2-08-14763/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08- 14763 Otsuse kuupäev 10.november 2008

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi L.K.u hagi A.O. vastu elatise suurendamise nõudes Hageja L.K. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx ) Kostja A.O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 04.november 2008

Resolutsioon Muuta Viljandi Maakohtu 16.novembri 2000 otsusega A.O.lt väljamõistetud elatise suurus ja välja mõista A.O.lt L.K.u kasuks elatis M O ( sündinud xx.xxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.novembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja K O ( sündinud xx.xxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.novembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Välja mõista A.O.lt L.K.u kasuks elatis ühekordse summana ajavahemiku 01.aprill 2008- 30.oktoober 2008 eest kokku mõlema lapse ülalpidamiseks 10450 ( kümme tuhat nelisada viiskümmend ) krooni.

Viivitamatult täidetavaks tunnistada elatise nõue 2175 krooni kuus lapse kohta alates 01.novembrist 2008.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Hagiavalduse järgi on Viljandi Maakohtu 16.novembri 2000 otsusega A.O.lt väljamõistetud elatis M O ( sündinud xx.xxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 350 krooni kuus ja K O ( sündinud xx.xxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 350 krooni kuus. Arvesse võttes, et aastate möödudes on laste kasvades nende vajadused suurenenud ning tõusnud on oluliselt elukallidus, siis on selline tasumäär laste vajadusi arvestades ilmselt ebapiisav. Kostja on tasunud kohtuotsusega välja mõistetud elatise, makstes seda igakuuliselt hageja pangaarvele. Kostja ei ole laste vastu huvi tundnud ega nende kasvatamisest ja ülalpidamisest (peale 350 krooni maksmise) osa võtnud. Hageja on proovinud kostjaga ühendust saada, kuid kostja on hoidunud kõrvale hagejale oma kontaktandmete avaldamisest. Hageja töötab OÜ Dold Puidutööstus. Tema töötasu(neto) on kuus keskmiselt 7000 krooni. Hageja ülal pidada on veel alaealine laps E K, sünd xx.xx,xxxx ja Tallinna Teeninduskoolis õppiv K O, sünd xx.xx.xxxx. Kulutuste arvestuse järgi oleksid lapse miinimumvajadused kuus lapse kohta ligikaudu 4500 kr, millest toidule 1500 kr, eluasemekuludeks 1000 kr, muud kulud on riietusele, jalanõudele, koolitarvetele, üritustele (teater, kino, kontsert), hügieenitarvetele kr, telefoniarvetele, transpordikuludeks kr. Hageja sissetulekutest ei piisa laste vajaduste rahuldamiseks ning on selge, et laste isa peab ülalpidamiseks oma panust suurendama. Hageja on arvamusel, et kostja poolt tasutava elatise suurus peaks olema lapse miinimumvajadusi arvestades vähemalt seaduses ettenähtud määras, mis on käesoleval ajal 2175 kr kuus lapse kohta, mis arvestuslikult moodustakski poole osa käesoleva aja lapse vajadustest. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt vähemalt alates 1.oktoobrist 2007 aasta, millest 2007 aasta kolme kuu eest vähemsaadu arvel 8700 lapse kohta (ühes kuus lapse kohta miinus makstav summa 350 kr x 2 last x kuud (1800-350x2x3) ja 2008 aasta eest 1. jaanuar- 29.veebruarini 7300 kr ( ühes kuus lapse kohta miinus makstav summa 350 kr x 2 last x kuude arv (2175- 350x2x2)lapse. Et kostja kandis märtsikuus elatist üle 1700, siis märtsikuu eest tagasiulatuv arvestus oleks 2650 kr (2175-850x2). Kokku tuleks kostjal maksta tagasiulatuvalt 18650 kr. Juhindudes Perekonnaseaduse § 60 lg l, § 61 lg l , lg 2 ja lg 4 palub hageja välja mõista kostjalt elatis 2175 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks ja tagasiulatuvalt alates 1.oktoobrist 2007 kokku 18650 krooni.

Kostja oma vastuses kohtule hagi kohta ei nõustu hageja nõudega maksta elatist tagasiulatuvalt alates 01.10.2007 summas 18650 krooni. Tagasiulatuvalt võib välja mõista siis, kui kohustatud isik ei täida selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Tema täidab Viljandi Maakohtu 16.11.200 otsusega väljamõistetud 350 krooni kuus kummagi lapse kasuks. Ta on töötanud laotöölisena viimased 6 aastat. Tema igakuine keskmine netosissetulek on praegu 9000 krooni kuus. Ta elab Tallinnas 1 - toalises üürikorteris, mille eest tasub igakuiselt 3000 krooni, millele lisandub tasu elektri ja vee eest. Toidule, riietele, transpordile ja esmatarbevahenditele kulub keskmiselt kuus 4000 krooni. Ta on suuteline elatis maksma mitte rohkem kui 1500 krooni kuus lapse kohta tagasiulatuvalt alates elatishagi esitamise kuupäevast 17.04.2008.

29.augustil 2008 muutis hageja nõuet ja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 1.maist 2007 aasta, millest 2007.a. eest 23200 krooni ja 2008 aasta eest kuni 1.aprillini 9950 krooni ning edaspidi 2175 krooni kuus lapse kohta. Summa on arvestatud lähtudes kehtinud palga alammäärast.

Kostja vaidleb nõudele vastu. Ta on maksnud elatis nii nagu kohtu kaudu hageja on nõudnud ja mis ka välja mõisteti. Kuna hageja pole 8 aasta jooksul suuremat elatist nõudnud, eeldas ta, et hagejal on piisav sissetulek ja ta ei vaja lisatoetust. Kostja keskmine palk 9000 krooni on koos ületundidega. Kui hageja väidab, et tema kanda on kogu 6 liikmelise pere eluasemekulud ca 6000 krooni kuus, siis lisaks ühistele lastele elavad seal ka kaks hageja last ja tema abikaasa. Seega tuleb arvestada ka abikaasa sissetulekuid. Ta ei hoidu kõrvale elatise maksmisest. Ta maksis aprilli eest elatist 2000 krooni kuus ja alates maikuust on maksnud 3000 krooni kuus.

Kostja esitas kohtule avalduse ja palus asja arutada ilma tema kohalolekuta ja võtta arvesse tema poolt esitatud materjalid ja tõendid.

Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Ta palub elatist suurendada ja seda teha tagasiulatuvalt aasta tagasi. 350 krooni on saanud iga kuu kostja käest. Aprillist 2008 alates maksab kostja 3000 krooni kuus. Kokku on tal neli last. Tema sissetulek keskmiselt oli eelmisel aastal 6000 krooni kuus. Kuna kostja on iga kuu elatist maksnud, ta on nõus, et kuni novembrini 2008 saab ta kindla summana elatise ja alates 01.novembrist iga kuuliselt 2175 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks. Varem ta ei pöördunud kohtu poole elatise suurendamise nõudega, kuna ta ei teadnud täpselt kostja elukohta ja tal ei ole olnud aega sellega tegeleda.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud kostja poolt esitatud pangaväljavõtete ja maksekorraldustega, et kostja on tasunud igakuiselt elatist hagejale 700 krooni kuus kuni jaanuarini 2008.

Veebruaris 2008 on ta tasunud 1700 krooni, märtsis 2008 1700 krooni, aprillis 2000 krooni, alates maist 2008 3000 krooni kuus. Hageja tunnistas kohtuistungil, et kostja on tõepoolest nii elatist maksnud ja viimane makse on tehtud oktoobris 2008. Kohus leiab, et elatis 2175 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks tuleb välja mõista alates 1.aprillist 2008. Kuna kostja on tasunud aprillis 2000 krooni ja alates maist 3000 krooni kuus, siis aprilli eest on saamata elatis kokku 2350 krooni kuus ja alates maist on saamata elatis kokku 1350 krooni kuus.

Kokku on perioodi 01.04.2008-30.10.2008 saamata elatise summa 10450 krooni. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud välja mõista elatis tagasiulatuvalt aasta tagasi. PerS § 70 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kohtuistungil on tõendatud panga väljavõtete ja maksekorraldustega, et kostja on täitnud elatise maksmise nõuet, mis temalt kohtuotsusega on välja mõistetud. Kohtuotsusega on välja mõistetud 350 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks.

Kohtuotsuses ei ole määratud, et igas kuus makstav elatis olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, nagu nägi seadus ette 2000.aastal. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud väita, et kostja ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Peale elatise väljamõistmist on kuupalga alammäär tõusnud. Seaduse järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool kuupalga alammäärast. Kohus leiab, et kuigi seadusest tulenevalt oleks võinud ju kostja ka vabatahtlikult elatist suurendada, aga kui ta ei ole seda teinud ja maksnud elatist vastavalt kohtuotsusele, siis ei ole põhjendatud seda käsitleda kui ülalpidamiskohustuse mittetäitmist.

Hageja ei ole pöördunud kohtu poole, et kohtuotsust muuta, põhjendades seda kohtuistungil, et ta ei teadnud täpselt kostja elukohta ja tal ei ole olnud aega sellega tegeleda. Kohtuotsuse järgi ei pidanud kostja makstav elatis olema mitte väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus nõustub, et väljamõistetud elatise summa on liiga väike. Kostja on alates veebruarist 2008 elatist rohkem maksnud kui kohtuotsusega väljamõistetud summa. Käesolev ajal võimaldab kostja varaline seisund välja mõista suurema elatise ja kohus seda ka suurendab.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis 2175 krooni kuus kummagi lapse kohta alates 01.novembrist 2008.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik