2-08-28067/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. E N hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista D N `lt E N kasuks elatis poja I N (sündinud 21.01.2001.a.) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest s.o 03.07.2008.a. kuni poja I N täisealiseks saamiseni 21.01.2019.a. igakuiselt summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista D N’lt E N kasuks elatis poja I N (sündinud 17.10.2002.a.) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest s.o 03.07.2008.a. kuni poja I N täisealiseks saamiseni 17.10.2020.a. igakuiselt summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Otsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada D N poolt elatisena makstud summasid.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-08-28067 Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2008, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi E N hagi D N vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

16. oktoober 2008.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

E N (IK xxx, elukoht: xxx)

R G (volikirja alusel)

D N (IK xxx, elukoht: xxx)

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 50050 Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikust teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUS

1. E N esitas 03. juulil 2008.a. kohtusse hagi D N vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust 21. jaanuaril 2001.a. sündinud poeg Ivan ja 17. oktoobril 2002.a poeg Ilja. Hageja ja kostja abielu lahutati 23.08.2005 ja lapsed on täielikult hageja ülalpidamisel, kuid kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha laste ülalpidamiseks kokku summas 11 028 krooni (tl 1-2).

2. Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt keelab hageja kostjal alates juunist 2008 lastega kohtuda. Enne seda osales kostja laste kasvatamises, ostis arvuti, televiisori, jalatseid ja riideid. Kostja on hagejale tasunud igakuiselt 4 500 krooni laste ülalpidamiseks ja maksnud laste inglise keele kursuste eest. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kalkulatsioon laste vajaduste kohta on liiga suur. Kostja väitel on tema kuu sissetulek 7 500 – 8 000 krooni. Arvestades oma võimalusi on kostja nõus maksma mõlema lapse ülalpidamiseks elatist 4 350 krooni kuus (tl 21).

3. Hageja oma seisukohas kostja vastusele 05.09.2008 leidis, et kostjal on võimalus maksta elatist hagis nõutud summas ning jäi oma nõude juurde (tl 29).

II KOHTUISTUNGID

Kohtuistung 18.09.2008

4. Kohtuistungil 18.09.2008 leidis hageja esindaja, et kostjal on võimalus elatist maksta rohkem kui ta nõus on, kuna tema materiaalne olukord on parem. Hageja nõustus, et kostja on kulutanud lasteasjade ostmiseks 6360 krooni. Hageja parandas kulutuste arvestust lapse riietamise osas 3000 kroonile aastas ja õppimis-ja arendamisasutuste kulutuste osas 700 kroonile kuus (tl 59).

5. Kostja seletuse kohaselt elab hageja koos lastega korteris, mille soetamiseks võttis kostja laenu ja teostab iga kuu tagasimakseid. Korteril on kommunaalteenuste eest võlgnevused, kõik pretensioonid tulevad kostja nimele. Kostja aksepteeris hageja poolt koostatud lapse igapäevaste minimaalsete vajaduste nimekirjas ettenähtud kulutustest ühes kuus (tl 14-16) täielikult kulutusi toidule 1107 krooni, ravikulutustest kulutusi summas 200 krooni kuus, hügieenivahenditele kulutusi summas 150 krooni, riietele ja jalanõudele kulutusi 2000 krooni aastas, õppimis-ja arendamiskuludest kulutusi summas 100 krooni kuus, kulutustest kommunaalteenustele summas 700 krooni, kulutustest lastetoa sanitaarremondile summas 330 krooni, muudest kuludest summas 200 krooni. Kostja ei nõustunud nimekirjas märgitud kulutustega toa sisustusele 710 krooni kuus ja voodipesule 134 krooni kuus (tl 59,60).

6. Hageja esindaja pakkus elatise nõude osas kompromissi 6500 krooni kuus, millega kostja ei nõustunud (tl 60). Kohtuistung 16.10.2008

7. Hageja esindaja seletuse kohaselt on hageja kuu sissetulek 4350 krooni, millest puhtalt kätte saab 3820 krooni. Hageja soovib vähendada elatise nõuet 3250 kroonini kuus lapse kohta (tl 81)

8. Kostja nõustus maksma elatist lastele 4500 krooni. (tl 71)

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

11. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

12. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab.

14. Kohus tuvastas hagiavalduse, kostja vastuse ja laste sünnitunnistuste ärakirjade alusel (tl 3- 4), et hageja ja kostja on alaealiste I N , sündinud 21.01.2001, ja I N , sündinud 17.10.2002, vanemad. Hageja ja kostja lahutasid abielu 23.08.2005 (tl 5). Hageja, kostja ja nende laste I ja I elukohaks on Rahvastikuregistri kohaselt alates 03.12.2003 Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, xxx (tl 6). Faktiliselt elab kostja aadressil xxx Kohtla-Järve (tl 21).

15. Hageja vähendas kohtumenetluse käigus oma nõuet elatise suhtes 3250 kroonini üle lapse kohta. Kostja oli nõus maksma lastele elatist 4500 krooni, so 2250 krooni lapse kohta, seega vaidlus elatise suuruse kohta ühe lapse kohta on summas 2250-3250 krooni.

16. Laste igapäevaste minimaalsete vajaduste kohta esitas hageja nimekirja, mille kohaselt ühe lapse kohta kulub ühes kuus toidule 1107 krooni, ravile 346 krooni, hügieenivahenditele 373 krooni, riietele ja jalanõudele 1332 krooni, õppimis-ja arendamisasutustele 2427 krooni, toa sisustustele 710 krooni, voodipesule 134 krooni, kommunaalteenustele 747 krooni, toa sanitaarremondile 333 krooni ja muule 215 krooni, so kokku 7724 krooni ( tl 14-16).

17. Kostja aksepteeris hageja poolt koostatud lapse igapäevaste minimaalsete vajaduste nimekirjas ettenähtud kulutusi kogusummas 2954 krooni kuus (1107+200+150+167 (so 2000/12) + 100+700+330+200 (tl 59-60).

18. Hageja poolt esitatud kviitungite kohaselt on tasutud 02.09.2008 kantseleitarvete eest 1217 krooni (tl 63), 21.09.2008 firmale Bebet Market 1115 krooni (tl 64), laste riiete eest 30.08.2008 2300 krooni (tl 64), firmale Takko Fashion T-särkide eest 2 x 149 krooni (tl 65), OÜ-le Aibicilia 22.05.2008 summa 115 krooni (tl 65), firmale Jõhvi Hinnapomm 26.09.2008 summa

538 krooni (tl 66, 67), firmale Takko Fashion 179+169+179 krooni (tl 66), firmale Maxima 29.05.2008 poiste pidzaamade eest 2 x 49,90 krooni (tl 67). SA Ida-Viru Keskhaigla tasuliste teenuste hinnakirja kohaselt 16.05.2007 on soolaravi seansi maksumus lastele 46 krooni (tl 68).

19. Hageja esitatud dr Katejeva tõendite kohaselt on lastel I N ´il ja I N ´il tihti viirushaigused (tl 34-35). Hageja esitas eluaseme rentimise lepingu 15.04.2008 A G ja L P vahel, mille kohaselt hageja ema L P rentis ajavahemikul 15.06.-14.08.2008 elamispinna xxx Narva Jõesuus rentimistasuga 4500 krooni kuus (tl 73-77) ning tasus AS-le Ober-Haus Kinnisvara 15.04.2008 summa 2000 krooni (tl 78).

20. Kohus loeb hageja poolt esitatud kviitungite ja tšekkide alusel tõendatuks hageja poolt kulutuste tegemine lastele summas 6309,60 krooni (1217+1115+2300+115+ 298+179+169+179+538+49,9+49.9), so summas 525,80 krooni kuus (6309,60/12). Kohus võtab samuti arvesse hageja omaksvõtu, et kostja on omapoolselt kulutanud lasteasjade ostmiseks 6360 krooni, mis teeb igakuiseks kulutuseks 530 krooni ( 6360/12) kuus (tl 59).

