2-08-22799/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHageja N M´i (isikukood xxx elukoht xxx) hagi kostja V L´a (isikukood xxx, elukoht xxx) vanema kande vaidlustamiseks. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Legislator headnote
AI generated2-08-22799/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: PKS § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 44 lg 1 kohaselt, võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.
Full text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-08-22799
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
17.11. 2008. a, kohtukantselei kaudu
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar
Kohtuasi
Hageja N M´i (isikukood xxx elukoht xxx) hagi kostja V L´a (isikukood xxx, elukoht xxx) vanema kande vaidlustamiseks.
Kohtuistungi aeg 29.10.2008. a
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada. Tunnistada kanne, mille kohaselt L –L (ik xxx) sünniakti on kantud tema isana V L (isikukood xxx), ebaõigeks. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
Otsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul selle jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.
Menetluse asjaolud ja poolte seisukohad:
Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hageja tütre L –L (sünd xxx. a ,ik xxx) bioloogiline isa. Poolte abielu on xxx. a kohtu poolt lahutatud.
Eeltoodust lähtuvalt palus hageja kanne, kus kostja on sünniaktis lapse isaks märgitud, ebaõigeks tunnistada.
Kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused
PKS § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 44 lg 1 kohaselt, võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.
ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 7.1 annab lapsele muuhulgas õiguse võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud.
Nähtuvalt kohtuotsusest, millega poolte abielu lahutati, on abielu lahutamise põhjuseks V L väidetel asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud ning N M on leidnud uue elukaaslase. Nimetatud asjaoludele on viidatud juba 24.10.2006. a esitatud hagiavalduseas. Mainitud kohtuotsust hindab kohus kui dokumentaalset tõendit usaldusväärseks (toim lk 9). Sama järeldub ka muudest dokumentaalsetest tõenditest (toim lk 10 kuni 13). Laps sündis xxx. a. Seega ajal, kui hageja elas koos oma uue elukaaslasega. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Seega ei ole kostja lapse bioloogiline isa ning hagi kuulub rahuldamisele.
Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik Epp Haabsaar