3-08-2166/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-08-2166 Määruse kuupäev 05.11.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu vangla ja Justiitsministeeriumi toimingu (kaebaja mittekaasamine menetlusse seonduvalt ümberpaigutamisega Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 05.11.2008 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Aleksandr Dorožko kaebus haldusasjas nr 3- 08-2166 (HKMS § 11 lg 31 p 5);

2. Kohtumäärus saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

Justiitsministeerium 30.09.2008.a otsusega nr 11-5/1689 keeldus kinnipeetav Aleksandr Dorožko ümberpaigutamisest Tallinna Vanglasse.

31.10.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse A. Dorožko kaebus, milles ta palub tunnistada õigusvastaseks toiming, kus Tartu Vangla taotles Justiitsministeeriumilt tema ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse, kuid A. Dorožko jäeti menetlusse kaasamata. Kaebaja märgib, et tema arvamust, mis võis oluliselt mõjutada otsuse objektiivsust Tartu Vangla ega Justiitsministeerium ei küsinud. Kaebuse esitaja leiab, et haldusmenetluse läbiviimiseks vanglas ja ministeeriumis on kohustuslik Haldusmenetluse seaduse, sh § 40 lg 1, 2 järgimine ka kinnipeetavate suhtes, mistõttu tuli kaebaja tema ümberpaigutamise taotluse menetlusse kaasata.

Kohtu seisukoht

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.

HMS § 106 lg 2 näeb ette, et toimingu suhtes sätestatut ei kohaldata menetlustoimingule. HKMS § 4 lg 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Käesoleva kaebuses on A. Dorožko vaidlustanud menetlustoimingu, mis seisnes tema kaasamata jätmises tema ümberpaigutamise taotlemise menetlusse. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole toiminguga HMS § 106 lg 1 tähenduses, vaid üksiku menetlustoiminguga kinnipeetava ümberpaigutamise taotlemise menetluses. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud menetlustoimingu (kinnipeetava kaasamata jätmine tema ümberpaigutamise taotlemise menetluses) haldusakti (Justiitsministeeriumi 30.09.2008.a ümberpaigutamisest keeldumise otsus) andmise menetluses.

Kohus on seisukohal, et vangla ja Justiitsministeeriumi poolt kinnipeetava ümberpaigutamise taotlemise menetluses tehtud üksikuid toiminguid ei ole võimalik eraldi halduskohtus vaidlustada. Riigikohtu Halduskolleegium on oma 28.veebruari 2007.a lahendis nr 3-3-1-86-06 leidnud: ”20. Samas ei anna menetlusosalise õigus seaduspärasele haldusmenetlusele talle piiramatut õigust kõigi haldusmenetluse toimingute iseseisvaks vaidlustamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis 18. veebruari 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 5), et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest (menetlusökonoomia põhimõte) lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele”. Seega pole halduskohtus vaidlustavad üksikud menetlustoimingud.

Kohus selgitab, et halduskohtus saab käesolevas kaebuses vaidlustatud toimingu välja tuua koos lõpplahendi, see on antud juhul koos Justiitsministeeriumi 30.09.2008.a ümberpaigutamisest keeldumise otsuse vaidlustamisega. Kaebuse esitajal on õigus ja võimalus eelnimetatud Justiitsministeeriumi otsuse vaidlustamisel välja tuua kõik asjaolud, mis tema arvates võisid mõjutada ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasust.

HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et A. Dorožko kaebust ei saa menetlusse võtta ja see kuulub HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele.

Roby Koik kohtunik