2-08-50956/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-50956 Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi P.P.´i hagi P.P. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

21. oktoober 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja P.P. ja kostja P.P. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2.Välja mõista kostjalt P.P.´lt, IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx, hageja P.P.´i, IK xxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx x-xx, Xxxxxxxxx vald, Xxxxxx, arvelduskontole nr. xxxxxxxxxx Swedbank´is elatis:

2.1. xx. xxxxxxxxx xxxxx. a. sündinud poeg K. L. ülalpidamiseks üks tuhat seitsesada (1700.-) krooni kuus alates 24. juulist 2007. a. kuni K. L. täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx. a.

2.2. 10. juunil 1993. a. sündinud tütar K. L. ülalpidamiseks üks tuhat seitsesada (1700.-) krooni kuus alates 24. juulist 2007. a. kuni K. L. täisealiseks saamiseni xx. xx.xxxx. a.

2.3. xx. xx. xxxx. a. sündinud poeg K. L. ülalpidamiseks üks tuhat seitsesada (1700.-) krooni kuus alates 24. juulist 2007. a. kuni K. L. täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx. a.

3. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Välja mõista kostjalt P.P.´lt, IK xxxxxxxxx, riigilõiv kolm tuhat viissada (3500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072369.

5. Kohtukulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Poolte kooselust on sündinud x. xx. xxxx.a. poeg K. L., xx. xx xxx. a. tütar K L ja xx. xx.l xxx. a. poeg K. Le., kes elavad ema juures. Poolte suhted lõpuks enam ei sobinud ja alates 2003. a. kevadest elavad nad lahus. Sellest ajast nelja aasta jooksul maksis kostja vabatahtlikult igale lapsele elatist 1000.- krooni kuus. Eelmise aasta algul jäi aga elatise maksmine lünklikuks ja katkes hoopis. Kuna mõlemad vanemad peavad võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama ja kostja seda korralikult ei tee on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

HAGEJA NÕUE

Hageja küll töötab, kuid saab praktiliselt miinimumpalka ja ei suuda üksi laste ülalpidamisega enam toime tulla. Pealegi on mõlemad vanemad kohustatud võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kuna kostja lõpetas vabatahtlikult elatise maksmise, soovib hageja lastele kostjalt elatise välja mõistmist kohtu kaudu. Ta soovib ainult väga minimaalset elatist 1700.- krooni kuus igale lapsele. Muid nõudmisi tal kostja vastu ei ole.

KOSTJA ARVAMUS

Kostja nõustub hagiga. Ta tunnistab, et on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Ta tegigi seda kokkulepitud ulatuses niikaua kui lõpuks töö kaotas. Ka praegu on ta veel töötu, kuid loodab siiski tööd leida ning on hageja nõutud minimaalse elatisega nõus, sest saab aru, et ka lapsed vajavad süüa ning riiet, mida hageja üksi kindlustada ei suuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte kooselust on sündinud x. xx. xxxx a. poeg K. L., xx. xx. xxxx. a. tütar K. L. ja xx. xx. xxxx. a. poeg K. L., kes elavad koos emaga ja kelle ülalpidamiseks ei ole isa alates 2007. a. algusest elatist andnud. Varem maksis ta nelja aasta jooksul iga lapse ülalpidamiseks 1000.- krooni kuus. Ema küll töötab, kuid tema sissetulek on väga väike. Isa on praegu töötu, kuid on terve noor mees, omab eriala ja on võimeline vähemalt hageja nõutud minimaalset elatist maksma. Kuna nõutud elatis on isegi alla seaduses ettenähtud miinimumi, siis ei vaja laste vajadused selles ulatuses mingit tõestust. Isal sellele vastuväiteid ei ole. Perekonnaseaduse §60 lg 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning §61 lg 4 alusel ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval juhul tuleb aga arvestada ka mõlema vanema reaalseid võimalusi, mis ei taga kõigile kolmele lapsele seaduses ettenähtud elatise maksmist. Seetõttu mõistab kohus elatise välja hageja nõutud ulatuses alla seaduses ettenähtud alammäära.

Seetõttu on P.P.i hagi P.P.lt laste ülalpidamiseks elatise nõudmiseks igati põhjendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses.

Kohtukulud tuleb panna kostja kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täielikult.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik