2-08-61658/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-61658

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

05. novembril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-61658 Tsiviilasi, hageja nõue

B. I. G. P. AS-i hagi J. D. vastu 99 923,46 krooni ja lisanduva viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B. I. G. P.AS (registrikood: xxx, asukoht: xxx; lepinguline esindaja: M.R.) Kostja: J. D. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1. Rahuldada B.Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J. D.`lt hageja B.I. G. P. AS-i kasuks tagastamata krediidisumma 69 937,89 (kuuskümmend üheksa tuhat üheksasada kolmkümmend seitse krooni ja 89 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas

7 071,23 (seitse tuhat seitsekümmend üks krooni ja 23 senti) krooni, leppetrahv summas 13 987,58 (kolmteist tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse krooni ja 58 senti) krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 699,38 (kuussada üheksasada üheksa krooni ja 38 senti) krooni, sissenõudmisega seotud kulu summas

1 590 (üks tuhat viissada üheksakümmend) krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 637,38 (kuus tuhat kuussada kolmkümmend seitse krooni ja 38 senti) krooni.

3. Välja mõista kostjalt J. D.`lt hageja B. I. G. P.AS-i kasuks alates 18.09.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,01% tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-61658 kannab kostja J. D..

5. Välja mõista kostjalt J. D.`lt hageja B. I. G. P. AS-i kasuks menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 3 750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ning riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest summas (kolmkümmend viis) krooni.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

2-08-61658

2(3) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile, ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 AS-is Hansapank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni summas 2 000 krooni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, ja esitades kohtule selle kohta maksekorraldus.

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud pereliikme (vanaema) kaudu 01.10.2008.a. Vastavalt TsMS § 322 lg 1 kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtuotsuse põhjendus

Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et temal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

2-08-61658

3(3)

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 3 785 krooni, millest 35 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ning 3 750 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 3 785 krooni.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov