3-07-1653/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1653 Haldusasi Raplamaa Tootjate OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse

26. juuni 2007. a maksuotsuse nr 12-5/177 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31. detsembri 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Raplamaa Tootjate OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Raplamaa Tootjate OÜ Vastustaja: Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Raplamaa Tootjate OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

31. detsembri 2007. a otsus muutmata.

2. Jätta Raplamaa Tootjate OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raplamaa Tootjate OÜ ostis Ukrainast maisišrotti, mis saabus raudteetranspordiga vagunites nr 95346722 ja 95682704. Raplamaa Tootjate OÜ esitas tollideklaratsiooni, millega deklareeris kauba „granuleeritud maisitärklise tootmisjäägid, kuivaine sisaldusega alla 40%” tariifse klassifikatsiooniga 2303 10 19 00, mis on tollimaksuvaba.

Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 26.06.2007 maksuotsuse nr 2-5/177 kohaselt on deklareeritud kauba õige tariifne klassifikatsioon 2309 90 41 80 ja tollimaksumäär 860,56 kr/t ning tollimaksu tuleb tasuda 102 011 kr (118,54 t x 860,56 kr). Samuti leiti, et tollimaksust tingituna suureneb ka käibemaksu summa ning tasuda tuleb käibemaksu

62 739 kr. Kaupade klassifitseerimise aluseks on Euroopa Nõukogu

3-07-1653

2(6) määrusega nr 2658/87 kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur. Kombineeritud nomenklatuuri lisamärkus 1 grupi 23 kohta ütleb, et alamrubriikidesse 2303 10 11 ja 2303 10 19 kuuluvad ainult maisitärklise tootmise jäätmed, mitte aga nende jäätmete segud ainetega, mis on saadud muudest taimedest, ega ainetega, mis on saadud maisist muul moel kui märgprotsessis tärklise tootmisel. Maisitärklise tootmise jäätmete tärklisesisaldus ei või ületada 28% kuivaine massist ja nende rasvasisaldus ei tohi ületada 4,5% kuivaine massist. Antud juhul on tegemist maisitärklise tootmisjääkidega, mille kuivaine tärklisesisaldus on vastavalt võetud proovidele 30,9% ja 31,0% ning kuivaine rasvasisaldus 3,53% ja 3,33%. Lubatust (28%) suurem tärklisesisaldus välistab kauba „granuleeritud maisitärklise tootmisjäägid, kuivaine valgusisaldusega alla 40%“ kuulumise alamrubriiki 2303 10 19.

2. Raplamaa Tootjate OÜ esitas kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 26. juuni 2007. a maksuotsuse nr 12-5/177. Kaebust põhjendati järgmiselt. Vagunitest võttis maksuja tollibüroo ametnik proovid kuivaines tärklisesisalduse kohta järgmiselt: Vagun nr 95682704 kuivaine tärklisesisaldus 30,9% - proov plommiga ET0000210; Vagun nr 95346722 kuivaine tärklisesisaldus 31% - proov plommiga ET0000213; Vagun nr 95682704 kuivaine tärklisesisaldus 30,5% - lisaproov plommiga ET0000211. Raplamaa Tootjate OÜ on samadest vagunitest samal ajal võetud lisaproovide analüüsil saanud tulemused:

Vagun nr 95682704 kuivaine tärklisesisaldus 27,9% - proov plommiga ET0000209; Vagun nr 95346722 kuivaine tärklisesisaldus 30,8% - proov plommiga ET0000208. Kaebuse esitaja leidis, et analüüsi tulemuste erinevusest järeldub, et proovide võtmisel ei arvestatud tärklise ebaühtlast jaotumist söödapartiis. Analüüside võtmisel ei järgitud põllumajandusministri 03.06.2005 määrusega nr 62 „Söödast proovide võtmise kord“ (edaspidi kord) ettenähtud reegleid. Korra § 2 p 5 järgi saadakse proov söödapartiist järgmiselt: söödapartii erinevatest kohtadest võetakse valimid; valimite segamisel saadakse lähteproov; lähteproovi vähendamisel saadakse lõpp-proov, mille analüüsimisel määratakse sööda vastavus kehtivatele nõuetele.

Korra § 6 määrab valimite võtmise pakendamata söödast: raudteeveeremi või sõidukiga veetavast söödapartiist võetakse valimid katuseluugi või muu ava kaudu söödapartii erinevatest kihtidest ja nii sügavalt kui võimalik. Granuleeritud maisitärklise tootmisjäägid on kõikuva koostisega ja seetõttu ei ole võimalik tolli poolt teostatud viisil kauba proovivõtust saada objektiivset tulemit. Keelatud on erinevate analüüsitulemuste põhjal teha otsust isiku kahjuks. Euroopa Komisjoni direktiiv 76/372 EMÜ söötade ametlikuks kontrollimiseks ettenähtud ühenduse proovivõtuja analüüsimeetodite kehtestamise kohta sätestab proovivõtumeetodid, proovivõtuvahendid, kvantitatiivsed nõuded ja juhised proovide võtmiseks.

Direktiivi nõuded on analoogsed söödast proovide võtmise korrale: kogu partii ulatuses teatud arvu valimite võtmine, valimite segamisel koondproovi saamine, lõppproovi saamine. Sellised reeglid tagavad söödas vaatamata ebaühtlaselt jaotunud ainetele objektiivse tulemi saamise. Proovide võtmisel on järgmised puudused: protokollis puudub proovivõtu kirjeldus (täitmata on lahter 12); söödapartii erinevatest kohtadest ei ole valimeid võetud, ehkki korra lisa 1 järgi oleks 80 t ühtlaselt jaotunud aine ja toote kontrollimiseks minimaalne valimite arv 31-40; proovivõtu protokolli alusel ei ole võimalik identifitseerida proovivõtu objektiks olnud söödapartiid; lisaproovi nr ET 0000211 tulemust ei saa arvestada, kuna proov ei ole proovivõtu protokollis lisaproovina vormistatud ja see saadeti laborisse alles mõne kuu pärast, mitte 48 tunni jooksul.

3. Tallinna Halduskohtu 31.12.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtukulud välja mõistmata. Otsust põhjendati järgmiselt:

a) tolliseaduse § 39 lg 7 alusel kehtestas rahandusminister 22.04.2004 määrusega nr 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korra“. Määrus ei sea

3-07-1653

3(6) sisse mingit erilist ainsat toimimisviisi proovide ja näidiste võtmiseks, sätestades üldiselt, et juhinduda tuleb vastavatest õigusaktidest, proovi võtmine ei tohi kaupa kahjustada ja proovi omaduste säilimise eest proovi võtmise ja uurimisele saatmise ajal vastutab toll (§ 4);

b) põhjendamatu on eeldada, et tärklis on maisišrotis kogunenud ainult ülemisse kihti. Ka analüüsi teostanud Põllumajandusuuringute keskuse taimse materjali laboratoorium väidab, et tärkisesisaldus jaotub terades ja produktides (jahud, koogid, šrotid) ühtlaselt, st ei sõltu sellest, millisest kihist on proov võetud. Seega ei ole tolli poolt proovide võtmine katuseluugi kaudu ainult šroti pealmisest kihist ja 3-st vaguni punktist viinud ebaõigete analüüsitulemusteni. Söödast proovide võtmise korras toodud metoodika, mille kohaselt raudteeveeremist võetavad valimid tuleb võtta söödapartii erinevatest kihtidest ja nii sügavalt kui võimalik, seejärel segada valimid lähteprooviks ning lähteproov vähendada lõpp-prooviks, on asjakohane söötade kvaliteedi komplekssel kontrollimisel, kui tulenevalt tingimuste erinevusest vaguni põhjas ja pealmises kihis võib sööda kvaliteet tõepoolest oluliselt kõikuda. Tärklisesisalduse määramiseks on selline lahendus ebaotstarbekas. Põhjusel, et tärklisesisaldus on määratud kuivaines, ei oma tähendust ka võimalikud kõikumised toote niiskusastmes tema erinevates kihtides;

c) mõõtmistulemuste põhjal on tärklis toote kuivaines üsna ühtlaselt jaotunud. Nii on vagunist nr 95346722 võetud valimite puhul analüüside resultaadiks praktiliselt kokkulangevad 31% ja 30,8%. Üsna vähe erinevad teineteisest ka teise vaguni kahe analüüsi näitajad 30,9% ja 30,5%. Ainult kaebuse esitaja poolt lisaproovist tellitud analüüsi tulem 27,9% on veidi erinev, kuid seejuures tuleb osundada kolmele aspektile: arvestades mõõtmisviga ±1,1% ei kinnita ka see tulem, et tärklisesisaldus maisikoogi kuivaines oleks kindlasti kaupa rubriiki klassifitseerivast 28%-st väiksem; väikesed erinevused analüüsitulemustes on lisaks mõõtmisveale seletatavad ka analüüsitava aine koostise tavalise, üldise ja vähese kõrvalekaldumisega keskväärtusest ehk absoluutse homogeensuse puudumisega; tulemite liitmine, mis on võrreldav kaebaja poolt soovitud valimite segamisega lähteproovi valmistamiseks, annab tärklisesisalduseks maisikoogi kuivaines (30,9 + 30,5 + 27,9) : 3 = 29,77%, s.o kindlasti rohkem, kui 28%;

d) kahtlust ei ole, et proovid on võetud Ukrainast Rapla raudteejaama saabunud kahest maisišroti vagunist (proovivõtu protokolli lahter 2), millele muuhulgas osundab ka protokolli lahtris 5 viidatud tollidokument ning vagunite numbrid lahtris 6. Lisalahtrist 12 selgub nelja proovi kuuluvus vagunite lõikes, lisaproovid (ET 0000208 ja ET 0000209) on jäetud kaebajale ning nende võtmise asukohta vagunite kaupa määratletud ei ole (lahter 7). Õige on, et protokollis puudub proovivõtu kirjeldus. Samas on menetlusosalised üksmeelel, et proove võeti katuseluugi kaudu šroti pealmisest kihist (tl 6, 45) ning kaebajale on teada ka talle üleantud lisaproovide eristus vagunite järgi. Proovi ja lisaproovi eristamine omab üksnes menetluslikku tähtsust. Kui proovid on identsed, siis saadetakse lisaproov laborisse esmase uurimistulemuse kontrollimiseks. Vastustajale jäänud proovidest kahe proovi etiketiga „lisaproov” märgistamata jätmine ja proovivõtuprotokollis proovivõtu kirjelduse puudumine ning kahe vastustajale üle antud lisaproovi pärinevuse määratlematus protokollis vagunite lõikes ei ole viinud ebaõigele otsusele. Kuivõrd kaebaja poolt 25.05.2007 võetud proov oli võetud ilma tolliametniku juuresolekuta, pole selle analüüsitulemusi võimalik arvestada (korra § 4 lg 1);

e) korra § 7 lg 1 kohaselt võetud proov saadetakse koos saatekirjaga laboratooriumisse hiljemalt proovi võtmise päevale järgneval tööpäeval. Kaebaja on osundanud, et proov tähisega ET 0000211 saadeti vastustaja poolt tollilaborisse alles 11.07.2007 ning palub selle analüüsitulemust mitte arvestada. Samas on ka kaebaja ise lisaproovid esitanud mitte 03.05.2007 vaid alles 31.05.2007 (tl 19-20). Õigeaegselt on esitatud vaid vastustaja proovid ET 0000210 ja ET 0000213 (tl 22-23). Siiski on kohus arvamusel, et antud juhul ei ole hoidmistingimused väljaspool laboratooriumi šroti tärklisesisaldust

3-07-1653

4(6) mõjutanud, millele viitavad ka üsna sarnased analüüsitulemused. Kord iseenesest ei välista, et proovimaterjali võib kuni analüüsimiseks esitamiseni hoida ka väljaspool laboratooriumi, kui materjali omaduste säilimine tagatakse (§ 7 lg 3).

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Raplamaa Tootjate OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja mõista vastustajalt välja menetluskulud. Samuti palutakse määrata ekspertiis, et saada ametlik arvamus asjaolu kohta, kas kaebuses näidatud viisil on võimalik saada objektiivne proov ja kas on võimalik tärklise ebaühtlane jaotumine sarnases söödapartiis (maisitärklise tootmisjäägid). Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:

a) loomasööt on spetsiifiline kaup (granuleeritud maisitärklise tootmisjäätmed), mis on kõikuva koostisega ja seetõttu ei ole võimalik tolli poolt teostatud viisil kauba proovivõtust saada objektiivset tulemit. Šrotis on tärklisesisaldus kõikuv, kuna maisitärklise tootmisjääke võib olla eelnevalt, ositi erinevalt, kuumutatud ja töödeldud. Ei kaebaja ega vastustaja ei oma teadmisi konkreetses söödapartiis tärklise jaotumise kohta. Põllumajandusuuringute keskuse taimse materjali labori juhatajal puudusid volitused asutuse nimel informatsiooni väljastamiseks;

b) kaebuse esitaja taotles ekspertiisi määramist. Kuna kohus ekspertiisi ei määranud, puudus alus järeldada, et vaidlusaluses söödapartiis on tärklis jaotunud ühtlaselt. Seetõttu proovide võtmise metoodika järgimine ei oma tähtsust. Kohus leidis, et tärklis on jaotunud ühtlaselt, mistõttu jääb arusaamatuks aritmeetilise keskmise vajaduse leidmine;

c) arusaamatuks jääb, miks ei ole võimalik arvestada kaebuse esitaja poolt lisaproovist tellitud analüüsitulemustega – 28% tärklisesisaldust kuivaines – kui mõõtmisviga ±1,1% võib arvestada ka allapoole. Tärklisesisalduse kõikumist näitab üks aktsepteeritud lisaproovi analüüs. Euroopa Komisjoni direktiivis 76/372 EMÜ kirjeldatud proovivõtumeetodite nõuetekohasel rakendamisel oleks välistatud vaidlused söödapartiis sisalduvate ainete kõikumisel lubatud protsendi kindlaksmääramises. Väide, et tärklis jaguneb söödas ühtlaselt, ei põhine ühelgi tõendil ega õigusaktil.

5. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus ja taotlus ekspertiisi määramiseks rahuldamata ning nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib vastustaja, et põllumajandusministri 03.06.2005 määrus kehtestati söödaseaduse alusel ja on kohaldatav seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve kohaldamisel. Vastustaja ei teostanud järelevalvet söödaseaduses sätestatud nõuete täitmise üle, vaid kontrollis tollideklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust. Andmete õigsust kontrolliti rahandusministri 22.04.2004 määrusega nr 83 kinnitatud „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide võtmise korra“ alusel. Euroopa Komisjoni direktiiviga 76/372 „Seitsmes komisjoni direktiiv, 01.02.1976, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks“ nähakse ette söötade kvaliteedi ja koostise määramisel proovivõtu ja analüüsimeetodid. Toll ei soovinud kaubast proove võtta kvaliteedi määramiseks, vaid teha kindlaks koostis kauba tariifse kvalifikatsiooni määramiseks. Põllumajandusministri 03.06.2005 määrusega nr 62 kinnitatud korrast ei saa juhinduda, kuna see kinnitati söödaseaduse § 37 lg 2 alusel, milline tunnistati kehtetuks alates 01.02.2007 jõustunud söödaseaduse §-ga 39. Seega ei ole korral enam kehtivat volitusnormi ja kord on kehtetu. Tolliametnikud võtsid proovid kaubast 02.05.2007. Seega on ametnikud proovide võtmisel järginud kehtivaid regulatsioone ega saanud lähtuda korrast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Asjas käib vaidlus selle üle, kas tolli kontrolli käigus granuleeritud maisitärklise tootmisjääkidest, mida kasutatakse söödana, proovi võtmisel selle kvalifitseerimiseks

3-07-1653

5(6) kaupade kombineeritud nomenklatuuri järgi tuli järgida korda ja kas korra nõuete mittejärgimine toob kaasa maksu määramise ebaõigsuse. Samuti on vaidluse all rahandusministri 22.04.2004 määruse nr 83 „Kauba läbivaatuse ja sellest proovide ja näidiste võtmise kord“ nõuete järgimine.

7. Vastustaja on seisukohal, et korra nõudeid ei tulnud järgida juba seetõttu, et see ei kehtinud proovide võtmise ajal 02.05.2007. Ringkonnakohus osundab, et alates 01.02.2007 kehtiva söödaseaduse § 42 lg 5 näeb ette korra kehtivuse ka pärast varasema söödaseaduse kehtivuse lõppemist kuni 01.01.2008, kui korda enne kehtetuks ei tunnistata. Korda enne nimetatud kuupäeva kehtetuks ei tunnistatud ja see kehtis ka proovide võtmise ajal.

Siiski on vastustajal ja halduskohtul õigus, et korra kohaldamise nõuet käesoleval juhul ei olnud. Korra § 1 kohaselt määras kord söödaseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostatava järelevalve ajal söödast proovide võtmise korra. Sama moodi piirab korra reguleerimisala ka korra aluseks olnud söödaseaduse § 37, mille lõige 1 annab järelevalveametnikule, s.o söödaseaduse § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt Taimetoodangu Inspektsioonile ja Veterinaarja Toiduametile õiguse võtta tootja või vahendaja kulul proove söödaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks. Maksu määramine ega kauba klassifitseerimine nomenklatuuris ei toimu söödaseaduse ega selle alusel antud õigusaktide alusel ning proovi võtmine ei leidnud aset eelnimetatud järelevalve raames.

8. Apellant väidab, et järgitud ei ole rahandusministri 22.04.2004 määruse nr 83 „Kauba läbivaatuse ja sellest proovide ja näidiste võtmise kord“ nõudeid, osundades määruse § 4 lõikele 1. Kolleegium märgib, et proovid võeti kaubast vastustaja ametniku poolt ning seega ei oma asjas tähtsust, millist õigusakti oleks tulnud järgida, kui proove oleks võtnud mõni muu isik.

9. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse rahuldamise võiks kaasa tuua ka asjaolu, et kauba läbivaatuse ja sellest proovide ja näidiste võtmise korra nõudeid on järgitud, kuid need nõuded ei taga proovi õigsust ning tegelikult oli kaubas tärklisesisaldus alla 28%.

Kolleegium nõustub vastustajaga, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tärklisesisaldus granuleeritud maisitärklise tootmisjääkides oli kõikuv. Vagunist nr 95346722 võetud proovide uurimisel selgus, et tärklisesisaldus neis on vastavalt analüüsile 31% või 30,8%. Erinevus nende vahel jääb mõõtmisvea piiresse (1,1%). Ka teisest vagunist võetud proovid näitavad kahel juhul lähedast tulemust (30,09% ja 30,5%) ning vaid ühel juhul on vastav näitaja 27,9%. Kaebaja ei ole näidanud, et vagunis olev kaup pärineks erinevast tootmisest ning kolleegium peab usutavaks Põllumajandusuuringute Keskuse taimse materjali labori juhataja Ann Akk’i e-kirjas (tl 74) esitatud selgitust, et tärklisesisaldus kuivaines on seda suurem, mida märjem on proov. Nimetatud kirja usaldusväärsust ei lükka ümber kaebaja paljasõnaline väide, et selle saatjal puudusid volitused taolise seisukoha esitamiseks. Seetõttu on alla 28%-list tärklisesisaldust näitava analüüsi aluseks oleva proovi usaldusväärsus küsitavam, sest see proov esitati laborile alles 31.05.2008, s.o

29 päeva pärast proovi võtmist, mitte aga viivitamata, nagu nõuaks korra § 2 lg 3. Ka nähtub Põllumajandusuuringute Keskuse taimse materjali laboratooriumi katseprotokollist (tl 20), et katsemeetod, millega tärklisesisaldus kuivaines tuvastati, ei kuulu akrediteeritud meetodite hulka.

10. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust ekspertiisi määramiseks, nagu apellant soovib. On ilmne, et tärklisesisaldus vagunis olevas kaubas võib olla erinev, kui kaup on pärit erinevast tootmistehnoloogiast. Ekspertiis, mis annaks üldise seisukoha tärklisesisalduse kõikumise võimalikkuse kohta, ei annaks vastust küsimusele, kas vaidlusalusel juhul oli tärklis jaotunud

3-07-1653

6(6) kaubas ühtlaselt. Et kaubast võeti erinevad proovid, mille analüüside tulemused tärklisesisalduse kindlaksmääramise osas erinevad üksteisest lubatud vea piires, kui jätta kõrvale hiljem esitatud proov, mille analüüsimine toimus ilma akrediteeritud meetodit kasutamata, pole alust käesoleval juhul asuda seisukohale, et tärklis ei jaotunud kaubas ühtlaselt.

11. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellandi taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt jätab ringkonnakohus HKMS § 92 lg 1 alusel samuti rahuldamata.

Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask