2-08-1383/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-1383

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 10. novembril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1383 Tsiviilasi, hageja nõue D. U.`i hagi S. I.vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D. U. (isikukood: xxx; elukoht: xxx; postiaadress: xxx) Kostja: S. I. (isikukood: xxx, sünd. xxx.a.; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 20.10.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja D.U. Sekretär Jekaterina Masalska Resolutsioon

1. Rahuldada D.U.`i hagi. 2. Lahutada D.U.`i ja S. I. abielu, mis on sõlmitud 16.02.2007.a Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 63. 3. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 4. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. novembril 2008.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. 5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

16.01.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 16.02.2007.a, mille kohta on koostatud abieluakt nr 63. Ühiseid lapsi ei ole. Peale abielu registreerimist pooled kavatsesid koos kostja tütrega A.-E., sünd. xxx.a., asuda elama Narva linnas. Nädala pärast peale abielu registreerimist sõitis kostja xxx ja saabus juba 2007.a mais peale elamisloa saamist Eestisse aastaks. Peale kahenädalast kooselu hakkasid poolte vahel konfliktid tekkima. 2007.a

2-08-1383

2(2) maikuu lõpus sõitis kostja Narvast minema. Leppimise eesmärgil sõitis hageja 2007.a augustis kostja juurde xxx. Kuid leppimist ei toimunud. Sellistel asjaoludel on poolte abielusuhete säilitamine võimatu, mis vastavalt perekonnaseaduse § 29 lg 2 on aluseks abielu lahutamiseks. Abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas kostja ei soovi. Ühiselt soetatud vara pooltel ei ole. Seega palub hageja lahutada poolte abielu.

Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõue põhjendavate dokumentide ärakirjadega Justiitsministeeriumi kaudu ja kostja on ära kuulatud xxx pädeva kohtu poolt. Kostja leiab, et abielusuhete jätkamine hagejaga on võimatu ja kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamise kohta. Vastavalt xxx pädeva kohtu poolt esitatud ärakuulamise protokollile saab asja läbi vaadata ilma tema juuresolekuta. Kostja on väitnud, et tal on materiaalsed pretensioonid hageja vastu ja kostja kavatseb esitada hagi oma elukoha järgi.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 20.10.2008.a kohtuistungi. Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Kostja istungile ei ole ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tuvastas, et D. U. ja S. I. on abiellunud 16. veebruaril 2007.a. Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 63 (abielutunnistus nr xxx).

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov