3-08-1452/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-08-1452

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja Kohtuasja number 3-08-1452 Otsuse kuupäev 05.11.2008.a Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Kaebuse esitaja V.V kaebus AS Ühisteenused 05.07.2008.a viivistasu otsuse VTO 000129 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks.

Menetluse liik Kohtuistung 22.10.2008.a Jõhvi kohtumaja Menetlusosalised

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja V.V Vastustaja Toila Vallavalitsuse ja AS Ühisteenused esindajad Rein Merirand ja Liivi Kingu

Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Menetluskulu jätta menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on kohtuasi nr 3-08-1452 V.V kaebuses AS Ühisteenused 05.07.2008.a viivistasu otsuse VTO 000129 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks summas 572 krooni.

3-08-1452

05.07.2008.a viivistasu otsusega nr VTO 000129 (edaspidi VTO) määrati sõiduauto Ford, registreerimismärgiga XXX XXX parkimise eest 05.07.2008.a kell 11:15 Kalmistu parklas viivistasu 480 krooni, põhjendusega, et pargiti tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata vastavalt käesoleva seaduse § 502lg-s 1 ja 6 sätestatule (t lk 3 jj). Kaebuse esitaja V.V taotleb VTO õigusvastaseks tunnistamist ja Toila Vallavalitsuselt kahjutasu summas 572 krooni välja mõistmist, kuna tasus nimetatud parkimistrahvi summas 480 krooni 08.07.2008.a (t lk 8) ja pöördus kaebusega kohtusse tasudes riigilõivu 80 krooni ja sellelt teenustasu 12 krooni 22.07.2008.a (t lk 2).

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist. Ta selgitas, et ta ei vaidle selle üle, et Toila vallas on kehtestatud parkimistasu. Kaebajat külastasid sugulased, kellega koos sõideti ka 05.07.2008 Toilasse ja pargiti sõiduk Saksa kalmistu värava juurde. Ta on ennegi seal parkinud ning kuna seal märke üleval ei ole, ei tea ta, et tegemist oleks tasulise parklaga. Toila Vallavalitsuse ja AS Ühisteenused esindajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata. 05.07.2008.a. viis kaebaja oma sugulasi Toila pargiga tutvuma.

Parkida otsustas ta saksa kalmistu juures. Kuna saksa kalmistu juures ei olnud väidetavalt paigaldatud ühtegi keelavat ega selgitavat märki ning ka mööduja mainis, et on näinud nimetatud kohas autosid seismas, parkis V.V sõiduauto Ford XXX XXX eelpool nimetatud kohas. Toila Vallavolikogu on 16.05.2007.a määrusega nr 20 “Parkimismaksu kehtestamine Toila vallas” (muudetud Toila Vallavolikogu 16.04.2008.a määrusega nr 36 “Toila Vallavolikogu 16.05.2007.a määruse nr 20 “Parkimistasu kehtestamine Toila vallas” muutmine) kehtestanud Toila vallas tasulised parkimise alad, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.

Tasuline parkimine on kehtestatud hooajaliselt 01.juunist kuni 31.augustini. Nimetatud määruste alusel kuulub saksa kalmistu ala Ranna tänava tasulisse parkimistsooni, kuhu oli pargitud V.V juhitud mootorsõiduk. Toila alevikus oli tasuline parkimine tähistatud mõjualamärkidega, st mõjualamärgid nr 387 ja 397 ja lisateadetetahvel nr 872a). Tasulise parkimisala mõjupiirkonnas on sõiduki juhil kohustus juhinduda liiklusseaduse § 501 lõigetest 4 ja 41. Sõiduki juht peab liiklemisel olema hoolas, piisavalt tähelepanelik ning juhinduma liikluskorraldusvahendite abil määratud liikluskorrast, parkimiskorrast mitteteadmine ei saa vabastada selle järgimise kohustusest.

Vastavalt Toila Vallavalitsuse ja AS`i Ühisteenused 01.06.2008.a vahel sõlmitud parkimise korraldamise ja järelevalve halduslepingu punktidele 10.1, 10.2 ja 10.4, AS Ühisteenused:

1) teostab parkimisjärelvalvet tellija poolt kehtestatud valveta tasulisel parkimisalal;

2) kontrollib parkimistasu maksmist;

3) teeb viivistasu määramise otsused, esitab ja edastab need liiklusseaduse § 502 sätestatud alusel ja viisil. AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja H.P koostas 05.07.2008.a viivistasu otsuse nr VTO 000129 selle kohta, et sõiduauto Ford reg nr XXX XXX parkis kell 11:15 tasulisel parkimisalal Saksa kalmistu parklas Toilas (Ranna tänav) parkimistasu maksmata. Otsuse kohaselt määrati sõiduki omanikule liiklusseaduse § 502 lg 1 ja lg 6 alusel viivistasu otsus summas 480 krooni. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 502 lg 2 ja Toila Vallavolikogu määruse §-st 5 lg 2 saaks kaebuse esitaja vaidlustada viivistasu otsust juhul, kui - sõiduk ei oleks pargitud tasulise parkimise alal; - parkimistasu oleks makstud; - tasutud parkimisaega ei ole ületatud; - tasulise parkimise õigust tõendav dokument oli nõuetekohaselt täidetud; - tasulise parkimise õigust tõendav dokument oli nõuetekohaselt paigaldatud; või - kui tal oleks parkimissoodustus või – vabastus.

3-08-1452

Antud juhul sellist asjaolu ei esinenud ning kaebuse esitaja ei ole viivistasu otsust ka sellisel põhjendusel vaidlustanud. Kuna parkimise korraldaja AS Ühisteenused töötaja tuvastas, et sõiduauto Ford XXX XXX esiklaasilt puudus parkimiskell või kirjalik teatis parkimise algusajaga või et tegemist oleks parkimissoodustust või -vabastust omava sõidukiga, on Toila vallavalitsus seisukohal, et parkimise korraldaja rakendas õigesti liiklusseaduses ja Toila vallavolikogu määruses sätestatud sanktsiooni - viivistasu summas 480 krooni. Vastustajad leiavad, et kaebus on alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgnevad: Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil LS §-des 501-503 sätestatu kohaselt. Liiklusseaduse § 501 lg 4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

Sama seaduse § 501 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad ja parkimissoodustused ja -vabastused. Toila Vallavolikogu on 16.05.2007.a määrusega nr 20 “Parkimismaksu kehtestamine Toila vallas” (muudetud Toila Vallavolikogu 16.04.2008.a määrusega nr 36 “Toila Vallavolikogu 16.05.2007.a määruse nr 20 “Parkimistasu kehtestamine Toila vallas” muutmine) kehtestanud Toila vallas tasulised parkimise alad, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.

Tasuline parkimine on kehtestatud hooajaliselt 01.juunist kuni 31.augustini. Nimetatud määruste alusel kuulub Saksa kalmistu ala Ranna tänava tasulisse parkimistsooni, mistõttu on kaebaja väited paljasõnalised. Toila alevikus oli tasuline parkimine tähistatud mõjualamärkidega, st mõjualamärgid nr 387 ja 397 ja lisateadetetahvel nr 872a). Tasulise parkimisala mõjupiirkonnas on sõiduki juhil kohustus juhinduda liiklusseaduse § 50’ lõigetest 4 ja 41. Vastavalt Toila Vallavalitsuse ja AS`i Ühisteenused 01.06.2008.a vahel sõlmitud parkimise korraldamise ja järelevalve halduslepingu punktidele 10.1, 10.2 ja 10.4, AS Ühisteenused:

1) teostab parkimisjärelvalvet tellija poolt kehtestatud valveta tasulisel parkimisalal;

2) kontrollib parkimistasu maksmist;

3) teeb viivistasu määramise otsused, esitab ja edastab need liiklusseaduse § 502 sätestatud alusel ja viisil. AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja H.P koostas 05.07.2008 viivistasu otsuse nr VTO 000129 selle kohta, et sõiduauto Ford registrinumbriga XXX XXX parkis kell 11:15 tasulisel parkimisalal saksa kalmistu parklas Toilas (Ranna tänav) parkimistasu maksmata. Otsuse kohaselt määrati sõiduki omanikule liiklusseaduse § 502 lg 1 ja lg 6 alusel viivistasu otsus summas 480 krooni.

3-08-1452

Käesoleva asja lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas tegemist oli tasulise parkimisalaga või mitte ning kas kaebuse esitajal on tekkinud kahju seoses nimetatud parkimistasu maksmisega. Alates 24.04.2005.a jõustunud liiklusseaduse muudatuste kohaselt on LS § 502 lg 1 p 4 alusel ette nähtud viivistasu määramise iseseisva alusena tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohane paigaldamata jätmine. LS § 502 lg 1 p 4 alusel tekib kohustus viivistasu maksmiseks ka olukorras, kui isikul oli õigus parkida, kuid parkimisõigust tõendav dokument oli nõuetekohaselt paigaldamata.

LS § 501 lg 41 nõuetest tulenevalt tasulisel parkimisalal parkimist teostav isik on kohustatud hoolsuskohustust täites eksponeerima parkimise õigust tõendavat dokumenti nii, et see oleks hästi nähtav parkimiskontrolörile. Käesolevas asjas vaidlustatud viivistasu otsuse tegemise ajal puudus sõidukis nähtaval kohal dokument, mis oleks andnud isikule õiguse parkida sõidukit tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. LS § 502 lg 1 p 4 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust vastavalt LS §-le 501 lg 41.

Viivistasu määrati sõiduautole Ford, registreerimismärgiga XXX XXX, mis parkis kell 11:15 tasulisel parkimisalal saksa kalmistu parklas Toilas (Ranna tänav) parkimistasu maksmata. Määruse järgi asub saksa kalmistu Toilas = Ranna tänav Toila valla avaliku tasulise parkimisala piires. LS § 501 lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis.

LS § 501 lg 41 eesmärk on tagada dokumendi kontrollitavus kogu parkimise ajal. Isik peab seetõttu veenduma, et dokument on asetatud ettenähtud kohale püsivalt. Vastustajad on kohtule esitanud määruse lisadena plaanid, millest nähtub, et saksa kalmistu asub Toilas Ranna tänaval, mis on tasuline parkimisala ning vastustaja järeldas, et parkimise eest tasulisel parkimisalal oli parkimistasu maksmata. LS § 502 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule.

Kohus on seisukohal, et LS § 502 lg 1 eesmärgiks on kohustada maksma isikut viivistasu ka siis, kui tal on õigus parkida, kuid dokument oli nõuetekohaselt paigaldamata. Seega on Toila Vallavalitsuse (AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja)VTO õiguspärane ja puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lõige 3 punkti 2 alusel võib kaebusega taotleda õigusvastase haldusaktiga või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on kaebuses märkinud, et kuna tema tasus määratud parkimistrahvi ja esitas kaebuse kohtule, on ta kandnud kahju 572 krooni ( 480+12+80). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. RVastS § 7 lg 4 kohaselt, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel

3-08-1452

lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Seega kohalduvad kahju hüvitamise puhul ka võlaõigusseaduse (VÕS) sätted. Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise nõude esitamisel on vaja tõendada tekitatud kahju, kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitaja süü ning tulenevalt VÕS §-st 127 lg 4 ka põhjusliku seose kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel.

VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise nõude esitamisel on vaja tõendada tekitatud kahju, kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitaja süü ning tulenevalt VÕS §-st 127 lg 4 ka põhjuslik seos kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel.

Seega lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt nimetatud avaliku võimu kandja tegevus (tegevusetus) põhjustas talle väidetavat kahju, kas esineb vältimatu põhjuslik seos tekitatud kahju ja tegevuse (tegevusetuse) vahel ning, kas tegevus (tegevusetus) oli õigusvastane. Kahju hüvitamiseks on tarvis tuvastada põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel. Kohus peab hindama, kas õiguste rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise. Põhjuslik seos puudub, kui vaatamata menetlusvõi vormiveale oleks samasisuline haldusakt tulnud ikkagi välja anda.

Kohus leiab, et kaebaja on tasunud sõiduki omanikule määratud parkimistrahvi summas 480 krooni omal vabal tahtel ennatlikult ning veendumata, kas viivistasu otsuse subjekt (auto omanik) vaidlustab nimetatud otsust või mitte. Summasid, mis puudutavad parkimistasu maksmist, kaebuselt riigilõivu ja teenustasu tasumist, ei saa käsitleda kahjuna ega lugeda seonduvaks kaevatava haldusaktiga. Kuna kaebaja ise ei ole 05.07.2008.a koostatud viivistasu otsuse nr VTO 000129 subjekt (kaebaja ei ole sõiduki omanik ega ka selle kasutaja), siis puudub antud juhtumil seaduslik alus kohtus vaidlustamata ja juba jõustunud viivistasu otsusega määratud parkimistrahvi osas seonduva kahju hüvitamise nõudmiseks.

Vastustajate tegevus, mille tõttu väidetav kahju on tekkinud, oli õiguspärane ja ei rikkunud kaebaja õigusi, siis puudub kohtul ka vajadus analüüsida seda, kas kaebajal on tekkinud üldse väidetavat varalist kahju. Antud asjas on täitmata kahju hüvitamise nõude eeldused, puudub objektiivne teokoosseis, kuna VTO –ga seotud kaebaja kulutusi ei saa käsitleda avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahjuna. Seetõttu jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Ülle Polluks Kohtunik