2-08-14594/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-14594 Tsiviilasi H S (S) hagi A V (V) vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H S (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja advokaat Urmas Simon (AB Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Kostja A V (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 22.10.2008. a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja advokaat Urmas Simon Kostja A V RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A Vlt H S kasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütar L V (sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 17.04.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.a.

3. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud ja menetluse käik. 17.04.2008.a. esitas H S maksekäsu kiirmenetluses avalduse A V vastu alaealise tütre L V ülalpidamiseks elatise saamiseks alates 01.10.2007.a.

13.06.2008.a. kohtumäärusega anti antud asi lahendamiseks üle hagimenetlusse, kuna A V esitas vastuväite. 01.07.2008.a. kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama hagiavalduse. 22.07.2008.a. esitas H S kohtule hagiavalduse A V vastu elatise saamiseks, milles palub kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatis 2500 krooni tagasiulatuvalt alates 01.10.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx.a. tütar L V. Kooselu lõppes 2002.a. Kostja on lapse ülalpidamiskulutusi kandnud vastavalt võimalustele kuni 2007.a. septembrini. Alates 2007.a. oktoobrist kostja enam lapse ülalpidamiskulutusi kandnud ei ole. Samuti ei osale kostja lapse kasvatamisel. Laps elab hageja juures. Lapsele kulub kuus keskmiselt 5400 krooni (eluasemekulud 1000 krooni, kulutused toidule 1500 krooni, kulutused transpordile 200 krooni, sidekulud 500 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, kulutused hügieenitarvetele 300 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 700 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni). Hageja põhipalk kuus on 25 300 krooni, lisaks peretoetus 300 krooni. Korter Nelgi tee 3-16, Tallinn, milles hageja koos lapsega elab, on kaasomandis. Kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad.

Kostja kirjalik vastus Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna tal ei ole seoses raske majandusliku olukorra tõttu võimalik lapse ülalpidamiseks elatist maksta. Kostjal on uus pere ja peres kasvab kaks alaealist last (kostja ja kostja abikaasa ühine laps ning kostja abikaasa laps KP, kes on samuti kostja ülalpidamisel, kuna K isal on majanduslikud raskused). Kostja netopalk on 12 000 krooni kuus, abikaasa palk

(neto) 11 405 krooni. Kostja perekonna väljaminekud ühes kuus on keskmiselt 21 062,61 krooni (kodulaen 8029,36 krooni kuus, kaasomandis abikaasaga, leping 02.06.2006 kuni 10.05.2039), eluja varakindlustus seoses kodulaenuga 674,40 krooni, kodu kapitalilaen 661,85 krooni (koos abikaasaga) kuni 10.07.2016, väikelaen 1489 krooni kuus kuni 05.04.2010, abikaasa õppelaen 300 krooni kuus kuni 21.07.2016, lasteaia kuumaks 788 krooni, kommunaalmaksed 2000 krooni, elekter 350 krooni, Starmani kolmikpakett 500 krooni, Tele2 teleteenused 500 krooni (abikaasa), Kagu Invest Laen (hambaarsti teenuste maksmiseks) 1200 krooni (abikaasa), arvuti järelmaks 448 krooni (abikaasa), fotokaamera järelmaks 122 krooni (abikaasa), abikaasa lapse KPi ülalpidamiskulud 3000 krooni, hageja ja hageja abikaasa ühise lapse L M V ülalpidamiskulud 1000 krooni) ning lisaks veel igapäevased eluks vajalikud kulutused (toit, hügieenitarbed, riided jne). Kostja väitel ei ole ta tahtlikult jätnud maksmata lapse ülalpidamiseks elatist ja püüab kõigi võimaluste piires esimesele lapsele elatist maksta.

Kostja väitel hageja ei ole põhjendanud ega esitanud tõendeid lapse kulutuste kohta ning leiab, et lapse kulutused on näidatud tegelikest suuremana. Samuti on hageja esitanud kohtule tõendi väiksema sissetuleku kohta, kuna tõendil on näidatud ainult põhipalk. Kostja on teinud kõik, et leida tasuvamat tööd, kuid ei ole õnnestunud leida.

Kostja vaidleb vastu, et kostja ei osale lapse kasvatamisel. Kostja suhtleb lapsega pidevalt telefoni teel ning laps on alati oodatud kostja perre.

Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist, kuna see asetaks kostja raskesse majanduslikku seisundisse ning tekitaks elatise võlgnevuse, mida kostja raske majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda.

Lähtudes eeltoodust palub kostja vähendada elatise suurust alla miinimummäära vastavalt PKS §

61 lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega elatise väljamõistmisel summas 2500 krooni osutuks kostja teine laps majanduslikult vähe kindlustatuks. Kostja on nõus seoses raske majandusliku seisuga maksma lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus, mis oleks võrdne kostja teise lapse L M (sünd. XXX) suhtes.

Maakohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni.

Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg

2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

L V sünnitunnistusega on tõendatud, et L V (sündinud xxx.a.) vanemateks on H S ja A V.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2500 krooni tütre ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.10.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja on esitanud lapse ülalpidamiskulude arvestuse, mille kohaselt 13 aastase kooliskäiva lapse mõistlike ja vajalike kulutuste katteks kulub kuus keskmiselt 5400 krooni. Hageja igakuine bruto põhipalk on 31 677 krooni (tõend, 22.07.2008, tlk. 46). samuti kuulub hagejale ½ mõttelist osa kaasomandit korteriomandist asukohaga XXX.

Kostja on nõus seoses raske majandusliku seisuga maksma lapse ülalpidamiseks elatist 1000 krooni kuus. Kostja perekonna igakuine sissetulek on 23,4 tuhat krooni (neto) (tlk. 68, 69). Kostja esitatud arvestuste kohaselt on tema perekonna väljaminekud ühes kuus on keskmiselt 21 062,61 krooni Kostja palub vähendada elatise suurust alla miinimummäära vastavalt PKS § 61 lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja märgib, et kostja peres kasvab kaks alaealist last; kostja ja kostja abikaasa ühine laps LMV (tlk. 15) ning kostja abikaasa laps KP (tlk. 16), kes on samuti kostja ülalpidamisel, kuna kostja abikaasa ei saa tütre KPi isalt elatusraha. Seega elatise väljamõistmisel summas 2500 krooni osutuks kostja teine laps LM(sünd. XXX) majanduslikult vähem kindlustatuks. Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist, kuna see asetaks kostja raskesse majanduslikku seisundisse ning tekitaks elatise võlgnevuse, mida kostja raske majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Kostja väitel hageja kulutused lapse ülalpidamiseks on põhjendamata ja tõendamata ning on näidatud tegelikust suuremana. Kohus märgib, et hageja hagetav elatusraha summa on ligilähedale miinimummääras elatise nõudele ning seega ei pea kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusrahaga saab tagada vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise.

Kostja palub vähendada elatise suurust alla miinimummäära vastavalt PKS § 61 lg 5 seoses raske majandusliku olukorraga ning elatist tagasiulatuvalt mitte välja mõista. Kostja on nõus maksma igakuist elatist xxx.a sündinud. tütar L V ülalpidamiseks 1000 krooni.

Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt kulub kostja perel keskmisel ühes kuus 21 062,61 krooni laenude ja maksekohustuste täitmiseks, mistõttu jääb pere toitmiseks ja hädavajalike kulutuste katteks orienteeruvalt kaks tuhat krooni. Kostja maksab igakuiselt elamuasemelaenu summas 8029,36 krooni, mis on kaasomandis kostja abikaasaga. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma kohustuste kohta, kuid nähtuvalt kohturegistri teabesüsteemist, on hagejale kuuluval korteriomandi ½ mõttelise osa kaasomandil ühishüpoteek summas 1,2 miljonit krooni AS Hansapank kasuks. Seega on mõlemal poolel kodulaenu kohustused, mida nad peavad oma sissetulekutest maksma. Seega on nii hagejal kui kostjal kohustused pankade ees kodulaenu näol. Kostja perekonnal on võetud lisaks hulk muid laenukohustusi, mida tuleb küll täita, kuid millede täitmise tõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada kostja kohustust maksta vanema tütre L V ülalpidamiseks elatist alla kehtetud miinimummäära.

Kostja peres kasvab teine laps LMV (3.a.) ning kostja kasvatusel on tema abikaasa tütar KP. Kohtu hinnangul on iseenesest kiiduväärt fakt, et kostja aitab kasvatada abikaasa tütart KPi ja kostja perekond kulutab K ülalpidamiseks 3000 krooni, kuid nimetatud fakt ei saa antud asjas olla tõendiks kostja taotlusele vähendada tütar Li elatusraha alla miinimummäära, sest kostja abikaasa last on kohustatud üleval pidama lisaks lapse emale ka lapse isa ning kostja ei ole kohtule tõendanud, et abikaasa lapse ülalpidamiseks on lapse isalt elatis välja mõistetud ning lapse isa oma kohustust ei täida. Seega ei pea kohus põhjendatuks vähendada elatise suurust alla miinimummäära seoses kostja perekonna kulutustega kostja abikaasa tütre ülalpidamisel.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja sissetulekud küll suuremad kui kostja pere sissetulekud, kuid maksekohustusi on mõlemal poolel.

Kohus märgib, et kooliskäiva 13 aastase lapse ülalpidamise kulutused on ka oluliselt suuremad kui kolme (3) aastase lapse ülalpidamise kulutused (nii toidu, riiete, õppe-vahendite, huviala ringide jm osas). Seega ei ole põhjendatud kostja taotlus anda 13. aastasele kooliskäivale lapsele võrdselt

3. aastase lapsega ülalpidamist 1000 krooni kuus, nagu kostja väidab kulutavat oma kolme aastase tütre LMV ülalpidamiseks.

Kohtul on õigus ja kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohustatud isiku halva varalise seisundi korral, kui esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei ole tuvastanud kostja sellist halba tervislikku ja varalist seisundit, mis võimaldaks tal vähendada xxx.a sündinud tütar L V ülalpidamiseks elatist alla kehtetud miinimummäära.

Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmine igakuiselt summas 2500 krooni võib asetada kostja raskesse majanduslikku seisundisse ja seega osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks, kuid kohus on seisukohal et on põhjendatud elatis välja mõista miinimummääras ehk 2175 krooni ja alates 17. aprillist 2008.a., seega hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse elatise nõudes esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a

PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendamatu välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.10.2007.a., kuna kostja on tõendanud, et tema majanduslik seisund on raske ning elatise välja mõistmisel tagasiulatuvalt tekitaks see elatise võlgnevuse ja raskendaks rohkem kostja majanduslikku seisundit ja seoses sellega jääks vähem kindlustatuks hageja teine alaealine laps. Samuti oli hagejal võimalus esitada elatishagi juba aasta tagasi, kui tema majanduslik seisund oli raske ning kostja ei toetanud lapse ülalpidamist. Seega leiab kohus, et on põhjendatud elatis välja mõista vastavalt PKS § 70 lg 1 alates elatishagi esitamisest ehk alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 17.04.2008.a.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütar L V (sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 17.04.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.a.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Antud asjas ei ole kostja varjanud oma sissetulekuid, seega leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma.

Taimi Kollom Kohtunik