21. Hageja poolt esitatud arstitõendite (tl 34-35) ja Ida-Viru Keskhaigla hinnakirja alusel loeb kohus tõendatuks laste ravivajaduse soolakambris (117 krooni lapse peale kuus), samuti osaliselt hageja ema poolt kantud kulutused lastele suvepuhkuseks. Viimastest kulutustest (4500x2+2000 krooni) peab kohus põhjendatuks kulutustena lastele summas 5500, võttes arvesse, et pool kantud kulutustest tuleb arvestada hageja ema L.P kulutuseks enda peale, mistõttu kulutused laste suvepuhkuseks aasta peale moodustavad kuus keskmiselt 459 krooni (5500/12). Kostja vastuväitega, et tal oli võimalus lasta lastel tasuta puhata, kohus ei saa arvestada, kuna see vastuväide on tõendamata.

22. Eeltoodust lähtuvalt on asjas tõendatud hageja poolt kantud kulutused lastele summas 1218,80 krooni kuus (525,80+117+117+ 459) ning kostja kantud kulutused 530 krooni kuus (6360/12), so kokku summas 1748 krooni kuus (1218+530), milline summa aga ei ületa kostja poolt omaksvõetud igakuiste kulutuste summat ühe lapse peale 2954 krooni kuus. Seega loeb kohus asjas poolte esitatud tõendite ja seletuste alusel tõendatuks, et kulutused hageja ja kostja laste igakuiseks ülalpidamiseks moodustavad summa 5908 krooni (2954x2).

23. Riigikohus on 09.03.2005. a otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem.“

24. Hageja väitel suudab kostja anda laste ülalpidamiseks rohkem vahendeid anda kui hageja, kelle varaline seisund kostja omast halvem. Hageja töötab firmas M administraatorina ja tema töötasuks on 4350 krooni kuus (tl 10-13). Hageja seletuse kohaselt saab ta töötasust kätte 3820 krooni (tl 81).

25. Kostja keskmine bruto töötasu moodustas OÜ xxx tõendi kohaselt perioodil märts –august 2008 summa 8015, 67 krooni, so neto keskmine töötasu 6640 krooni (tl 46). Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus perioodil 01.03.-17.09.2008 kostja pangakontole Hansapangas töötasu OÜ-lt xxx igakuiselt töötasu summades 6628 kuni 6700 krooni. Samas nähtub pangakontolt, et nimetatud perioodil on sellele laekunud sissemaksetena kostjalt endalt ja erinevatelt isikutelt kokku summas 100600 krooni (tl 54-56).

26. Kostjale kuuluvad korteriomandid xxx Kohtla-Järve ja xxx Kohtla-Järve, mille suhtes on kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid vastavalt summas 221000 krooni ja summas 468000 krooni (tl 36-38,47-53). Kostja on OÜ xxx juhatuse liige ja osanik (tl 39-40, 45). 2006 majandusaastal oli OÜ xxx puhaskasum 167953 krooni, 2007 aastal 201834 krooni. Jaotamata kasum seisuga 30.06.2008 moodustas 1014196 krooni (tl 41-44).

27. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada, et ta aitab oma ema, maksab hageja ja kostja ühisvaraks oleva korteri eest. Kostja poolt esitatud Sotsiaalkindlusameti tõendi kohaselt on tema ema V J pensionär (tl 57) ja maksehäireregistri raporti kohaselt on xxx OÜ maksevõlg 16.09.2008 seisuga 136234 krooni (tl 58).

28. Eeltoodud tõendite alusel kogumis asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline tasuma laste ülalpidamiseks rohkem elatist kui pool summast, mis on käesolevas asjas laste ülalpidamiseks minimaalselt vajamineva summana tõendamist leidnud (5908/2=2954), seda enam, et seadusega ettenähtud elatise miinimumiks 2008 a. on 2175 krooni lapse kohta. Kohtu hinnangul on kostja oma varalise seisundi alusel võimeline maksma elatist lapse kohta 2500 krooni kuus, so mõlemale lapsele kokku 5000 krooni kuus.

29. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest 04.07.2008.

IV MENETLUSKULUD

30. TsMS § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Viktor Brügel Kohtunik