2-08-61925/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-61925

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. november 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-61925

Tsiviilasi

AS Balti Investeeringute Grupi Pank hagi J.K. ja K.K.

vastu 162 535,34 krooni ja viiviste nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS Balti Investeeringute Grupi Pank (RK 10183757,

asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Robert Laid;

kostja J.K.

kostja K.K.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ASi Balti Investeeringute Grupi Pank hagi J.K. ja K.K. vastu.

2. Välja mõista solidaarselt J.K. ja K.K. ASi Balti Investeeringute Grupi Pank kasuks

162 535 (ükssada kuuskümmend kaks tuhat viissada kolmkümmend viis) krooni ja 34

senti, millest 119 507,01 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 998,22 krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 901,40 krooni leppetrahv, 1400 krooni

võla sissenõudmisega seotud kulud, 1195,07 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja

4533,64 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista solidaarselt J,.K. ja K.K. ASi Balti Investeeringute Grupi Pank kasuks

alates 23. septembrist 2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

24,21% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta ASi Balti Investeeringute Grupi Pank menetluskulud solidaarselt J.K. ja K.K.

kanda.

5. Jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna 26.09.2008 määrusega hagi

tagamise abinõuna rakendatud J.K. ja K.K. arvelduskontode arestimine Eesti pankades.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

2(4)

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

AS Balti Investeeringute Grupi Pank võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

J.K. ja K.K. võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

hageja

ja

kostja

J.K.

(põhivõlgnik)

24.04.2008

tarbijakrediidilepingu nr 0801816/15kt, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 119 507,01

krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 24,21%

krediidisummast ühe aasta kohta.

Hageja sõlmis 18.12.2006 kostja K.K. (käendaja) käenduslepingu. Tarbijakrediidilepingu nr

0801816/15kt sõlmimisest teavitas hageja käendajat kirjalikult 24.04.2008, samuti edastas hageja

käendajale koopia hageja ja J.K. vahel 24.04.2008 sõlmitud lepingust.

Kuna kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjatele 28.05.2008, 02.07.2008 ja

11.07.2008 meeldetuletuskirjad. Kuna kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei

asunud, ütles hageja 07.08.2008 lepingu üles.

Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kokku 162 535,34 krooni väljamõistmist, millest 119 507,01

krooni on tagastamata krediidisumma, 11 998,22 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, 23 901,40 krooni leppetrahv, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1195,07

krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 4533,64 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 23.09.2008 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,21% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 158 lg 1;

142 lg 1; 145 lg 1, 2; 416 lg 1, 2. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjaid 30.09.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 44). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjatele isiklikult 03.10.2008

(K.K., tl 45) ja 07.10.2008 (J.K., tl 46). Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

3(4)

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0801816/15kt

(tl 21) ja selle maksegraafiku (tl 22-25); AS Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute

üldtingimused (tl 26-28); 18.12.2006 käenduslepingu (tl 29-30); 28.05.2008, 02.07.2008,

11.07.2008 ja 07.08.2008 hagejalt kostjatele saadetud meeldetuletuskirjad; üleütlemishoiatused

ja lepingu ülesütlemisavaldused (tl 31-38); hageja kehtestatud hinnakirja (tl 39); perioodi

07.08.2008-23.09.2008 viivise arvestuse (tl 40).

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja J.K. 119 507,01 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud

kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt

kohustuse täitmist (VÕS § 108), rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS §

113) ning kahjuna võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist (tarbijakrediidilepingu

üldtingimuste p-d 5.3, 6.6 ja VÕS § 115 lg 1, § 127) ja leppetrahvi (VÕS § 158).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 11.07.2008 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest,

kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes

hagejale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei

reageerinud

28.05.2008

ja

02.07.2008

meeldetuletuskirjadele

ja

11.07.2008

ülesütlemishoiatusele, ütles hageja 07.08.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 158 021,01

krooni tasumist, millest 119 507,01 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 998,22

krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 901,40 krooni leppetrahv, 1195,07 krooni

tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 19,31 krooni

viivis.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu

lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel

krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise

arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul

lepingu järgselt viivise määraks 24,21% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel

07.08.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 19,31 krooni. Kuna

kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue pärast

lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalistelt kohustustelt perioodil 07.08.2008-23.09.2008

suurenenud 4514,33 krooni (24,21% × 47 päeva/365 päevaga x 144 808,41 kr) võrra. Kostjatelt

tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4533,64 krooni (19,31 kr + 4514,33 kr).

4(4)

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3

alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma

leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on

leppetrahvi suuruseks 23 901,40 krooni (119 507,01 kr × 20%).

Võla sissenõudmisega seotud kulud 1400 kr on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud,

mille tasumise kohustus on krediidisaajal üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitavad hageja

poolt kehtestatud hinnakirjale.

Krediidisaaja

kohustus

tasuda

lepingu

sõlmimise

tasu

1195,07

krooni

tuleneb

tarbijakrediidilepingust ja üldtingimuste p 5.3.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutab käendaja

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti

sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista 162 535,34 krooni, millest 119 507,01 krooni on

tagastamata krediidisumma, 11 998,22 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

23 901,40 krooni leppetrahv, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1195,07 krooni

tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 4533,64 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti on

põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 23.09.2008 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,21% tagastamata krediidisummalt

aastas.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud

solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Kohus on 26.09.2008 määrusega hagi tagamise abinõuna arestinud kostjate arvelduskontod Eesti

pankades 59 753,51 krooni ulatuses. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise

abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik