2-08-49697/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-49697 Tsiviilasi KO hagi J Uvastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KO (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja J U(isikukood xxx elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 28.10.2008. a Istungil osalenud isikud Ilma poolte osavõtuta

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Välja mõista J U KO kasuks igakuine elatusraha 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni poeg J U(sünd. xxx.a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. kuni poja täisealiseks saamiseni xxx.a.

Välja mõista J U KO kasuks igakuine elatusraha 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni tütar K U(sünd. xxx.a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates xxx.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud KO esitas 17.07.2008.a. kohtule hagiavalduse J U vastu elatise saamiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2200 krooni tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. poeg J U ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis summas 2200 krooni tagasiulatuvalt alates xxx.a. tütar K U ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kostja vabatahtlikult laste ülalpidamiseks elatist ei maksa. Pojale kulub keskmiselt kuus 3250 krooni ning tütrele 3300 krooni. Hageja sissetulek on lastetoetus 2400 krooni. Hageja andmetel on kostja sissetulekuks kuus keskmiselt 9000 krooni.

Kostja vastus Kostja kirjalikke vastuväited kohtule esitanud ei ole.

Maakohtu põhjendused

Hageja esitas 25.10.2005.a. taotluse, mille kohaselt jääb ta haginõude juurde ja palus asi läbi vaadata 28.10.2008.a. kell 16.15 toimuval istungil ilma tema osavõtuta. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 10.10.2008.a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 408 lg 1 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohus leidis, et kuna kumbki pool istungile ei ilmunud ning hageja palus asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta, siis on asi õige lahendada sisuliselt.

J U sünnitunnistusega on tõendatud, et J U(sündinud xxx.a.) vanemateks on J U ja KO. K U sünnitunnistusega on tõendatud, et K U(sündinud xxx.a.) vanemateks on J U ja KO.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2200 krooni tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. poeg J U ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis summas 2200 krooni tagasiulatuvalt alates xxx.a. tütar K U ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kostja vabatahtlikult laste ülalpidamiseks elatist ei maksa. Pojale kulub keskmiselt kuus 3250 krooni ning tütrele 3300 krooni. Hageja sissetulek on lastetoetus 2400 krooni. Hageja andmetel on kostja sissetulekuks kuus keskmiselt 9000 krooni.

Kostja kirjalikke vastuväiteid kohtule esitanud ei ole.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 70 lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmisel ei pea kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusrahaga saab tagada vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise. Kuna kostja vabatahtlikult lapsi üleval ei pea ning ei ole kohtule esitanud kirjalikke vastuväiteid, siis leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni poeg J U(sünd. xxx.a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. kuni poja täisealiseks saamiseni xxx.a. ja igakuine elatusraha 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni tütar K U(sünd. xxx.a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates xxx.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.a.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma.

TsMS § 164 lg 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalistel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Taimi Kollom Kohtunik