2-08-11111/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-11111

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-11111 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Hansapank hagi GOM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: aktsiaselts Hansapank Hageja lepinguline esindaja: S Saan kostja: GOM(isikukood XXX; asukoht: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

1. Välja mõista GOM’lt võlgnevus summas 62 456.27 krooni (kuuskümmend kaks tuhat nelisada viiskümmend kuus krooni ja 27 senti) aktsiaseltsi Hansapank kasuks.

2. Mõista GOM’lt välja aktsiaseltsi Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudest (49 895.66 krooni) alates 26.03.2008 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s

1 sätestatud määras aktsiaseltsi Hansapank kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta GOM kanda.

2. Mõista GOM’lt välja menetluskulud summas 3 000 (kolm tuhat) krooni aktsiaseltsi Hansapank kasuks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (22. oktoober 2008).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-08-11111

Aktsiaseltsi Hansapank esitas hagi GOM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 28.03.2008 vormistatud määrusega ning kohustas muu hulgas kostjat

30 päeva jooksul hagimaterjalide kätte toimetamisest esitada kostja kirjalik vastus hagiavaldusele.

Kostja on 02.09.2008 esitatud kirjalikus vastuses võtnud hagi nõude õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Pooled sõlmisid 16.12.2005 käenduseta väikelaenu lepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni, intressimääraga 18% aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.01.2010. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis hageja kostjale 31.10.2006 ja 22.03.2007 vastavad teatised, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul kui kostja ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 09.04.2007.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg-s 2 kohaselt, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista aktsiaselts Hansapank kasuks viivis alates hagi esitamisest (kohtusse saabunud 26.03.2008) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, mil kostja võlgnevuse tasub, palub hageja teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina.

Kostja võttis hagi õigeks, kuid vaidles vastu menetluskulude nõudele, väites, et oleks hakanud võlgnevust tagastama vabanedes. Kostja seisukohas hagiavalduses on märgitud, et kostja arreteeriti Soome Vabariigis, mistõttu tal ei olnud võimalust maksta lepingust tulenevaid osamakseid. Hagiavaldusest nähtuvalt eiras kostja kohustust osamaksete tasumiseks juba enne eelpool nimetatud arreteerimist, mistõttu taoline vastuväide ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

2-08-11111 Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 62 456.27 krooni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 3 000 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv summas. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 3 000 krooni.

Merike Varusk Kohtunik