2-08-63784/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-63784 Tsiviilasi T R hagi H K vastu elatise suurendamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T R (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja H K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

31. oktoober 2008

RESOLUTSIOON

Välja mõista HKlt T R kasuks alates hagi esitamisest s.o 01. oktoobrist 2008.a. igakuiselt kaks tuhat (2000) krooni elatusraha poeg H K (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Kohtukulude jaotus

Kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine lapsxx.xxxxxxxx xxxx.a. sündinud poeg H K. Pooled elavad lahus ja laps elab hageja juures. Kostja tasub kohtuotsuse alusel lapse ülalpidamiseks elatist 1200 krooni kuus, millest reaalselt saab hageja kätte 936 krooni. Hageja sissetulekud ei ole seepärast piisavad lapse vajaduste rahuldamiseks. Seepärast palub hageja suurendada senist elatist 2500 kroonini kuus.

Hageja põhjendab elatise suurendamist sellega, et laps kasvab, mis tähendab kogu garderoobi uuendamist. Samuti on poja kasvamisega suurenenud lapse toitumine. Koolitööde tegemise vajadusega on hageja muretsenud traadita interneti, kuna tema elukohas ei olnud kaabliga internetiühendus võimalik. Poeg tegeleb mitme spordialaga ja vajab pidevalt varustust, mis kas kulub või kasvab laps sellest välja. Väljaminekuid nõuab ka koolitöö, kus meisterdamise töörahad tööõpetuses tuleb õpilastel endil tasuda Lisaks kulub raha koolivälistele üritustele. Kuna hageja töötab laeval, olles kaks nädalat järjest kodunt eemal, siis on lapsele ostetud mobiiltelefon, et ema ja poeg saaksid ühenduses olla. Viimati suurendas hageja elatist viis aastat tagasi, ta ei ole seda teinud kostja iga palgatõusu korral ja leiab, et kostja praegune palk võimaldaks elatist võrreldes viie aasta taguse summaga suurendada. Hageja igakuine netopalk OÜ-s Hansaliin on 8500-9500 krooni, elatis

948 krooni, lapsetoetus 300 krooni. Hageja igakuiseks väljaminekuks on väikelaenu tasumise kohustus summas 2877.06 krooni, õppelaenu intresside tasumise kohustus summas 236 krooni, Ego krediitkaardi osamaksete tagastamise kohustus summas 1160 krooni, lastekindlustus kasvava kuumaksega summas 330.80 krooni, elektrienergia eest summas 300 krooni, talvisel perioodil 600 krooni, enda ja poja mobiiltelefoni kasutamise eest kokku 600 krooni, traadita interneti eest summas 574 krooni, autokindlustuse eest summas 30 krooni ja autokütuse eest 500-700 krooni. Lisanduvad veel igakuised kulud toidule, ravimitele, riietele jm. Hageja võttis väikelaenu põhjusel, et ehitada lapsele välja oma tuba. Ta elab oma ema maja teisel korrusel, mis tähendab, et kõik eespool nimetatud igakuised eluasemega seotud kulud on jagatud pooleks.

Kostja seisukoht

Kostja ei nõustu hagiga ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidetest nähtub, et hageja ei ole selgitanud, millises osas ja kui palju on lapse vajadused suurenenud. Samuti ei ole hageja oma väidete põhistamiseks esitanud dokumentaalseid tõendeid. Kostjale teadaolevalt on hageja abielus ja tema materiaalsed võimalused paranenud. Kostja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele pojale veel uuest kooselust sündinud kaks last, lapsehoolduspuhkusel olev elukaaslane ja üks varasemast kooselust sündinud alaealine laps. Kostja ainsaks sissetulekuks on töötasu 14 021,80 krooni kuus, millest igakuiselt kulub eluaseme laenu tagasimaksmisele 4547,82 krooni, eluaseme kindlustusele

375 krooni, elukindlustusele 244 krooni, eluaseme küttekuludele keskmiselt 1000 krooni, autokütusele ca 3500 krooni, elektrile 478 krooni, telefonija internetiteenusele 434.58 krooni, mobiiltelefoni kasutamisele 263.73 krooni, lasteaiamaksule 392 krooni, prügiveole 59 krooni, autokindlustusele 80 krooni ja varasemast kooselust sündinud lapse elatisele 1200 krooni. Praegu kostjaga koos elavate laste ülalpidamiseks jääb alla 1200 krooni kuus. Lisaks viieliikmelise perekonna igakuised toidukulud, isiklikud hügieenija hoolduskulutused, rõivad ja jalatsid ning ravimid. Hageja arvates tuleks elatise määra tõsta ka põhjusel, et kostja töötasu on suurenenud. See ei ole kostja olukorda objektiivselt hinnates aga võimalik, kuna on suurenenud kostja poolt ülalpeetavate arv. Elatise määra tõstmine seaks kostja ja temaga koos elavad ülalpeetavad raskesse majanduslikku seisu ning kostja arvates ei ole õiglane rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvelt. Kostja on seadusest tulenevat kohustust täitnud korrektselt ning vastavalt kohtuotsusele. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta peab võimalikuks senise elatise määra tõstmist kõige rohkem 200 krooni võrra.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit ja lg. 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis olla vähem kui pool kehtivast palga alammäärast. Alates 01.jaanuarist 2008.a. on elatise alammäär seega 2175 krooni. Kohtul puudub alus kahelda, et nõutavas suuruses elatis oleks hagejale tema töötasu ja igakuiseid vältimatuid kulutusi arvestades vajalik ning hageja poolt loetletud kulud lapse jaoks on põhjendatud. Oma töötasu suurust on hageja tõendanud tööandja poolt ühe kuu palga kohta antud väljavõttega. Hageja juures elab kõige vanem laps, kelle vajadused on suuremad kui kostjaga koos elavatel lastel, kes on sündinud 2005.a. ja 2007.a.

PkS § 61 lg. 5 mõtte kohaselt ei tohi kohustatud isiku teised lapsed elatise väljamõistmisel osutuda aga vähemkindlustatuiks kui laps, kelle ülalpidamiseks elatist nõutakse ja selle vältimiseks võib kohus määrata elatise eespool nimetatud alammäärast madalamana. Kostja sissetulekut ja igakuiseid vältimatuid kulutusi arvestades on ilmne, et hagetavas suuruses elatise määramisel jääksid kostja teised lapsed materiaalselt halvemasse olukorda. Kohtul ei ole alust kahelda kostja poolt esitatud tõendites oma töötasu suuruse kohta, tema vajaduses eluasemelaenu võtmiseks ja igakuistes vältimatuses kuludesauto kasutamine töölkäimiseks, tasu lasteaia eest, tasud telefoniside, elektrienergia ja muude teenuste eest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ka kostja materiaalne olukord on raske, kuid puudub ka alus hagi rahuldamata jätmiseks, sest ühise lapse vajadused ja kulud nende rahuldamiseks võrreldes senise elatise määramise ajaga 2003.a. on suurenenud. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks määrata elatise suuruseks 2000 krooni kuus.

PkS § 70 lg. 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kantud menetluskulud täies ulatuses kummagi poole enda kanda, mida on antud juhul otstarbekas teha.

Indrek Saar Kohtunik