3-08-809/13 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-809 Haldusasi Kaska-Luiga talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. juuni 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan): Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Vastustaja (kaebaja): Kaska Luiga talu (FIE Avo Kruusla), esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. juuni 2008 otsus muutmata. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Kaska-Luiga talu (FIE Avo Kruusla) kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 2923 krooni

95 senti (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kolm krooni

95 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kaska-Luiga talu esitas kohtule kaebuse, milles taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 tühistamist osas, millega PRIA on vähendanud kaebaja toetussummat 146 187.16 krooni võrra. Vaidlustatud käskkirja alusel vähendati kaebaja toetust põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 51) § 48 p 9 alusel 146 187.16 krooni võrra seoses asjaoluga, et majandusüksuses kasvatatavaid loomi ei ole ajavahemikus 17.05.-01.09.2007 väljas karjatatud. Kaska-Luiga talu esitas eeltoodud käskkirja peale vaide, mis jäeti PRIA peadirektori 01.04.2008 vaideotsusega nr 13-25/46 rahuldamata. Kaebuse kohaselt on PRIA vääralt kohaldanud määruse nr 51 § 48 p 9. Kõnealuse toetuse puhul on tegemist pindalapõhise toetusega ning toetuse taotlemisel ei ole vaja esitada andmeid loomade, karjatatava pinna ja loomade suhte kohta. Tartu Ringkonnakohus on analoogses asjas (haldusasi nr 3-07-1186) kaebuse rahuldanud.

2. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt kui keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, peab neid määruse nr 51 § 4 lg 1 p 10 kohaselt ajavahemikus 17. maist kuni

1. septembrini karjatama väljas. Asjaolu, et taotleja ei pea märkima loomade arvu, ei tähenda, et taotleja ei peaks täitma kõikide loomade väljas karjatamise nõuet. Keskkonnasõbraliku tootmise toetuse saaja peab täitma nõuet, et põllumajandusloomi peab suveperioodil karjatama väljas.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 30. juuni 2008 otsusega kaebuse ning tühistas PRIA peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 punkti 604 osas, millega vähendati Kaska-Luiga talule 2007. aasta eest määratud keskkonnasõbraliku tootmise toetuse summat 146 187.16 krooni võrra. Otsuse kohaselt on väär määruse nr 51 § 48 p 9 kohaldamine. Määruse nr 51 § 48 p 9 sätestab, et kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.

Sellest sättest ei nähtu, et see hõlmaks kõiki majandusüksuses olevaid loomi. Tartu Ringkonnakohus on otsuses nr 3-07-1186 asunud seisukohale, et selle sätte eesmärgiks on vähendada toetust sellistel taotlejatel, kes üldse ei karjata oma loomi väljas või ei tee seda kogu sätestatud ajavahemiku vältel. Määrus nr 51 on kehtestatud Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/1999 ja selle alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 2 järgi on selle üheks eesmärgiks keskkonnasõbraliku ja säästva põllumajanduse säilitamine ja edendamine keskkonnanõudeid silmas pidades.

Artikli 5 kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandusettevõtetele, mis täidavad keskkonna-, hügieenitingimuste ja loomade heaolu standarditega seotud miinimumnõudeid. Artikli 22 alusel keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks kavandatud põllumajanduslike tootmismeetodite toetus soodustab ühenduse põllumajandusja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist. Selline toetus edendab keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist ning ekstensiivset karjamajandust. Toetust antakse igal aastal ning see arvutatakse järgmiste näitajate alusel: saamata jäänud tulu, kohustusest tulenevad lisakulud ja ajendi pakkumise vajadus.

Seega tuleneb eeltoodud määruse sisust, et tegemist on pindalapõhise toetusega. Tartu Ringkonnakohus on otsuses nr 3-07-1186 asunud seisukohale, et Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 817/2004 kehtestas üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ kohaldamiseks. Selle 7. jagu käsitleb põllumajanduse keskkonnapoliitikat ja loomade heaolu. Artikkel 13 näeb muuhulgas ette, et kari jaotatakse põllumajandusettevõttes nii, et säilib kogu karjatatav ala, vältides sellega ülekarjatamist ja alakasutust. Seega on antud toetuse saajale võimalus organiseerida oma karjakasvatust selliselt, et oleks säilitatud karjatatav ala ja selle säilimine heas keskkonnaseisundis.

Asja menetlemise käigus ei leidnud tuvastamist, et osa karjamaad oleks olnud karjatamata. Seega on kaebuse esitaja toiminud määruse nr 51 § 4 lg 10 nõudeid järgides. Kuna tegemist on pindalapõhise toetusega, ei sõltu toetuse saamine või mittesaamine sellest, mitut looma on karjatatud toetust taotletavatel pindadel määruses nr 51 määratud ajavahemikul. Samuti ei saa väita, et osade loomade mittekarjatamisega ei ole tagatud loomade heaolu. Kuna mittekarjatatavad loomad asuvad vabapidamislaudas, siis ei ole alust väita, et ei ole tagatud nende heaolu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 30. juuni 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) saab määruse nr 51 §-st 4 lg 1 p 10 üheselt välja lugeda, et kui majandusüksuses peetakse loetletud loomi, tuleb kõiki loetletud loomi ehk kogu karja ajavahemikus 17. maist kuni

1. septembrini karjatada väljas. Määruse nr 51 § 4 lg 1 p 10 toodud nõude rikkumisel vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta keskkonnasõbraliku tootmise toetust 20% võrra (määruse nr 51 § 48 p 9);

2) on PRIA jätkuvalt seisukohal, et määruse nr 51 kehtestamisel on võetud aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 43 lg 2 ja § 44 lg 2, samuti Eesti maaelu arengukava 2004-2006. Eesti maaelu arengukavas 2004-2006, mis on olnud maaelu arengukava toetuste alaste õigusaktide koostamise põhialuseks, on samuti toodud välja, et keskkonnasõbraliku tootmise toetuse saaja peab täitma muuhulgas järgmist nõuet - põllumajandusloomi (lambad, kitsed, hobused, lehmad, härjad, vähemalt kahe kuu vanused lehmvasikad ja mullikad) peab suveperioodil karjatama väljas. Isegi kui lähtuda järeldusest, et tegemist on pindalapõhise toetusega, on Eesti maaelu arengukavas 2004-2006 karjatamise nõue antud toetuse saamiseks sätestatud;

3) jääb kohtuotsusest arusaamatuks, millisel hulgal loomi taotleja peab siis väljas karjatama. Kohus viitab Euroopa Komisjoni õigusaktidele, mis ütlevad, et tuleb vältida ülekarjatamist ja alakasutust. Antud viited on asjakohatud. Määruse nr 51 § 4 lg 1 p 101 ütleb, et taotleja peab vähemalt üks kord enne 31. juulit poollooduslikud kooslused niitma või seal loomi karjatama. On küsitav, kui taotleja hoiab kõiki oma loomi vabapidamislaudas ja hoopis niidab poollooduslikud kooslused, kas ka siis on Eesti maaelu arengukavas 2004-2006 välja toodud ja määruses nr 51 sätestatud karjatamise nõue täidetud;

4) makstakse keskkonnasõbraliku tootmise toetust täiendavate nõuete eest, mida tootja keskkonnaseisundi või loomade heaolu parandamiseks täidab. Toetusega hüvitatakse täiendavate nõuete järgimisest tekkinud kulud ja saamata jäänud tulu. Põllumajandusminister on määruse nr 51 § 4 lg 1 p 10 ette näinud, et loomade heaolu ja keskkonnasõbralik tootmine on tagatud just loomade väljas karjatamisega, mistõttu on see nõue ka keskkonnasõbraliku tootmise toetuse nõudena kehtestatud;

5) toimub toetuse maksmine pindalapõhiselt, kuid toetuse saamiseks esitatud nõuded ei ole ainult pindalapõhised. Lisaks loomade karjatamise nõudele on määruse nr 51 §-is 4 lg 1 p 6 nõue, et taotleja peab korraldama mullaproovide saatmise akrediteeritud laborisse, ja §-is 4 lg 1 p 8 nõue, et taotleja peab osalema keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel. Nimetatud nõudeid ei saa kuidagi seostada ainult pindalaga, kuid ka nende nõuete mittetäitmisel rakendatakse määruse nr 51 § 48 alusel taotleja suhtes sanktsioone ehk toetuse vähendamist. Seega ei saa nõustuda väitega, et pindalapõhise toetuse puhul ei tohiks rakendada muude nõuete rikkumisest, s. h karjatamise nõude rikkumisest tulenevaid sanktsioone.

5. Kaska-Luiga talu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. juuni 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb lähtuda analoogses asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsusest haldusasjas nr 3-07-1186 (nimetatud otsus on jõustunud, sest Riigikohus ei pidanud vajalikuks PRIA kassatsiooni menetleda). Ringkonnakohus on vaidlusalust põllumajanduslikku keskkonnatoetust käsitlenud kui pindalapõhist toetust (teinud põhjendatult viited Euroopa Liidu Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1257/1999 ja Euroopa Komisjoni määrusele nr 817/2004) ning eeltoodust tulenevalt leidnud, et määruse nr 51 § 48 p 9 koostoimes §-iga 4 lg 1 p 10 ei hõlma kõiki majandusüksuses kasvatatavaid loomi. Käesolevas asjas on kohus viidanud samadele sätetele ning teinud samad järeldused. Seega on kohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme; 2) ei ole asjas vaidlust selles, et karjamaad olid korralikud ning kõigil deklareeritud maadel toimus karjatamine. Kohus on nimetatud asjaolust teinud õige järelduse, et Kaska-Luiga talu on toiminud määruse nr 51 § 4 lg 10 nõudeid järgides. PRIA tõlgendus annaks ebaloogilise tulemuse, sest karjatamine peaks toimuma sõltumata loomade arvust ja karjamaade pindalast. Vaidlusaluse toetuse taotlemine ja maksmine toimub pindalapõhiselt (toetuse saamiseks ei ole vaja esitada andmeid loomade arvu, karjatatava pinna ja loomade suhte kohta). Toetuseks esitatud karjamaadel peab toimuma optimaalne karjatamine, välistatud peab olema nii ülekui ka alakarjatamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30. juuni 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud määruse nr 51 sätteid ning kohtu viited Euroopa Komisjoni õigusaktidele ei ole asjakohased. Põllumajandusministri 20. aprilli 2004 määrus nr 51 on kehtestatud „Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 43 lg 2 ja § 44 lg 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikkel 44 lg 2 alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006.

Määruse nr 51 § 2 p 1 kohaselt võib toetust taotleda keskkonnasõbralikuks tootmiseks. Vastavalt määruse nr 51 §-le 4 lg 1 p 1 keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja täidab keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kogu majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal ning sama paragrahvi lg 10 kohaselt toetuse taotleja järgib nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus 17. maist kuni

1. septembrini karjatada välja. Määruse nr 51 § 4 lg 6 kohaselt keskkonnasõbraliku tootmise eest võib toetust taotleda majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et tegemist on pindalapõhise toetusega, mida on võimalik taotleda majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta. Õige on ka apellandi väide, et toetuse saamiseks esitatud nõuded ei ole ainult pindalapõhised, kuid samas ei tulene määruse nr 51 sätetest kõikide majandusüksuses peetavate loomade väljaskarjatamise nõue ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini, nagu apellant on leidnud.

8. Õige on halduskohtu seisukoht, et määruse nr 51 sätetest ei tulene nõuet, et keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja peab kõiki tema majandusüksuses kasvavaid loomi karjatama väljas ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini. Määruse nr 51 eelnevalt viidatud § 4 lg 1 p 1 ja p 10 kohaselt peab toetuse taotleja ajavahemikus 17. maist kuni

1. septembrini karjatama väljas majandusüksuses peetavaid loomi ja tagama toetuse saamiseks kehtestatud nõuete täitmise kogu majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal. Seda, kuidas peaks olema majandusüksuses karjatamine olema korraldatud (milline oleks loomkoormus), ei ole määruses nr 51 täpsustatud ning seetõttu on halduskohus siinkohal õigesti juhindunud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004 artiklist 13, mis sätestab muuhulgas, et kari jaotatakse põllumajandusettevõttes nii, et säilib kogu karjatatav ala, vältides sellega ülekarjatamist ja alakasutust. Seega on toetuse saaja kohustatud organiseerima oma karjakasvatust selliselt, et oleks säilitatud karjatatav ala ja selle säilimine heas keskkonnaseisundis. Antud juhul ongi Kaska-Luiga talu selliselt toiminud. Kohapeal läbiviidud kontrolli käigus ei ole tuvastatud, et osa karjamaad oleks karjatamata. Seega on apellant toiminud Määruse nr 51 § 4 lg 1 ja 10 nõudeid järgides.

9. Asjakohatu on apellandi arutlus selles, et kas siis on karjatamise nõue täidetud, kui taotleja hoiab oma loomi vabapidamislaudas ja hoopis niidab poollooduslikud kooslused. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Kaska-Luiga talu on loomi karjatanud ning, et karjamaa oleks karjatamata. Ringkonnakohus leiab, et kui oleks toimunud ülekarjatamine, siis ei oleks olnud tagatud loomade heaolu. Kuna mittekarjatatavad loomad asuvad vabapidamislaudas, siis ei ole alust väita, et ei ole tagatud ka nende heaolu. Samuti ei oleks millegi põhjendatud piirang, et majandusüksuses tohib pidada ainult sellist arvu loomi, keda on võimalik karjamaal karjatada. Tegemist oleks õigustamatu ettevõtlusvabaduse piiranguga.

10. Lähtudes eeltoodust, on halduskohus õigesti leidnud, et antud juhul on PRIA ebaõigesti kohaldanud määruse nr 51 § 48 p 9. Määruse nr 51 § 48 p 9 alusel kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikul 17. maist kuni 1. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20 % võrra. Sellest sättest ei nähtu, et see hõlmaks kõiki majandusüksuses olevaid loomi. Selle sätte eesmärgiks on vähendada toetust sellistel taotlejatel, kes ei karjata üldse oma loomi väljas või ei tee seda kogu sätestatud ajavahemiku vältel ja seetõttu on tegemist karjamaa alakasutamisega.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HMKS § 92 lg 1 alusel menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja on esitanud taotluse apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu 2923.95 krooni väljamõistmiseks PRIA-lt ja see kuulub rahuldamisele.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson