V (isikukood: XXX; elukoht: XXX) V V lepingiline esindaja: Margus Kiir (aadress: Sompa 3, Jõhvi 41533) Alaealiste esindaja: vandeadvokaat Tatjana Massalina (Narva Esimene Advokaadibüroo, aadress: Kosmonaudi 9, Narva 20309). Eestkosteasutus: Sillamäe Linnavalitsus Asja läbivaatamise kuupäev 22.09.2008.a ja 08.10.2008.a, avalikud kohtuistungid Istungil osalenud isikud Hageja/kostja (vastu)hagis: M V Kostja/hageja (vastu)hagis: V V V V lepingiline esindaja: Margus Kiir Alaealiste esindaja: vandeadvokaat Tatjana Massalina Eestkosteasutuse esindaja: Marina Fedorenko Resolutsioon

1. Rahuldada M V hagi V V vastu abielulahutuse nõudes.

2. Lahutada M V ja V V abielu, milline on registreeritud 21.07.1990.a. Sillamäe Perekonnaseisuosakonnas, ja mille kohta on tehtud kanne nr 116.

3. V V perekonnanimeks peale abielu lahutamist jääb V.

4. Rahuldada osaliselt M V hagi V V vastu ühisvara jagamise nõudes ja V V vastuhagi M V vastu ühisvara jagamise nõudes.

5. Jagada M V ja V V ühisvara järgmiselt:

- Jätta kinnistu asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida- Viru jaoskonna registriosasse nr 1067308) M V omandisse.

- Jätta korteriomand asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosasse nr 2931508) V V omandisse.

2-05-20940

- Jätta kinnistul XXX asuvas elmus olev boiler M V omandisse

- Jätta korteris XXX asuvad külmik, videomakk, pesumasin, mööbel (kapp, voodi, diivan, laud sektsioon), laelamp ja muusikakeskus V V omandisse.

- Jätta V V poolt võetud õppelaenu summas 40 396.78 krooni (leping nr S000000737sõlmitud 09.05.2000.a. Eesti Ühispangas) tasumise kohustus V V kanda.

- Välja mõista M V V V kasuks enamsaadud ühisvara arvelt rahalist hüvitist

393 220.75 (kolmsada üheksakümmend kolm tuhat kakssada kakskümmend krooni

75 senti) krooni.

6. V V hagi M V vastu esiku mööblikomplekti, köögidiivani, postamendi, köögi mööblikomplekti, köögilaua, magamistoa kapi ja diivani jagamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

7. Rahuldada osaliselt M V hagi V V vastu laste elukoha kindlaksmääramise nõudes.

8. Määrata laste D V, sündinud XXX. ja D V, sündinud XXX., elukohaks nende ema V V /isikukood XXX/ elukoht.

9. Rahuldada V V hagi M V vastu elatise nõudes.

10. Välja mõista M V V V kasuks elatis igakuiselt tütre D V, sünd XXX., ülalpidamiseks alates 22. detsembrist 2005.a kuni 31. detsembrini 2005.a. 1 345 /üks tuhat kolmsada nelikümmend viis/ krooni, alates 01. jaanaurist 2006.a. kuni 31. detsembrini 2006.a. 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni, alates 01. jaanuarist 2007.a. kuni 31. detsembrini 2007.a. 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni, alates 01. jaanaurist 2008.a. 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre D V täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. ja tütre D V, sünd. XXX. ülalpidamiseks alates 22. detsembrist 2005.a kuni 31. detsembrini 2005.a. 1 345 /üks tuhat kolmsada nelikümmend viis/ krooni, alates 01. jaanaurist 2006.a. kuni 31. detsembrini 2006.a. 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni, alates 01. jaanuarist 2007.a. kuni 31. detsembrini 2007.a. 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni, alates 01. jaanaurist 2008.a. 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre D V täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

11. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

12. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. novembril 2008.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on M V nõuded V V vastu poolte ühisvara jagamiseks, tütarde elukoha määramiseks, elatise välja mõistmiseks ja abielu lahutamiseks. V V on esitanud hagi (tsiviilasi nr 2-05-23146, liidetud) ja vastuhagi, millisega on esitanud poolte ühiste alaealiste laste ülalpidamiseks elatise välja mõistmise ja ühisvara jagamise nõuded.

2-05-20940

Mihhail Vinogradov`i hagi

28.11.2005.a M V (edaspidi hageja) poolt esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu kostjaga V V (edaspidi kostja) on registreeritud Sillamäe Perekonnaseisuaktide büroos 21.07.1990.a. Abielust on kaks last - tütred D V, sünd. XXX, ja D V, sünd. XXX. 1998 aastal tutvus hageja teise naisega ja nendel tekkisid lähedased suhted. Oktoobris sai hageja teada, et nad saavad lapse, kusjuures nad mõlemad ootasid seda ja plaanisid edasist kooselu perekonnana. Kostja, saades teada hageja suhtest teise naisega, üritas igati nende tunnetele vastu seista ning ta ei tahtnud, et perekond laguneks.

Hagejal tuli otsustada, kuidas kogu selles tekkinud olukorras edasi elada. Ta oli sunnitud kostja poolt korraldatavate skandaalide tõttu korterist lahkuma ja asuma elama oma ema juurde. Korterist ta siiski lõplikult oma laste ja elamispinna puudumise tõttu ei lahkunud. 12.05.1999.a. hagejal sündis veel üks tütar, nüüd juba tema teiselt naiselt. Hageja on veetnud pea kogu oma aja teise perekonna juures, kuid materiaalselt toetas ja toetab siiani oma lapsi esimesest abielust. Poolte vahelised abieluja perekonnasuhted lõppesid 1999.aastal, kuigi nad elasid kostjaga ühes korteris. Alates 2000 aasta algusest pooled ühist majapidamist ei pidanud ja ühine pere-eelarve neil puudus.

Alates 2002 aasta veebruarist hageja elab oma esimesest perekonnast täielikult lahus. Vanema tütre käest sai hageja teada, et ta on alates 2002 aastast soovinud elada koos hagejaga. Hageja juures on kõik vajalikud tingimused tütre D elamiseks, õpinguteks ja vaba aja veetmiseks olemas. Hagejal on võimalus ja soov oma tütart kasvatada ja teda täies ulatuses ülal pidada. Hageja töötab ja tema palk on 5000 krooni kuus. Hageja väljaminekud koosnevad tema teise perekonna ja tütre A V, sündinud XXX., ülalpidamiskuludest, samuti elamu ehituse lõpetamiseks vajalikest kuludest (s.h. maja ehitusega seotud laenu tagastamine).

Juhul, kui kohus otsustab määrata D V elukohaks hageja elukoha, siis lähtudes tema materiaalsest olukorrast, hagejal on võimalus maksta oma noorema tütre D V, sünd. XXX, ülalpidamiseks elatist ½ suuruses summas EV Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäärast, igakuuliselt.

Seoses eeltooduga palub hageja: lahutada hageja ja kostja abielu; määrata tütre D V elukohaks hageja elukoht; mõista välja hagejalt kostja kasuks elatis tütre D V, sünd. XXX, ülalpidamiseks summas 1 345 krooni igakuuliselt.

Abielus pooled soetasid alljärgneva vara: 2-toaline korter aadressil XXX, maksumusega 200 000 krooni; 01.10.1997.a soetasid krundi koos vundamendiga (registreerimiskanne nr 10673) maksumusega 25 000 krooni; 1998.a olid soetatud ehitusmaterjalid summas 30 000 krooni; 1999.a keskel krundil oli valmistatud uus vundament maksumusega 30 000 krooni; 2000.a olid pandud püsti seinad varem soetatud plokkidest ja viidud need katuse alla (elamu karp) maksumusega 50 000 krooni. Vara maksumus moodustab kokku 335 000 krooni.

Kuna 2000 aastal hageja materiaalne olukord oluliselt halvenes, siis tuli maja ehitus ajutiselt peatada. Kostja avaldas samuti, et hageja kui korralik mees on kohustatud jätma korteri temale ja hageja ise võib elada, kus soovib. Selle peale hageja üritas vastu väita, sest oli hageja kindel, et temal on poolte ühises korteris viibimiseks täielik õigus, mille peale kostja vastas, et hageja võib koos oma uue perekonnaga väljaehitamata majas elada.

Selleks, et hagejal oleks võimalus isiklikku elamispinda omada, 2002 aasta märtsis võttis hageja oma emalt laenu ja hakkas selle eest maja edasi ehitama. Samal eesmärgil laenas hageja 2002 aasta novembris raha V.I. Kõik kohustused nimetatud võlgade osas hageja on täitnud üksinda.

2004 aastal hageja võis juba oma lapsed majja kutsuda ja seal nendega normaalselt suhelda. Käesoleval ajal on hageja poolt ehitatav maja lõplikult väljaehitamata objekt, mis ei ole

2-05-20940

kinnisvara, kuna maja ei ole ehitusregistris registreeritud. Ehituse lõpetamiseks ja maja RYL 2000 (Soome ehitusstandartide süsteem) nõuetega vastavusse viimiseks tuleb teha veel terve rida ümberehitusi. See tähendab hageja jaoks jätkuvalt täiendavaid rahalisi kulutusi. Kostja on mitmel korral ilma hageja nõusolekuta koos lastega majas käinud. Hageja talus seda, kuna ei tahtnud laste juuresolekul tülitseda. Need visiidid lõppesid peaaegu alati kostja algatatud skandaaliga ja solvangutega laste juuresolekul. Kostja jälitas hageja uut abikaasat, solvas teda ning vahel lõppes asi isegi kätega kallaleminekuga. Kostja avaldas, et ta ei lase hagejal ega ka hageja uuel perekonnal rahus elada.

Niisiis, eelpool loetletud ühisvara maksumus perekonnasuhete lõppemise hetkel moodustas: korter maksumusega 200 000 krooni; elamu karp maksumusega 135 000 krooni. Hageja palub: teostada hageja ja kostja kooselus soetatud vara jaotus, määrates hageja osaks lõpetamata ehitis aadressil XXX, mille maksumus oli perekonnasuhete lõpetamise hetkel 135 000 krooni; kostja osaks määrata kahetoaline korter aadressil XXX, maksumusega 200 000 krooni.

16.06.2008.a. on M V esitanud kohtule täiendava nõude ning palub kohtul määrata ka teise tütre D V elukohaks M V elukoht. Laste suhtumine hoolitmata perekonna lagunemisele ja kostja demonstratiivsele negatiivsele hoiakule hageja suhtes ei ole muutunud. Nad suhtlevad hagejaga pidevalt, veedavad koos õhtuid ja vaba aega. Laste sõnul hageja teab, et nad sooviksid elada koos hagejaga. Hageja juures on kõik vajalikud tingimused laste kasvatamiseks ja ülalpidamiseks ning hageja soovib seda teha. Hageja palk on 6 000 krooni kuus.

16.06.2008.a. täiendatud hagiavalduses M V täpsustab, et abielu jooskul oli soetatud kahetoaline korter aadressil XXX maksumusega 200 000 krooni ning 01.10.1997.a. soetati vundamendiga krunt hinnaga 24 778 krooni, 1998.a. soetati ehitusmaterjalid summas 21 319 krooni, 1999.a. keskpaiku ehitati krundile uus vundament 50 512 krooni eest, 2000.a. püstitati seinad ja valmistati katus 95 270 krooniga ja 2001.a. soojustati osaliselt elamu 48 280 krooni eest. Hageja loeb vara maksumuseks kokku 440 159 krooni. Elamu seinte püstitamiseks ja katuse alla viimiseks võttis hageja laenu 150 000 krooni oma emalt Z V, lootes esimesel võimalusel raha tagastada. Novembris 2002.a. laenas hageja samal eesmärgil taha V I 425 000 krooni. Nimetatud võlakohustused on ainuüksi hageja kanda.

Täiendatud hagiavalduse kohaselt on vara maksumuseks korter 200 000 krooni ning elamu karp

220 159 krooni. Hageja palub tema osaks määrata pooleliolev ehitis aadressil XXX, mille maksumus abielusuhete lõppemise hetkel moodustas 220 159 kroon ning kostja osaks määrata kahetoaline korter aadressil XXX maksumusega 200 000 krooni.

Valentina Vinogradova vastus

04.01.2006.a. on kostja V V esitanud vastuse M V 28.11.2005.a. hagile, mille kohaselt nõus kostja abielulahutusega ja ühisvara jagamisega. Poolte tütre D V elukoha määratlemise osas ja elatise suuruse määramisega ei ole kostja nõus. Vastuväidete kohaselt faktiliselt abielusuhted kostja ja hageja vahel ja ka samuti ühine majapidamine hagejaga lõppesid mitte 1999 - 2000.a. perioodi jooksul, vaid novembris 2004.a. Sellest, et M V elab vabaabielu N M , sai kostja teada alles 2005 aasta alguses. Tõepoolest, ühise elumaja ehitamise aadressil XXX alustamine oli 1997.a. lõpus. Kuid, vaatamata viimase kinnistamisele, ehituse alguse momendist kuni selle lõpuleviimiseni 2004.a. teisel poolaastal, kostja võrdselt abikaasaga võttis osa nii tuludes, kui ka töös. Eeltoodud vastuväited võrdselt puudutavad ka elumaja praegusel ajal olevat sisustust ja ka kodust majapidamist. Võttes arvesse eeltoodud asjaolud, avaldab kostja oma soovi esitada vastuhagi M V vastu poolte ühisvara jagamise ja iga abikaasa osa kindlaksmääramise kohta. Peale abielulahutust poolte alaealised tütred D V ja D V ei või olla omavahel lahus, nii kostjaga kui emaga, kes nende eest hoolitseb ja mõistab paremini nende vajadusi. Samal ajal hageja M V praktiliselt ei osutanud laste kasvatamisel aega ega hoolt ja juba aasta vältel ei võta osa materiaalsest ülalpidamisest.

2-05-20940

Vastavuses perekonnaseadusele igakuine elatisraha ühe lapse kohta, ei või olla vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2006.a. on 3 000 krooni. Selliselt, pakutatud hageja M V poolt elatis ühe lapse kohta 1 345 krooni on vastuvõtmatu ja on laste huvide vastane.

27.06.2008.a. täiendavas vastuses hagile V V määrata tütre D V elukohaks M V elukoht ei tunnista. Mõlemad tütred suhtlevad M V, kuid elavad V V elukohas, kes tegeleb nende kasvatamise ja elukorraldusküsimustega. Seega lapsed elavad V V elukohas ning lihtsalt suhtlevad isaga, milles V V omalt poolt takistusi ei tee. M V suhtumist lastesse iseloomustavad pigem asjaolud, et ta ei tasu laste ülalpidamiseks nõuetekohaselt elatist ning esialgselt soovis ta hoopisiki D V elukoha määramist enda elukohta. V V leiab, et on põhjendamatu laste eraldamine üksteisest. V V leiab, et M V poolt sõlmitud laenulepingud on näilikud ja seega tühised.

Eestkosteasutuse kirjalik arvamus

Vastuseks kohtu nõudele esitas Sillamäe Linnavalitsus 13.04.2006.a. oma arvamuse lapse elukoha määramiseks. Sillamäe Linnavalitsuse eestkosteasutuse õiguste teostaja Tatjana Škurat ja Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalja tervishoiukomisjoni esimees Tatjana Petrova uurisid 30.03.2006.a. M V eluja olmetingimusi. M V elab kahekorruselises kõigi mugavustega majas (pindala 140 m2). Esimesel korrusel on kaminasaal. Saalis seisab kaks diivani, tugitool, suur teler ja kodu kinoteater. Köögis on nurgadiivan, laud, köögimööbli komplekt, külmkapp ja köögitehnika. Teisel korrusel on kolm tuba, dušš ja WC. M V sõnadest esimene tuba on tütre D V oma. Toas seisab voodi, kirjutuslaud ja riidekapp. Kirjutuslaual on arvuti. Teine tuba on teise tütre D V oma. Toas seisab sofa ja laud. Toas on palju mänguasju. Puuris oli hamster. Kolmandas toas seisab voodi ja riidekapp. Soklikorrusel on katelseade, saun, dušš ja WC. Kogu maja mööbel on korras ja kaasaegne. Maja on lapse elamis-ja olmetingimusteks mugav ja sobiv.

Sillamäe Linnavalitsuse eestkosteasutuse teostaja Tatjana Škurat ja sotsiaalhoolekande osakonna vaneminspektor Marina Fedorenko uurisid 30.03.2006.a. V V eluja olmetingimusi. V V elab viiekorruselises majas esimesel korrusel kõigi mugavustega kahetoalises korteris (pindala 48,1 m2). Korterisse on registreeritud V V ja tema tütred D V ja D V. Esimeses toas seisab diivan, kaks tugitooli, diivanilaud, sektsioonkapp, pianiino, laud, teler ja videomakk. Põrandal on vaip. Toas on palju mänguasju. Teises toas seisab riidekapp, kirjutuslaud, kaks kapikest, peegel ja voodid. Kirjutuslaual on arvuti. Köögis on laud, nurgadiivan, külmkapp ja köögimööbel. Korter on lapse elamisja olmetingimusteks mugav ja sobiv. D V ja D V õpivad Sillamäe Eesti Põhikoolis. D V õpib 6. klassis. Lapsed õpivad hästi ja võtavad aktiivselt osa kooli üritustest. Vanematega on lastel head suhted, nad austavad üksteist. Eestkosteasutus tegi selgeks, et V V ja M V hoolitsevad laste tervise ja tuleviku eest ning kasvatavad neid edukalt. D V kirjutas avalduse elada koos ema, isa ja õe D, vestlusest tuli välja ka, et ta armastab ema, isa ja õde. Vanemad, kes elavad lastest eraldi, omavad õigust nendega suhelda ja osaleda nende kasvatamises.

Mõlemad vanemad on väga tähtsad lapse jaoks, D V on väga kiindunud õesse, suhted õega on väga tähtsad, D on tüdruk ja talle on vaja ema positiivne näidis, sellepärast et ema suudab paremini kaitsta tütre huvisid ja õigusi. Eestkosteasutus teeb järelduse, et alaealise D Vinogradova elukohaks on otstarbekas määrata ema V V elukoht.

14.07.2008.a on Sillamäe Linnavalitsus esitanud oma täiendava arvamuse laste elukoha määramiseks, kus märkis, et faktiliselt on lastel kaks kodu. Laste enda sõnul meeldib neile rohkem elada majas ja väga tihti, viimasel ajal praktiliselt alati ööbivad nad M V majas. Nii isa juures majas kui ema juures korteris on laste elu hästi korraldatud. Isa juures majas on laste elukeskkond parem, sest tehtud on korralik remont ja ruumi on rohkem, mõlemal tüdrukul on omaette tuba. Toad on hästi sisustatud, on olemas kõik vajalik arenguks, õppimiseks ja puhkuseks. Maja õu on heakorrastatud ja puhas, on võimalused aktiivseks ja rahulikuks puhkuseks. V V korteris on tingimused tagasihoidlikumad, sest korter ei ole suur. Mõlemad

2-05-20940

vanemad osalevad laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, pööravad lastele tähelepanu, tegelevad nende tervise ja õpetamisega. V V töö on vahetustega. Ta ei ole vastu, et tütred jääksid ööbima või elama isa juurde. Psühholoogi järelduse kohaselt tüdrukud soovivad, et vanemad elaksid koos. Õed tahavad elada kindlasti koos, et neid ei lahutataks, nad on teineteisele emotsionaalselt väga tähtsaks. Lastel on mõlema vanemaga head ja usalduslikud suhted. Tüdrukud on harjunud, et tuleb elada majas ja korteris. Noorem tütar D V avaldas vestlusel arvamust, et talle meeldiks rohkem elada majas. Isaga on tal head suhted. Vanem tütar on vastu, et elada koos isa uue perega. Noorem tütar suhtub sellesse sallivamalt, kuid soovib elada vaid koos vanema õega. Praegu ei ela M V uue perega. Eestkosteasutus teeb järelduse, et laste eraldamine teineteisest ei ole laste huvides ja ei ole soovitav ja laste elukohaks võib olla isa elukoht ja võib olla ka ema elukoht. Elamistingimused on paremad isa elukohas.

Valentina Vinogradova hagi

22.12.2005.a. on V V (edaspidi hageja) esitanud hagi M V (edaspidi kostja) vastu elatise nõudes, mille kohaselt abielu kostjaga on sõlmitud 21.07.1990.a. Sillamäe Perekonnaseisuosakonnas. Abielu kestel sündisid abikaasade ühised lapsed, XXX D V ja XXX. D V. Lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei toeta.

Hageja palub mõista M V V V kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, ja D V 1 345 krooni, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, kuni laste täisealiseks saamiseni.

16.06.2006.a. (27.06.2006.a.) vastuhagiavalduses on V V täpsustanud elatise nõuet ja palub välja mõista tütarde D V ja D V ülalpidamiseks elatis kummalegi 1 500 krooni.

26.09.2007.a. esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt V V jääb 22.12.2005.a. hagiavalduses taotletu juurde, s.t. välja mõista M V igakuine elatusraha kahele lapsele alates hagiavalduse esitamisest, milline ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühe lapse kohta. V V seisukohalt puuduvad mõjuvad alused elatise välja mõistmiseks alla seadusega kehtestatud alalmmäära.

Mihhail Vinogradov`i vastus

01.02.2006.a. kohtule esitatud vastuses tunnistas kostja M V hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt on hageja kohtule valeandmeid esitanud, et kostja poolte ühiste laste ülalpidamises ei osale. Kuna kostja juba mitu aastat elab hagejast lahus (temal on teine pere), siis oli poolte vahel saavutatud vastastikune kokkulepe, et kostja tasub igakuuliselt poolte ühe tütre lasteaiakulud, teise tütre koolituskulud, samuti oma laste osa kommunaalteenustekuludest; ostab pidevalt oma lastele toiduaineid; kannab teisi, laste ülalpidamise ja vabaaja veetmisega seotud kulutusi. Peale selle, kostja ülalpidamisel on ka tema noorim laps, tütar, sündinud 12.05.1999.aastal. Kostja palk on 5

000 krooni kuus. Kostja kulude hulka kuulub laenu tagastamine, mille ta võttis 2002.a oma eluaseme ehituseks, kuna kodust lahkudes kostja jättis korteri endisele abikaasale. Peale selle, kostjal on ka muid varalisi kohustusi. Hageja haginõuetest lähtudes muutub kostja kolmanda lapse materiaalne olukord lihtsalt kriitiliseks. Seoses sellega, arvestades kostja materiaalset olukorda ja hageja materiaalset olukorda ning vastava seaduse sätte alusel, on kostja nõus maksma kostja ja hageja ühiste laste, sündinud 25.10.1993.a ja 11.08.1998.a., ülalpidamiseks elatist igakuuliselt summas 750 krooni mõlemale lapsele.

Valentina Vinogradova vastuhagiavaldus

19.06.2006.a. (parandatud variant esitatud 27.06.2006.a.) on V V esitanud vastuhagiavalduse M V vastu ühisvara jagamise nõudes, milles palub ühisvara jagada võrdselt järgmiselt: elumaja aadressil XXX, maksumusega 1 100 000 krooni anda V V omandisse; kõik muu ühisvara maksumusega 275 930 krooni anda M V omandisse. Selliselt liigselt saadud vara maksumus,

2-05-20940

nimelt 412 035 krooni (1 375 930 : 2 – 275 930 = 412 035 krooni), kohustub V V hüvitada M V.

Vastuhagiavalduse kohaselt faktiliselt abielusuhted poolte vahel ja ka samuti ühine majapidamine M V lõppesid mitte 1999 - 2000.a. perioodi jooksul, vaid novembris 2004.a. Sellest, et M Vi elab vabaabielu N M, sai V V teada alles 2005.a. alguses. Tõepoolest, ühise elumaja ehitamise aadressil XXX alustamine oli 1997.a. lõpus. Kuid, vaatamata viimase kinnistamisele, ehituse alguse momendist kuni selle lõpuleviimiseni 2004.a. teisel poolaastal, V V võrdselt abikaasaga võttis osa nii tuludes, nii ka töös. Eeltoodud vastuväited võrdselt puudutavad ka elumaja praegusel ajal olevat sisustust ja ka kodust majapidamist.

Toodud asjaolud põhjustavad vastuhagi esitamist poolte abielu kestel soetatud ajavahemikul 21.07.1990.a kuni 08.11.2004.a ühisvara jagamist. Abielupoolte V V ja M V ühisvara koosseis soetatud abielu kestel 21.07.1990.a. kuni 08.11.2004.a.: 1) elumaja aadressil: XXX, maksumusega 1 100 000 krooni; 2) korter aadressil: XXX, maksumusega: 200 000 krooni; 3) elumajas olev vara aadressil XXX, sealhulgas: muruniiduk soetatud 1999.a. maksumusega 2 580 krooni, pump soetatud 2002.a. maksumusega 1 010 krooni, boiler soetatud 2002.a. maksumusega

1 500 krooni, esiku komplekt soetatud 2004.a. maksumusega 2 190 krooni, köögi diivan soetatud 2004.a. maksumusega 3 706 krooni, televiisor soetatud 2004.a. maksumusega 10 300 krooni, postament soetatud 2004.a. maksumusega 1 200 krooni, köögimööbel tehnikaga soetatud 2004.a. maksumusega 31 510 krooni, köögilaud soetatud 2004.a. maksumusega 1 395 krooni, magamistoa kapp soetatud 2004.a. maksumusega 1 840 krooni, diivan soetatud 2004.a. maksumusega 7 627 krooni, ressiiver ja akustika komplekt soetatud 2004.a. maksumusega 6 372 krooni – kokku 71 230 krooni; 4) korteris aadressil XXX olev vara, sealhulgas külmik soetatud 1993.a. maksumusega 1 000 krooni, televiisor soetatud 1993.a. maksumusega 500 krooni, videomakk soetatud 1993.a. maksumusega 500 krooni, pesumasin soetatud 1993.a. maksumusega

500 krooni, mööbel (kapp, voodi, diivan, laud, sektsioon) soetatud 1993.a. maksumusega 1 500 krooni, lühter soetatud 1993.a. maksumusega 200 krooni, muusikakeskus soetatud 1999.a. maksumusega 500 krooni - kokku 4 700 krooni. Kogu abielu kestel soetatud ühisvara maksumus seega on kokku 1 375 930 krooni.

26.09.2007.a. on V V täpsustanud vastuhagi ning palub välja jätta ühisvara nimekirjast korteris XXX asuva televiisori turuväärtusega 500 krooni seoses televiisori töökõlbmatuks muutumisega ja kinnistul XXX asuva pumba turuväärtusega 1010 krooni ja resiiveri turuväärtusega 6 372 krooni ning alandanud muu vara turuväärtust järgmiselt muruniitja 1 500 krooni, boiler 500 krooni, esiku mööblikomplekt 1 500 krooni, köögi diivan 2 500 krooni, televiisor 8 000 krooni, postament 1 000 krooni, köögi mööblikomplekt 25 000 krooni, köögilaud 1 000 krooni, magamistoa kapp 1 500 krooni, diivan 5 000 krooni. Kokku ühisvara väärtuseks on seega 1

351 700 krooni.

V V poolt on 09.05.2000.a. sõlmitud Eesti Ühispangas õppelaenuleping nr S000000737, millise alusel on talle väljastatud laen summas 45 000 krooni, millele lisandub intress. Seoses asjaoluga, et laen on ärakasutatud poolte ühise ehitustegevuse käigus ning asjaoluga, et poolte abielusuhted lõppesid novembrikuus 2004.a. kuulub nimetatud kohustus arvestamisele poolte ühisvara jagamisel. Seega poolte laenulepingust tulenev kohustus seisuga november 2004.a. on summas

32 869.16 krooni, millele lisandub tasumiselel kuuluv intress summas 7 527.62 krooni., kokku

40 396.78 krooni.

V V palub jagada ühisvara järgmiselt: jätta korteriomand asukohaga XXX maksumusega 200 000 krooni M V ainuomandisse ja jätta M V ainuomandisse korteris asuvad vallasasjad külmik, videomakk, pesumasin, mööbel, laelamp ja muusikakeskus - kokku väärtusega 4 200 krooni ning kinnistul asuvas elamus olevates asjadest köögidiivan, televiisor, postament, köögilaud, magamistoa kapp, diivan – kokku väärtusega 19 000 krooni. Kokku oleks M V jääva vara väärtus

223 200 krooni. V V leiab, et kinnistu asukohaga XXX väärtusega 1 100 000 krooni tuleb jätta

2-05-20940

tema ainuomandisse ning kinnistul asuvas elamus olevatest asjadest tuleb jätta V V muruniitja, boiler, esiku mööblikoplekt, köögi mööblikomplekt – kokku vara väärtusega 28 500 krooni. Kokku oleks V V jääva vara väärtus 1 128 500 krooni. V V palub arvestada ühisvara jagamisel tema poolt osaliselt tasutud ja tasumisele kuuluv (st alates november 2004.a. tasumine kuni 07. veebruar 2009) õppealenu tagastamise kohustus üldsummas 40 396.78 krooni. V V palub välja mõista temalt M V kasuks rahaline hüvitis seoses asjaoluga, et M V jääva vara väärtus on väiksem tema osast ühisvaras. Hüvitamisele kuulub: ühisvara väärtus pooleks 1 351 700 / 2 -

675 850 krooni. Hüvitis Mihhail Vinogradovile 675 850 – 223 200 = 452 650 krooni, millest tuleb maha arvata V V poolt osaliselt tasutud ja osaliselt tasumata maksekohustus AS-le SEB Eesti Ühispank kostja osa 40 396.78 krooni / 2 = 20 198.39 krooni. Seega M V tasumisele kuuluv hüvitis on kokku 432 451.61 krooni. Kohtukulud palub V V jätta vastaspoole kanda. Tulenevalt TsMS §-st 445 lg 1 taotleb V V määrata kindlaks otsuse täitmise kord ning täitmise tähtaeg M V hüvitise tasumise osas s.t. võimaldada V V välja mõistetava hüvitise tasumine 6 kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast.

27.06.2008.a. on V V täpsustanud vastuhagi ja palub ühisvara koosseisust välja arvata muruniitja ja televiisor, mille asukoht oli kinnistul XXX, seoses kasutuskõlbmatuks muutumisega. V V hagi täpsustuste kohaselt moodustub ühisvara järgmistest asjadest: korteriomand asukohaga XXX turuväärtusega 370 000 krooni, hoonestatud kinnistu asukohaga XXX turuväärtusega 1 680 000 krooni. Korteris XXX asuv vara: külmik turuväärtusega 1000 krooni, videomakk turuväärtusega

500 krooni pesumasin turuväärtusega 500 krooni, mööbel (kapp, voodi, diivan, laud, sektsioon) turuväärtusega 1 500 krooni, laelamp/lühter turuväärtusega 200 krooni, muusikakeskus turuväärtusega 500 krooni. Kinnistul XXX asuvas elamus asuv vara: boiler turuväärtusega 500 krooni, esiku mööblikomplekt turuväärtusega 1 500 krooni, köögi diivan turuväärtusega 2 500 krooni, televiisor turuväärtusega 8 000 krooni, postament turuväärtusega 1 000 krooni, köögi mööblikomplekt turuväärtusega 25 000 krooni, köögilaud turuväärtusega 1 000 krooni, magamistoa kapp turuväärtusega 1 500 krooni, diivan turuväärtusega 5 000 krooni. Kokku on V V arvestuste kohaselt ühisvara 2 092 200 krooni.

V V palub jagada ühisvara järgmiselt: jätta korteriomand asukohaga XXX maksumusega 370 000 krooni M V ainuomandisse ja jätta M V ainuomandisse korteris asuvad vallasasjad külmik, videomakk, pesumasin, mööbel, laelamp ja muusikakeskus - kokku väärtusega 4 200 krooni ning kinnistul asuvas elamus olevates asjadest köögidiivan, postament, köögilaud, magamistoa kapp, diivan – kokku väärtusega 19 000 krooni. Kokku oleks M V jääva vara väärtus 385 200 krooni. V V leiab, et kinnistu asukohaga XXX väärtusega 1 680 000 krooni tuleb jätta tema ainuomandisse ning kinnistul asuvas elamus olevatest asajdest tuleb jätta V V boiler, esiku mööblikoplekt, köögi mööblikomplekt – kokku väärtusega 27 000 krooni. Kokku oleks V V jääva vara väärtus

1 707 000 krooni. V V palub arvestada ühisvara jagamisel tema poolt osaliselt tasutud ja tasumisele kuuluv (st alates november 2004.a. tasumine kuni 07. veebruar 2009) õppealenu tagastamise kohustus üldsummas 40 396.78 krooni. V V palub välja mõista temalt Ml V kasuks rahaline hüvitis seoses asjaoluga, et M V jääva vara väärtus on väiksem tema osast ühisvaras. Hüvitamisele kuulub: ühisvara väärtus pooleks 2092 200 / 2 = 1 046 100 krooni. Hüvitis M V

1 046 100 – 385 200 = 660 900 krooni, millest tuleb maha arvata V V poolt osaliselt tasutud ja osaliselt tasumata maksekohustus AS-le SEB Eesti Ühispank kostja osa 40 396.78 krooni / 2 =

20 198.39 krooni. Seega M V tasumisele kuuluv hüvitis on kokku 640 701.61 krooni.

V V leiab, et asjaolu, et elamut kasutab M V tuleb jätta tähelepanuta, sest V V ei saa asja kasutada seoses füüsilise takistamisega. Seega on Valentina Vinogradova valinud tsiviliseeritud lahenduse saavutada kasutusõiguse osas kohtulahend mitte aga kaitsta oma õigusi füüsilise vägivalla abil.

Mihhail Vinogradov`i vastus vastuhagiavaldusele

10.08.2007.a. on M V esitanud vastuse vastuhagiavaldusele, milles tunnistas vastuhagi osaliselt.

2-05-20940

Vastuse kohaselt ei ole M V nõus vastuhagi ühisvara koosseisuga ning loetletud vara maksumusega. Vastuhagis hageja toodud väited abielusuhete lõppemise aja suhtes on alusetud ja valed ja kinnitamata. Perefotodena esitatud tõendid ei ole hagiga mingil moel seotud, vaid on seotud otseselt M V ja laste, laste ja vanaema vaheliste suhetega, samuti M V laste ema ja M V kui laste isa vastasike suhetega, kuid nad pole kuidagi seotud abielusuhetega, nagu V V üritab seda tõestada. Sama kinnitavad veel kord tõenditena esitatud M V ja tema ema joonistused, mis olid saadud pettuse teel. Ülejäänud tõenditena esitatud dokumendid olid vastuhagis hageja poolt M V majast varastatud või olid jäetud korteris, kus pooled elasid. Vastuhagis kostja taotleb kohtu ees oma isaõiguste läbivaatamist ning palub tunnistada tema kui isa õigust elada koos oma lastega ja tegeleda nende kasvatusega, seda enam, et viimasel ajal nad elavad niigi koos temaga.

Laste esindaja arvamus

Kohus pidi vajalikuks alaealiste huvide kaitseks esindaja määramist, kes 19.09.2008.a esitanud kohtule kirjaliku arvamuse. Olles tutvunud asja materjalidega, vestelnud D ja D Vinogradovaga ja nende ema V V, jõudis vandeadvokaat Tatjana Massalina järgmisele järeldusele. Ühetähenduslikult on laste isa poolt alustatud ning juba kolme aasta jooksul kestev vaidlus lastu elukoha üle negatiivselt mõjunud laste, eriti noorema lapse D psüühikale. Vestluses temaga on ilmselgelt näha tema väsimust rohkearvulistest vestlustest ja tema arvamuse väljaselgitamisest selle kohta, kus ja kellega vanematest ta tahaks elada. Tüdrukud ütlesid, et käesoleval ajal elavad nad faktiliselt koos emaga, kus nad söövad, kus on nende koolitarbed, kus nad teevad kodutöid ja magavad. Kuid sealjuures suhtlevad nad pidevalt isaga, jäävad mõnikord tema koju ööbima. Ema ei takista nende suhtlemist isaga. V V selgitas samuti, et ei näe aluseid keelamaks tütarde kohtumist isaga. Ei saa mitte nõustuda Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna arvamusega, et lapsed on teineteisesse kiindunud ja nende eraldamine pole nende huvides, veelgi enam, lapsed ei tunne ebamugavust tekkinud perekondlikus olukorras. D on kindel, et vanemad lepivad ära. Arvestades vanemate võrdseid õigusi ja kohustusi laste suhtes, leiab laste esindaja, et puuduvad alused juba kujunenud vastastikuste suhete muutmiseks, kus lapsed siiski põhiliselt elavad koos emaga ja viibivad tema pideva tähelepanu all. Laste esindaja peab otstarbekaks määrata laste elukohaks nende ema V V elukoht.

Kohtuotsuse põhjendused

M V hagi V V vastu abielulahutuse nõudes

M V soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud.

Kohus tuvastas, et M V ja V V on abiellunud 21. juulil 1990.a. Sillamäe Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud kanne nr 116 (abielutunnistus nr II-LA 290680).

V V on nõus abielu lahutamisega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

V V soovil säilib talle abielu ajal kantud nimi V.

2-05-20940

M V hagi V V vastu ühisvara jagamise nõudes ning V V vastuhagi M V vastu ühisvara jagamise nõudes

M Vsoovib jagada poolte ühisvara

V V soovib jagada poolte ühisvara

PkS § 18 lg 1 alusel võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Selleks, et kohus saaks määrata kindlaks poolte ühisvara on vaja eelnevalt tuvastada poolte abielusuhete lõppemise aeg.

M V arvates lõppesid poolte abielusuhted täielikult alates 2002.a. veebruarist. Juba 1998.a. tutvus M V teise naisega ning sellest suhtest sündis XXX. neil ühine laps. 1999.a. lõppesid poolte vahel abielu ja perekonnasuhted, kuigi elati ühes korteris. Alates 2000.a. algusest pooltel ei olnud hageja väidete kohaselt ühist majapidamist ega ühist pereeelarvet. Samas hageja tunnistab, et materiaalset toetas ta poolte ühiseid lapsi. 2002.a. veebruarist elab M V täielikult lahus kostjast.

V V vaidleb vastu et poolte abielusuhted on lõppenud M V näidatud ajal, tema arvab, et abielusuhted on lõppenud novembris 2004.a.

Kohus leiab, et tunnistaja A B ütlustega on tõendatud M V väited, et pooled on lahku läinud juba 2001.a. lõpus, sügisest-talvest ning et sellest ajast hakkas M V majas ööbima, siis palus ka V V teda, et tunnistaja M V räägiks, et ta tuleks perekonda tagasi. Ka tunnistaja Z V ütlustega on tõendatud, et kui poeg M V talt raha laenuks küsis, siis tema juba teadis, et M üksi elab. Laenuleping Z V ja M V vahel sõlmiti 2002.a. märtsis. Tunnistaja V I ütluste kohaselt teadis ka tema laenu andmisel, et M V sel hetkel peret ei olnud. Laenuleping V I ja M V vahel sõlmiti 2002.a. novembris. Seega kohus leiab, et ülaltoodud tunnistajate ütlustega on ümber lükatud V V väide nagu oleks M V majas ööbinud seetõttu, et ehitusmaterjali valvata. Tunnistaja J F ütlustega on tõendatud, et 1999 aastal ja hiljem õppimise ajal instituudis 2001.a. kui tal oli V V konspekte vaja, avas talle korteri ust vahel M V ja 2001.a. nägi tema kuidas V V majas täitis kamina vuukisid. Samas ei oma tunnistaja ütlused 1999.a.-2001.a. kohta asjas tähtsust, sest pooled ei vaidle, et sel abielusuhted sel ajal kestsid. Tunnistaja J Fütlustest on näha, et ta on käinud koos V V maja krundil päevitamas, ja teab et V V koristas krundil lehti, ja et lahku minemisest sai tema teada 2004.a. lõpus. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja J F sai teada poolte lahkuminemisest 2004.a. ei välista et poolte abielusuhted võisid varem lõppeda. Tunnistaja ja V V päevitamisega maja juures ei saa kohus lugeda tõendatuks poolte abielusuhete jätkumist. Tunnistaja T R ütlustest on näha, et V V on ta näinud maja juures koristamas ja näeb vahete-vahel siiamaani maja ümbruses territooriumil. Vaidlust ei ole, et maja juures käib V V siiamaani, et seal heakorrastusega tegeleda ja peenraid teha, samas on aga poolte abielusuhted lõppenud. Seega kohus leiab, et seoses asjaoluga, et V V tänase päevani hoiab korras maja ümbrust, ei ole usaldusväärsed tõendid, millega kinnitatakse, et V V maja juues aias viibimisega võiks tõendada abielusuhete jätkumist kuni 2004.a.

V V on esitanud kohtule fotod perearhiivist aastatel 1999-2004.a., mis tõendavad, et abielusuhted lõppesid poolte vahel mitte 1999-2000.a., vaid 2004.a. Perefotod M V sõnul tõendavad tema, laste ja vanema vahelisi suhteid, samuti laste ema ja laste isa vastastikuseid suhteid, kuid nad ei ole seotud abielusuhtega. Kohus leiab, et fotod, mis on tehtud enne 2002.a. veebruarikuud ei oma

2-05-20940

abielusuhete kindlakstegemisel tähtsust ja neid kohus tõenditena ei arvesta, sest poolte vahel ei ole vaidlust, et abielusuhted kestsid vähemalt 2002.a. veebruarikuuni. Kohtu arvates fotod 2002.a. V ja M V sünnipäevadest, fotod 2003.a. 20. maist V V maja ehitusel XXX, foto 2004.a. augustist V V XXX maja ümbruse korrastamisel ja foto 2004..a M V arvuti taga korteris XXX tõendavad, et pooled on suhelnud nendel päevadel, mil fotod on tehtud. Vaidlust ei ole, et maja krundi territooriumil viibib V V aeg-ajalt tänase päevani. Kohus ei saa aga fotode taustal teha järeldust, et poolte abielusuhted oleksid selle aja jooksul jätkunud. M V on veenvalt põhjendanud, et abielusuhete lõppemise all peab tema silmas aega veebruarist 2002.a. mil ta lahkus poolte ühisest korterist elama majja Sillamäel.

V V leiab, et saatekiri 08.11.2004.a. kirurgile tõendab abielusuhete lõppemist poolte vahel novembrist 2004.a., mil tema ise lõpetas faktiliselt abielusuhted. Kohus leiab, et saatekirjast krirugile ei nähtu kuidas see on seotud M V ja võimalike abielusuhete lõppemisega poolte vahel. Saatekirjast kirurgile ei nähtu, et M V on V V tekitanud kehavigastusi, samuti ei ole saatekirjaga tõendatud poolte eelnev võimalik abikaasade ühine kooselu ja selle lõpetamine. Samas M V ei vaidle vastu V V väitele, et 2004.a. võis tema V V tekitada kehavigastuse, kuid ta vaidleb vastu et nende abielusuhted lõppesid 2004.a. V V on esitanud kohtule 2002.a. tuludeklaratsiooni, samas ei ole selge, mida 2002.a. abikaasade ühine tuludekalratsioon peab tõendama, samuti ei ole selge mis asjaoludel on pooled 2002.a. esitanud ühiselt tuludeklaratsiooni. M V on kohtule kinnitanud, et ta on kogu aeg toetanud materiaalselt oma lapsi, selle üle pooltel vaidlust ei ole. M V on kinnitanud, et on tasunud osa laste elamispinna kulutustest. Seega V V väidetega, et Ml V on tasunud ühise elukoha – korteri ülalpidamiskulusid kuni 2005.a. sügiseni, saaks tõendada abielusuhete lõppemist 2004.a. lõpus, kohus ei pea usaludsväärseks. M V on veenvalt põhjendanud, et need kulutused on tehtud seoses laste ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kohus leiab, et ühiselt esitatud tuludeklaratsioon iseenesest ei saa tõendada poolte abielusuhete jätkumist peale 2002.a. veebruarit.

Kohus leiab, et AS Telefoni kiri 20.11.2002.a., Narva Elektrivõrk kiri 06.03.2003.a., AS Eesti Väärtpaberikeskus kiri 01.03.2006.a. – see on korespondents, mis on saadetud M V aadressile XXX ajavahemikul 2002-2004.a. ei tõenda abielusuhete jätkumist peale 2002.a. veebruarikuud. 2006.a. AS Eesti Väärtpaberikeskuse kirja kohus ei arvesta tõendina, sest pole vaidlust et selleks ajaks olid poolte abielusuhted lõppenud, samas on tähelepanuväärne, et ka 2006.a. s.o. peale seda aega mil pooled ei vaidle, et abielusuhted nende vahel olid kindlasti lõppenud, võidi posti M V saata aadressile XXX. Teised kirjad, mis on saadetud aadressile XXX, on saadetud kolmandate isikute poolt M Vnäidatud aadressile ja ei tõenda poolte abielusuhete jätkumist. Kohtu arvates Z V 31.01.2003.a. joonistus ja M V joonistus 14.03.2004.a. ei tõenda samuti abielusuhete jätkumist. M V sõnul on joonistused saadud pettuse teel. Kohus leiab, et nimetatud joonistusted ei tõenda abielusuhete jätkumist. Pooled ei vaidle et nimetatud ajal olid tehtud joonistused, samas on ebaselge mis asjaoludel need tehtud olid või miks peaks arvama, et V V koolitööde raames piltide joonistamine tõendab abielusuhete jätkumist.

V V on esitanud Sillamäe linnavalitsuse “Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmise leping asjast huvitatud isikule” tõendamaks, et V V isiklikult tegeles elumaja aadressil XXX dokumentide vormistamisega. Kohus leiab, et selle üle pooled ei vaidle.

Kohus leiab, et iga-aastane maja ehitamise maksumus, V V koostatud maja ehitamiseks koostatud maja dokumendid ajavahemikul 1997-2004.a. ei selgu kuidas need on seotud poolte abielusuhete kestmise tõendamisega. Ei ole selge, millal ja mis asjaoludel on need plaanid koostatud.

Kohus ei arvesta Herbert Allikase kirjalikku teatist poolte abielusuhete tõendamiseks, sest see ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendi vormis esitatud, samuti on Herbert Allikase tunnistajana ülekuulamise taotlusest V V loobunud.

2-05-20940

Seega kohus leiab hinnates tõendeid, et poolte abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda veebruar 2002.a.

PkS § 14 lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

M V palub jagada ühisvara korterit aadressil XXX hinnaga 200 000 krooni ja elamu karpi asukohaga XXX hinnaga 220 159 krooni.

V V hagi kohaselt moodustub ühisvara järgmistest asjadest: korteriomand asukohaga XXX turuväärtusega 370 000 krooni, hoonestatud kinnistu asukohaga XXX turuväärtusega 1 680 000 krooni. Korteris XXX asuv vara: külmik turuväärtusega 1000 krooni, videomakk turuväärtusega

500 krooni pesumasin turuväärtusega 500 krooni, mööbel (kapp, voodi, diivan, laud, sektsioon) turuväärtusega 1 500 krooni, laelamp/lühter turuväärtusega 200 krooni, muusikakeskus turuväärtusega 500 krooni. Kinnistul XXX asuvas elamus asuv vara: boiler turuväärtusega 500 krooni, esiku mööblikomplekt turuväärtusega 1 500 krooni, köögi divan turuväärtusega 2 500 krooni, televiisor turuväärtusega 8 000 krooni, postament turuväärtusega 1 000 krooni, köögi mööblikomplekt turuväärtusega 25 000 krooni, köögilaud turuväärtusega 1 000 krooni, magamistoa kapp turuväärtusega 1 500 krooni, diivan turuväärtusega 5 000 krooni. Kokku on V V arvestuste kohaselt ühisvara 2 092 200 krooni.

Kohus leiab, et V V toodud ühisvara nimekirjast tuleb välja jätta esemed, mis on soetatud peale abielusuhete lõppemist s.o. peale 2002.a. veebruarikuud. Seega ei kuulu ühisvara hulka kinnistul XXX asuvad esiku mööblikomplekt, köögi divan, postament, köögi mööblikomplekt, köögilaud, magamistoa kapp, divan. Kohus leiab, et V V hagi M V vastu esiku mööblikomplekt, köögidivani, postamendi, köögi mööblikomplekt, köögilaua, magamistoa kapi ja divani jagamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

V V poolt on 09.05.2000.a. sõlmitud Eesti Ühispangas õppelaenuleping nr S000000737, millise alusel on talle väljastatud laen summas 45 000 krooni, millele lisandub intress. V V leiab seoses asjaoluga, et laen on ärakasutatud poolte ühise ehitustegevuse käigus siis kuulub nimetatud kohustus arvestamisele poolte ühisvara jagamisel. Kohus tuvastas, et abielusuhete lõppemise aja seisuga õppelaenu tagasimaksmise graaafiku kohaselt, mis on koostatud 05.04.2002.a. tuleb õppealenu koos intressidega tagastada kokku summas 55 141.49 krooni.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, kuna PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel PKS § 20 lg-st 2. Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale, on perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides.

Kohus leiab, et V V konto väljavõte, V V õppelaenu maksegraafik, AS Jõhvi Resteuraator tõend, AS Vant tõend 133 12.02.1998.a., AS Vant tõend nr 133 12.01.1999.a., AS Rannila Profiil saateleht nr 405726 23.04.2004.a. ei tõenda, et V V kasutas elumaja ehitamiseks aadressil XXX just õppelaenu rahalisi vahendeid, kuid arvesse võttes, et õppealaen võeti ajal, mil kohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud veel lõppenud abielusuhted, samuti on tunnistaja J F ütlustega tõendatud, et V V võttis õppelaenu maja ehitamiseks, siis on V V kohtule veenvalt põhjendanud, et õppelaen võeti perekonna huvides ja et seda kasutati pere huvides, seega kuulub nimetatud laen ühisvara hulka, mis tuleb jagada.

Seega tuleb kohtul jagada järgmine abikaasade ühisvara: korteriomand asukohaga XXX, hoonestatud kinnistu asukohaga XXX, korteris XXX asuvad külmik, videomakk, pesumasin, mööbel, laelamp ja muusikakeskus ning elamus XXX asuv boiler. Samuti tuleb jagada V V poolt

2-05-20940

võetud õppealenu tagstamise kohustus.

Kohus tuvastas, et Ida-Viru kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonnas registriosa nr 1067308 kinnistu asukohaga XXX omanikuna on märgitud M V ja Ida-Viru kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonnas registriosa nr 2931508 korteriomandi asukohaga XXX omanikuna on märgitud V V.

Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand ja hoonestatud kinnistu on abikaasade ühisvara. Vaieldakse selle üle, millise hetke seisuga tuleb kindlaks määrata korteriomandi ja hoonestatud kinnistu väärtus. Samuti vaidlevad pooled valalsvara hindade üle.

M V on seisukohal, et vara tuleb jagada abielusuhete lõppemise aja maskumust arvesse võtttes, korteri hinnaks peab olema 200 000 krooni ja elamu karbi hinnaks 220 159 krooni (krunt hinnaga

24 778 krooni, ehitusmaterjalid 21 319 krooni, uus vundament 50 512 krooni, elamu osaline soojustamine 2001.a. 95 270 krooni). Ei ole vaidlust, et 03.10.1998.a. tõendi kohaselt on M V ehitusmaterjali eest tasunud 31 000 krooni eest, et 01.10.1997.a.ostu-müügi lepingu kohaselt on ostetud vundament ja 01.10.1997.a. tõendi kohaselt on M V vundamendi eest tasutud 25 000 krooni. Ei ole vaidlust, et Ida-Viru Päästeteenistuse kokkuvõtte nr 43 kohaselt tuleb elamus asukohaga XXX teha täiendavaid töid.

Riigkohus tsiviilasjas nr 3-2-12-07 on selgitanud, et kui abikaasad jagavad ühisvara pärast abielusuhete lõppemist, määratakse PkS § 18 lg 2 kohaselt ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Viidatud sättest tuleneb, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, s.o millised esemed kuuluvad abikaasade ühisvarasse ja millised mitte. See aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse alati kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Perekonnaseadus ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaksmääramise aluseid otseselt ei reguleeri. Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Viidatud sättest ei tulene siiski, millise ajahetke seisuga tuleb eseme väärtus kindlaks määrata. Korteriomandi väärtuse kindlaksmääramise küsimuses asus kolleegium 12. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 seisukohale, et ühisvara jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga.

Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et korteriomandi ja hoonestatud kinnistu väärtus tuleb kindlaks teha võimalikult täpselt ühisvara jagamise s.o. ühel abikaasal omandi kaotamise aja seisuga. Kohus leiab, et korteriomandi ja hoonestatud kinnistu väärtuse hindamisel tuleb lähtuda Ober- Haus Kinnisvara poolt koostatud hindamisaktidest, sest need ona ainukesed tõendid, mis on esitatud kinnisvara hinna määramiseks, milla alusel on kohtul võimalik hinnata vara väärtust võimalikult lähedaselt ajale, mil üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale.

Ober-Haus Kinnisvara eksperthinnangu nr 31582 kohaselt seisuga 22.02.2008.a. on kinnistu asukohaga XXX turuväärtus 1 680 000 krooni ja eksperthinnangu nr 31581 kohaselt seisuga 22.02.2008.a. on korteriomandi asukohaga XXX turuväärtus 370 000 krooni.

V V poolt ühisvara nimekirja kantud vallasvara esialgsete hindade suhtes M V on esitanud vastuväite, et ta ei ole loetletud vara maksumusega nõus. Miks ta vara maksumusega ei nõustu, seda M V põhjendanud ei ole, samas ei ole ta ka esitanud tõendeid, et vara maksumus võiks olla teistsugune kui V V poolt märgitud hind. V V on vähendanud esialgses hagis toodud vallasvara

2-05-20940

hindasid. Kohus leiab, et vallasvara nimekirja kantud asjade hind tuleb kindlaks määrata V V poolt hinnatud suuruses, sest kohtu arvates ei ole toodud hinnad keskmise mõistliku inimese pilgu läbi ülemäära suured arvesse võttes asjade vasnust ja võrreldes uute asjade võimalikke ostuhindu. Seega külmiku turuväärtuseks on 1000 krooni, videomakk on turuväärtusega 500 krooni, pesumasin turuväärtusega 500 krooni, mööbel (kapp, voodi, divan, laud, sektsioon) turuväärtusega 1 500 krooni, laelamp/lühter turuväärtusega 200 krooni, muusikakeskus turuväärtusega 500 krooni ning boiler turuväärtusega 500 krooni

M V on selgitanud kohtule, et elamu seinte püstitamiseks ja katuse alla viimiseks võttis hageja laenu 150 000 krooni oma emalt Z V, lootes esimesel võimalusel raha tagastada. Novembris 2002.a. laenas hageja samal eesmärgil raha V I 425 000 krooni. Kohus leiab, et võlakirjadega 02. märtsist 2002.a., mille kohaselt M V võttis laenu Z V 150 000 krooni ja 01. novembrist 2002.a.. mille kohaselt M V võttis laenu 425 000 krooni V I ja tunnistajate Z V ja V I ütlustega, et nad andsid laenu MV maja ehitamiseks, on tõendatud, et M V on laenukohustused nimetatud isikute ees. Valentina Vinogradova on esitanud vastuväite, et nimetatud võlakirjad on tühised. Kohus leiab, et tunnistajad Z V ja V I ütlustega on tõendatud, et nimetatud isikutel oli olemas võlakirjades nimetatud summa, mille nad laenasid M V maja ehitamiseks. Z V ütluste kohaselt sai ta sellise summa oma ema pärandusest ning V I ütluste kohaselt oli temal selline summa raha, mida laenata seoses kinnistu müügiga. Kohus leiab, et V V väide, et Z V ütlused ei ole usaldusväärsed, sest kui ta sai 10 000 dollarit päranduseks, siis arvesse võttes sel perioodil USA dollari kurssi, miks oleks Z V pidanud 150 000 krooni laenama kui dollari kurss oli märgatavalt suurem, ei oma kohtu arvates sellist kaalu, et kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kohus leiab, et isikul on õigus laenata raha sellises suuruses nagu tal on soov seda teha. V I Sampo panga konto väljavõttega 24. juulist 2002.a. on samuti tõendatud, et V I on sellise summa raha oma kontolt välja võtnud, kohtule on ta selgitanud, et alguses arvas ta, et kulutab raha oma tarbeks, aga hiljem otsustas raha laenata sõber M V.

Kohus leiab, et M V laenukohustused 150 000 krooni Z V ja 425 000 krooni V I on M V on M V enda kohustused, millised ta on võtnud peale abielusuhete lõppemist s.o. peale veebruarikuud 2002.a., seega vastutab nende laenukohustuste täitmise eest M V ning ei oma tähtsust asjaolu, et V V ei teadnud nimetatud laenukohustustest midagi.

Vastavalt PkS § 19 lg 1, abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

PkS § 19 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Elamu seinte püstitamiseks ja katuse alla viimiseks võttis M V võlgu 2002.a. märtsis oma emalt Z V 150 000 krooni. Novembris 2002.a. laenas M V raha V I 425 000 krooni. Tunnistajate Z V ja V I ütlustega ja M V selgitustega on tõendatud, et nimetatud raha kasutati maja ehitamiseks. Kohtu arvates puudub alus kahelda, et laenatud raha kasutati maja ehitamiseks, sest ei ole esitatud tõendeid, et maja oleks ehitatud muudest vahenditest ja on üldteada ja mõistlik eeldadda et maja ehitamiseks vajalike materjalide eest tuleb tasuda. Kohus leiab, et peale abielusuhete lõppemist on M V kasutanud maja ehituseks 150 000 krooni pluss 425 000 krooni laenuraha, milliste summade arvelt on ühisvara parendatud tema rahaliste vahendite arvelt. Seega kohus arvab, et asjaolu, et M V on asja algusest peale rõhutanud, et maja on ehitatud laenu rahadest ja kuigi V V on väitnud, et pole selge et M V tahaks kõrvale kalduda ühisvra osade võrdsest jagamisest, on kohtule selge, et M V on avaldanud, et selline ühisvara võrdne jagamine ei ole õige. Kohus leiab, et on mõistlik aru saada, et M V tahab kõrvale kalduda ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest seoses asjaoluga, et tema on peale abielusuhete lõppemist võtnud laenud, et ehitada maja lõpuni ning et nende rahade eest ongi maja ehitatud ja et need laenukohustused on tema

2-05-20940

kohustused, millised on tal veel võlausaldajate ees täitmata. Kohus leaib, et on põhjendatud laenusumma 575 000 krooni arvelt kalduda kõrvale ühisvara jagamise võrdsusest kõrvale.

Lähtuvalt PkS § 19 lg 3 ja lg 4, abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Mõlemad abikaasad on avaldanud soovi, et hoonestatud kinnistu asukohaga XXX jagatakse temale. Vaidlust ei ole, et elamus kinnistul XXX elab M V. V V leiab, et asjaolu, et elamut kasutab M V tuleb jätta tähelepanuta, sest V V ei saa asja kasutada seoses füüsilise takistamisega. Kohus leiab, et on tuvastatud, et elamus on selle elamiskõlblikkuseks muutumise päevast ja varemgi elanud ainult M V, siis kohus leiab, et on põhjendatud jätta hoonestatud kinnistu asukohaga XXX M V omandisse.

Kuna kohus jaab hoonestatud kinnistu M V omandisse, siis tuleb korteriomand asukohaga XXX jagada V V omandisse. Kuigi kumbki pool pole avaldanud soovi saada enda omandisse korteriomandit on mõistlik see jagada V V omandisse, sest korterit on võimalik ka edaspidi nagu siiamaani V V kasutada elamiseks.

V V on kohtule esitanud hagi ka vallasvara jagamiseks. Kohus leiab, et vallasvara tuleb jagada vallasvara praeguse asukoha järgi. Seega esemed mis asuvad kinnistul XXX tuleb jagada M V ja korteris asukohaga XXX olevad asjad tuleb jagada V V. Kuna kumbki pool pole avaldanud erilist huvi jagamisele kuuluvate asjade omandiõiguse saamiseks, siis ei ole kohtu arvates põhjust muuta vallasvara senist asukohta ja kasutuskorda isiku suhtes, kes on ka seni neid asju kasutanud. Seega tuleb jagada hoonestatud kinnistul XXX asuv boiler M V omandisse ja korteris XXX asuvad külmik, videomakk, pesumasin, mööbel, laelamp ja muusikakeskus V V omandisse.

Seega oleks M V omandisse jääva vara väärtus on 1 680 500 krooni (kinnistu XXX 1 680 000 krooni + boiler 500 krooni) ja V V omandisse jääva vara väärtus 374 200 krooni (korteriomand XXX 370 000 krooni + külmik 1000 krooni + videomakk 500 krooni + pesumasin 500 krooni + mööbel – kapp, voodi, diivan, laud sektsioon – 1 500 krooni + laelamp 200 krooni ja muusikakeskus 500 krooni).

Ühisvara koguväärtus on 2 054 700, millest M V kasuks tuleb kõrvale kalduda 575 000 krooni, seega võrdselt jagamisele kuuluva ühisvara väärtuseks oleks 1 479 700 krooni, mis pooleks oleks

739 850 krooni. Kuna V V jääva ühisvara väärtus on väiksem kui M V, siis tuleb M V maksta V V enamsaadud ühisvara arvelt hüvitist 739 850 – 374 200 = 365 650 krooni, millele tuleb juurde arvata M V osa V V õppelaenu maksekohustusest 55 141.49 krooni jagatud pooleks s.o.

27 570.75. Seega tuleb M V tasuda V V kasuks rahalist hüvitist kokku 393 220.75 krooni.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab osaliselt M V hagi V V vastu ühisvara jagamise nõudes ja V V vastuhagi M V vastu ühisvara jagamise nõudes.

V V on esitanud kohtule taotluse otsuse täitmise tähtaja kindalksmääramiseks V V kui temalt oleks välja mõistetud rahaline hüvitis abikaasale. Kuna kohus mõistab rahalise hüvitise välja M V V V kasuks enamsaadud ühisvara arvelt, siis jtuleb esitatud taotlus jätta rahuldata.

Ml V hagi V V vastu laste elukoha kindlaksmääramise nõudes

M V palub määrata lste D V ja D V elukohaks lste isa M V elukoht.

Kohus tuvastas, et poolte abielust on sündinud XXX. tütar D V (sünnitunnistus nr CL 0034742)

2-05-20940

ja XXX. tütar D V (sünnitunnistus nr CL 0141098).

PkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus.

Kohus on tuvastanud, et pooled elavad lahus ja poolte ühised lapsed elavad kord ema kord isa juures Poolte vahel ei ole kokkulepet kumma vanema juures lapsed elavad, ja seetõttu tuleb pooltevaheline vaidlus laste elukoha kindlaksmääramiseks lahendada kohtul.

PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

PkS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

PkS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige lapse huvidest.

M V sõnul lapsed suhtlevad temaga pidevalt, nad veedavad kõik koos õhtuid ja vaba aega. Laste sõnul M V teab, et nad sooviksid elada koos temaga. M V juures on kõik vajalikud tingimused laste kasvatamiseks ja ülalpidamiseks ning ta soovib seda teha.

V V leiab, et peale abielulahutust poolte alaealised tütred D V ja D V peavad elama koos V V, kuna siiani tegeleb ta nende kasvatamisega, nende igapäevaste vajaduste tagamisega ja hoolitsemisega ning emana mõistab paremini ka tütarde vajadusi. On mõeldamatu ka tütarde lahutamine üksteisest. Leiab, et tema ja tütarde ühiseks elukohaks on mõistlik jätta elamu asukohaga XXX. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik abielusuhete aegsed jõupingutused ja vahendid olid suunatud eeltoodud elamu püstitamisele ja sisustamisele.

14.07.2008.a on Sillamäe Linnavalitsus esitanud arvamuse laste elukoha määramiseks, kus märkis, et faktiliselt on lastel kaks kodu. Laste enda sõnul meeldib neile rohkem elada majas ja väga tihti, viimasel ajal praktiliselt alati ööbivad nad M V majas. Nii isa juures majas kui ema juures korteris on laste elu hästi korraldatud. Isa juures majas on laste elukeskkond parem, sest tehtud on korralik remont ja ruumi on rohkem, mõlemal tüdrukul on omaette tuba. Toad on hästi sisustatud, on olemas kõik vajalik arenguks, õppimiseks ja puhkuseks. Maja õu on heakorrastatud ja puhas, on võimalused aktiivseks ja rahulikuks puhkuseks. V V korteris on tingimused tagasihoidlikumad, sest korter ei ole suur. Mõlemad vanemad osalevad laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, pööravad lastele tähelepanu, tegelevad nende tervise ja õpetamisega. V V töö on vahetustega. Ta ei ole vastu, et tütred jääksid ööbima või elama isa juurde. Psühholoogi järelduse kohaselt tüdrukud soovivad, et vanemad elaksid koos. Õed tahavad elada kindlasti koos, et neid ei lahutataks, nad on teineteisele emotsionaalselt väga tähtsaks. Lastel on mõlema vanemaga head ja usalduslikud suhted. Tüdrukud on harjunud, et tuleb elada majas ja korteris. Noorem tütar D V avaldas vestlusel arvamust, et talle meeldiks rohkem elada majas. Isaga on tal head suhted. Vanem tütar on vastu, et elada koos isa uue perega. Noorem tütar suhtub sellesse sallivamalt, kuid soovib elada vaid koos vanema õega. Praegu ei ela M V uue perega. Eestkosteasutus teeb järelduse, et laste eraldamine teineteisest ei ole laste huvides ja ei ole soovitav ja laste elukohaks võib olla isa elukoht ja võib olla ka ema elukoht. Elamistingimused on paremad isa elukohas.

Sillamäe Linnavalitsuse esindaja kohtuistungil 08. oktoobril 2008.a. avaldas, et lapsed peavad elama koos emaga.

Kohus pidi vajalikuks alaealiste huvide kaitseks esindaja määramist, kes 19.09.2008.a esitanud kohtule kirjalik arvamus. Tüdrukud avaldasid, et käesoleval ajal elavad nad faktiliselt koos emaga, kus nad söövad, kus on nende koolitarbed, kus nad teevad kodutöid ja magavad. Kuid

2-05-20940

sealjuures suhtlevad nad pidevalt isaga, jäävad mõnikord tema koju ööbima. Ema ei takista nende suhtlemist isaga. V V selgitas samuti, et ei näe aluseid keelamaks tütarde kohtumist isaga. Lapsed on teineteisesse kiindunud ja nende eraldamine pole nende huvides, veelgi enam, lapsed ei tunne ebamugavust tekkinud perekondlikus olukorras. D on kindel, et vanemad lepivad ära. Arvestades vanemate võrdseid õigusi ja kohustusi laste suhtes, leiab laste esindaja, et puuduvad alused juba kujunenud vastastikuste suhete muutmiseks, kus lapsed siiski põhiliselt elavad koos emaga ja viibivad tema pideva tähelepanu all. Laste esindaja peab otstarbekaks määrata laste elukohaks nende ema V V elukoht.

Kohus kuulas ära 10. septembril 2008.a. D V ja D V, kes avaldasid kohtule, et nad elavad nii ema kui isa juures. Kohus veendus, et lastel puudub väljakujunenud eelistus kumma vanema juures nad sooviksid elada.

Kohus leiab, et mõlema tüdruku elukoht tuleb määrata kas isa või ema juurde. Kõik protsessiosalised on kohtule avaldanud, et D ja D V peavad elama koos, seega õdede teineteisest lahutamiseks puuduvad alused. Lapsed on üksteisessse kiindunud ja harjunud koos elama ja toimetama, seega ei ole põhjuseid, miks üks laps peaks elama ühe vanema juures ja teine teise vanema juures. Laste huvides on, et nad elaksid ka edaspidi koos.

Kohus leiab, et kuna perekonnaseadus sätestab mõlema vanema ülalpidamisekohustuse lapse suhtes ja seda sõltumata sellest, kelle juures laps elab, siis ei pea kohus põhjendatuks hinnata lapse elukoha määramisel oluliseks kumma vanema varaline seisund kui palju teise vanema omast parem on. Seetõttu ei pea kohus oluliseks ka lapse elukoha määramise otsustamise küsimuse juures oluliseks hinnata kas lapsed elavad või hakkaksid elama majas. Perekonnaseaduses sätestatud lapse elukoha kindlaksmääramine, tähendab et lapse elukoht määratakse isa või ema juurde, mitte et lapse elukoht määratakse korterisse või majja. Oluline on siinjuures, et Sillamäe Linnavalitsuse arvamusega ja laste endi arvamusega on tuvastatud, et nii ema kui isa juures on võrdselt head tingimused laste vajadusteks ja laste arenemiseks.

Hinnates tõendeid, leiab kohus, et laste seisukohast lähtudes on D ja D V parem elada ema juures, kuigi vanematel on võrdselt võimalusi ja aega pühendada end lastega tegelemisele, on kohtule veenvalt põhjendatud, et laste elukohaks peab olema ema elukoht. Nii Sillamäe linn kui laste esindaja on arvamusel, et lapsed peaksid elama koos emaga. Kuigi tüdrukud elavad nii ema kui isa juures ja tüdrukutel endil puudub eelistus kumma vanema juures elada, on kohtu arvates nende elurütm selliselt korraldatud, et peamiselt on nende koduks siiski ema elukoht. Peale kooli lähevad lapsed ema juurde koju ja alles siis otsustatakse kas jäädakse ema juurde või minnakse isa juurde. Kohus leiab, et ka edaspidi kui lapsed jäävad elama ema juurde, siis nende elus sisuliselt midagi ei muutu. Kuna on väljakujunenud selline olukord, et lapsed elavad nii ema kui isa juures, tuvastatud on et lastel ei ole takistusi emma-kumma vanema juures elamiseks ja suhtlemiseks, siis kohus laste huvidest lähtudes määrab laste peamiseks elukohaks ema elukoha. Seega kuulub M V hagi V V vastu laste elukoha määramisesk rahuldamisele osaliselt.

Kohus leiab, et V V kui psühholoogi koostatud resümee laste joonistustele hinnangu andmisel, et laste unistuseks oleks elada majas XXX ei oma tähtsust laste elukoha kindlaksmääramise nõude läbivaatmisel, sest kohus ei tee otsustust kumma vanema juures lapsed peaksid elama lähtudes laste soovist elada majas, vaid kohus otsustab kas lapsed peaksid elama koos emaga või isaga.

V V hagi M V vastu elatise nõudes

V V on 22. detsembril 2005.a. esitanud M V vastu hagi laste D ja D ülalpidamiseks elatise nõudes. V V palub laste ülalpidamiseks välja mõista M V elatis igakuuliselt seaduses sätestatud elatise miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni.

2-05-20940

PkS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

PkS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

Pooled ei vaidle, et M V on teinud kulutusi ühistele lastele, kuid oma arvestust tehtud kulutuste kohta ei ole esitanud. Vaidlust ei ole, et M V ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras.

Riigikohus on tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud.

Kuna M V ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras, on lastele ülalpidamist andnud ebapiisavalt, siis on tuvastatud, et ta on rikkunud laste ülalpidamiskohustuse täitmist ja seega on V V õigus nõuda M V elatist laste D ja D V ülalpidamiseks.

Vastavalt PkS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna V V soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kohus tuvastas, et M V ülalpidamisel on ka tema alaealine tütar A V, sündinud XXX. (sünnitunnistus nr CL 0238543).

Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt.

PkS § 61 lg 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lõige 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et M V kolmas tütar A V osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui kohus mõistaks M V välja elatise tütarde D V ja D V ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras.

2-05-20940

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist hageja nõutud lapse vajdustest lähtuvas ulatuses. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks ilma elatisvahenditest. Seega ei pea kohus mõistlikuks hinnata tõendeid selliselt, et kostja muud laenukohustused on primaarsed laste ülalpidamiskohustuste täitmise ees. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis laste sesduses sätestatud minimaalsetest vajadustest lähtuvalt.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Poolte vahel ei ole vaidlust, et osaliselt on M V laste ülalpidamiskohustust täitnud, kuna aga kohtule ei ole esitatud tõendeid ega arvestust missugusel määral M V on oma laste ülalpidamiskohustust täitnud, siis ei saa kohus arvesse võtta elatise väljamõistmisel juba tasutud elatise suurust, et selle võrra vähendada väljamõistmisele kuuluvat elatist.

Elatise nõude hagi esitamise ajal 22.12.2005.a. oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2 690 krooni, pool sellest moodustas 1 345 krooni ja alates 01.01.2006.a. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, pool sellest moodustas 1 500 krooni. Alates 01.01.2007.a oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 600 krooni, pool sellest moodustas 1 800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool millest moodustab 2 175 krooni. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

PkS § 70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Seega kohus leiab, et V V hagi M V vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes tuleb rahuldada ja M V tuleb välja mõista V V kasuks elatis igakuiselt tütre D V ülalpidamiseks alates 22. detsembrist 2005.a kuni 31. detsembrini 2005.a. 1 345 /üks tuhat kolmsada nelikümmend viis/ krooni, alates 01. jaanaurist 2006.a. kuni 31. detsembrini 2006.a. 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni, alates 01. jaanuarist 2007.a. kuni 31. detsembrini 2007.a. 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni, alates 01. jaanaurist 2008.a. 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre D V täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. ja tütre D V ülalpidamiseks alates 22. detsembrist 2005.a kuni 31. detsembrini 2005.a. 1 345 /üks tuhat kolmsada nelikümmend viis/ krooni, alates 01. jaanaurist 2006.a. kuni 31. detsembrini 2006.a. 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni, alates 01. jaanuarist 2007.a. kuni 31. detsembrini 2007.a. 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni, alates 01. jaanaurist 2008.a. 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre Diana Vinogradova täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

Kohus ei arvesta tõenditena OÜ Bild Com asutamisotssut ja OÜ Bild Com registrikaardi väljavõtet, sest ei ole selge mida nende tõenditega soovitakse tõendada, kuidas need omavad asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus

2-05-20940

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagid on esitatud kohtule enne 01. jaanuari 2006.a. ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Kuna kohus rahuldab M V hagi V V vastu abielulahutuse nõudes ja V V hagi M V vastu elatise nõudes ning kohus rahuldab osaliselt M V hagi V V vastu ühisvara jagamise nõudes ning V V vastuhagi M V vastu ühisvara jagamise nõudes, samuti rahuldab kohus osaliselt M V hagi V V vastu laste elukoha kindlaksmääramise nõudes, siis kohus leaib, et menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.

Kohtuotsuse täitmine

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2009.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 10. novembri 2008 otsuse resolutsiooni punktid 5 ja 6 ja teha tühistatud osas uus otsus ning sõnastada tühistatud punktid alljärgnevalt: Punkt 5. Jagada M V ja V V ühisvara järgmiselt:

- jätta V V omandisse korteriomand, asukohaga XXX kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr 2931508) ja korteris olevad vallasasjad - külmik 1000 krooni, videomakk 500 krooni, pesumasin 500 krooni, mööbel (kapp, voodi, diivan, laud, sektsioon) 1500 krooni, laelamp/lühter 200 krooni ning

2-05-20940

muusikakeskus 500 krooni;

- jätta M V omandisse kinnistu asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr 1067308) ja kinnistul asuvas elamus olevad vallasasjad - köögidiivan 2500 krooni, postament 1000 krooni, köögilaud 1000 krooni, magamistoa kapp 1500 krooni, diivan (komplekt) 5000 krooni, boiler

500 krooni, esiku mööblikomplekt 1500 krooni ning köögi mööblikomplekt (sh köögitehnika) 25 000 krooni;

- jätta V V poolt võetud õppelaenu 40 396.78 krooni tasumise kohustus tema enda kanda ja M V poolt Z V ning V I võetud laenude 575 000 krooni tasumise kohustus tema enda kanda. Punkt 6. Välja mõista M V V V kasuks enamsaadud ühisvara arvelt rahaline hüvitis 219 598.39 krooni (kakssada üheksateist tuhat viissada üheksakümmend kaheksa krooni 39 senti).

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2008 otsus muutmata.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.