2-08-49728/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. novembril 2008. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

S. OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Tsiviilasja number

2-08-49728

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik S. OÜ

võlgniku esindajad:

• juhatuse liige H.M.

• juhatuse liige S.B.

• juhatuse liige J.M.

ajutine pankrotihaldur: Ene Ahas (Advokaadibüroo Lillo

& Lõhmus Rävala pst 8, 10143 Tallinn Tel 6 273 046; 51

06 442, faks 6 273 047 e-mail: ene.ahas@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

15.10.2008

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Välja kuulutada S. OÜ pankrot 03.11.2008. a kell 9.00.

2. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).

3. Nimetada pankrotihalduriks Ene Ahas (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Rävala pst 8,

10143 Tallinn).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 01.12.2008. a kell 13.00 Tartu kohtumajas

(asukoht Kalevi 1, Tartu), saalis nr 348 (PankrS § 31 lg 5).

5. Kohustada S. OÜ juhatuse liikmeid H.M., S.B.. ja J.M. kohtus (Tartu Kohtumaja, saali

nr 348) 01.12.2008. a kell 12.45 vandega kinnitama S. OÜ vara, võlgade ja äritegevuse

kohta esitatud andmete õigsust. Kui H.M., S.B. või J.M. vannet andma ei ilmu, siis on

kohtul õigus kohaldada sellele isikule sundtoomist või aresti. (PankrS § 89 lg 1 p 3)

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

7. Avaldada pankrotiotsuse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS 33 lg 1).

8. Edastada kohtuotsuse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Otsuse

peale

võivad

võlgnik

ja

pankrotiavalduse

esitanud

võlausaldaja

esitada

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg

1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, PankrS § 32). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Ajutine pankrotihaldur võib otsuse peale

edasi kaevata ajutise halduri tasu ja kulutuste osas (PankrS § 23 lg 3).

I MENETLUSE KÄIK

17.07.2008. a esitas S. OÜ juhatuse liige H.M. avalduse S. OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

Avaldaja juhatuse liige leidis, et S. OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga, sest äriühingu kohustused ületavad oluliselt äriühingu varade mahtu ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud.

22.07.2006 määrusega algatas Tartu Maakohus S. OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Ene Ahase.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

1. Võlgniku üldandmed

Võlgniku juhatuse liikmeteks on perioodil 12.07.2006 – käesoleva ajani M.T. ; perioodil

01.12.2005 – käesoleva ajani J.M.; perioodil 01.12.2005 – käesoleva ajani S.B.; perioodil

01.12.2005- 30.05.2008 ja 30.05.2008 – käesoleva ajani

H.M..

Võlgniku osanikud on alates 22.11.2005 käesoleva ajani J.M. (osa nimiväärtusega 13 400

krooni), H.M. (osa nimiväärtusega 13 400 krooni) ja S.B. (osa nimiväärtusega 13 400 krooni).

Osakapital kokku on 40 200 krooni. Võlgnikul nõukogu puudub.

Osaühingu tegevusaladeks põhikirja järgi olid kinnisvaratehingud, kinnisvara arendamine,

haldamine ja hooldamine; üldehitus ja ehitusarendustegevus; vara rentimisteenus.

Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli äriühingu peamiseks tegevusalaks üldehitus. S.B. ütluste

kohaselt vastutas tema äriühingu juriidilise poole eest. Ehitusega tegeles rohkem J.M. ning

varustamisega H.M.. M.T. ei ole 2008.a olnud ettevõtte tegevusega seotud. Arvetega tegeles nii

M.T. kui S.B..

Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgniku faktiline majandustegevus lõppenud.

2. Võlgniku varad

Võlgniku juhatuse liikme S.B. ütluste kohaselt kuulub võlgnikule alljärgnev vara:

1. akutrell 2 tk (kasutatud)

2. taldlihv 1 tk

3. tikksaag ning Makita Flipper (vajab remonti)

4. tolmuimeja (vajab hooldust ning remonti)

S.B. ütluste kohaselt on suurem osa tööriistu erinevatel objektidel kaduma läinud. Võlgniku

valduses on ka naelpüstolid ning kompressorid, mis aga kuuluvad omandiõiguse alusel

liisingfirmale. Olemasoleva vara võimalikuks turuväärtuseks on 1 500 krooni.

Pankrotivara koosseisus on veel kontorimööbel – 3 lauda + 3 tooli + 2 riiulit, mille võimalikuks

väärtuseks 2 500 krooni. Vara asub võlgniku endises tegevuskohas AS-st T. renditud ruumides

aadressil X 41, Tartu.

Võlgniku esindaja S.B. kinnitusel on võlgnikul töövõtulepingutest tulenevad nõuded AS H (39

998 krooni) ja T OÜ (179 197,75 krooni) vastu. Ajutise halduri hinnangul on tegemist

vaieldavate nõuetega ning kohtuväliselt nõudeid realiseerida ei õnnestu. Seetõttu tuleb nimetatud

nõudeid pidada ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks.

Võlgniku raamatupidamise dokumentidest nähtub, et J.M. ei ole tasunud võlgniku poolt temale

26.12.2006. a esitatud arvet summas 81 091.- krooni.

Ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et 29.07.2008. a seisuga oli võlgniku kontol nr

334417040002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis 2,01 krooni; võlgnikul kontol nr 221032294647

AS-s Hansapank 6,37 krooni (06.10.2008. a seisuga); võlgniku kontol nr 10220059247011 AS-s

SEB Pank 4,87 krooni (02.10.2008. a seisuga). AS Krediidiinfo poolt esitatud andmete kohaselt

on neil kohustus võlgniku ees 35,40 krooni.

Kokku on võlgnikul vara arvestuslikus väärtuses ilma J.M. vastu oleva nõudeta 4 048,65 krooni

ja koos J.M. vastu oleva nõudega 85 139,65 krooni. Nimetatud vara moodustub järgmiselt:

1. Pangakontol olev raha summas 13,25 krooni

2. ettemaks AS-le Krediidiinfo summas 35,40 krooni

3. vara (tööriistad) ja kontorimööbel väärtuses 4 000.- krooni

4. varaline nõue J.M. vastu 81 091.- krooni

3. Võlgniku võlad

Võlgnik ise on hinnanud oma kohustuste suuruseks kohtule koos pankrotiavaldusega esitatud

võlanimekirjas seisuga 15.10.2008. a kogusummas 1 338 266,05 krooni, sh laen H.M. 385 000.-

krooni ja intress 15 400.- krooni; laen K.V. 200 000.- krooni ja intress 50 000.- krooni;

maksuvõlg 371 008.- krooni ja võlgnevus tarnijate ees 316 858,05 krooni.

Pankrotimenetluse kestel on võlgniku kohustused suurenenud. 03.10.2008. a moodustus

maksuvõlgnevus kokku summas 470 455 krooni, millest põhivõlg 371 008 krooni ja maksuintress

summas 99 447 krooni. AS Hansapank kinnitusel võlgneb võlgnik AS-le Hansapank 225.-

krooni. Danske Bank A/S Eesti filiaal/Sampo Liising 03.10.2008.a kinnitusel on võlgnikul

liisinguandja ees kohustus kogusummas 450 061,18 krooni.

Ajutise halduri poolt täpsustud andmete järgi võlgneb võlgnik tarnijatele kokku 457 363,88

krooni.

Ajutine haldur on tuvastanud, et 15.10.2008. a seisuga on võlgnikul kohustusi kokku 2 028

505,06 krooni, sh

1. maksuvõlgnevus 470 455 krooni (intress seisuga 03.10.2008. a);

2. võlgnevus AS Hansapank ees – 225 krooni

3.võlgnevus Danske Bank A/S Eesti filiaal/Sampo Liising ees - 450 061,18 krooni

4. võlgnevus tarnijate ees - 457 363,88 krooni

5. võlgnevus H.M. ees – 400 400 krooni

6. võlgnevus K.V. ees – 250 000 krooni

Arvestades vara suurust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole

võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.

4. Võlgniku tegevusest, maksevõimest ning maksevõimetuse põhjustest

Võlgniku aktiivne äritegevus lõppes 2007. a suvel - sügise alguses. Põhjuseks oli nõudluse

vähenemine, kuna üsna järsult lõpetati objektide lepingud ja tellimused. Võlgniku makseraskusi

süvendasid võlgniku osanike juhatuse liikmete vahelised erimeelsused. Võlgniku juhatuse liige

H.M ütluste kohaselt ei andnud teised osanikud ja juhatuse liikmed temale teavet ettevõtte

tegevuse, sh varade ja kohustuste kohta. Võlgniku juhatuse liige S.B. väidete kohaselt hoopis

H.M hoidis kõrvale ettevõtte tegevusest ning tema ja J.M. õlule jäi ettevõtte tegevuse

lõpetamisega seotud küsimuste- eelkõige suhtlus võlausaldajatega ja viimaste ees võlgnevuste

tasumine ka isiklike vahendite arvelt.

2006. a lõpus 2007. a alguses tekkisid võlgnikul raskused. Võlgnik pidi teostama töid Jakobi 1

hoones ruumide renoveerimisel. Peatöövõtja AS H hakkas hinnapakkumist kärpima ning võlgnik

oli sunnitud sellega nõustuma, et üldse raha kätte saada. Sellele järgnes AS T poolt maksmata

jätmine 2007. a veebruaris-märtsis. Võlgnik oli sunnitud võtma laenu, et tarnijatele maksta.

Samuti tekkisid konfliktid töötajatega, kes pöördusid töövaidluskomisjoni ning sellest tekkisid

kulud ca 100 000 krooni. Siis otsustati, et hakatakse võtma ainult alltöövõtjaid, aga ka siis tekkis

probleeme – tähtaegadest ei peetud kinni, tehti praaki jne. Peamiseks raskuse tekitajaks oli aga

siiski AS T poolt lepingust mitte kinnipidamine ja rahade tasumata jätmine. AS T oma kohustust

ei tunnista.

Pankrotiavalduse lisaks oleva bilansi kohaselt on võlgniku 2007. aasta majandustegevuse tulem

kahjumis 301 408,30 krooni ning omakapital on -252 755,80 krooni, vara 1 961 435,05 krooni,

seevastu kohustusi 2 214 190,85 krooni. Ajutise halduri hinnangul saab sellest järeldada, et

31.12.2007. a oli võlgnik alaliselt maksejõuetu, sest selleks ajaks oli võlgniku majandustegevus

lõppenud ja omakapital oli negatiivne. Võlgniku juhatuse liikmete poolt antud selgitused

makseraskuste tekkimise kohta on adekvaatsed.

Lisaks eeltoodule võis ajutise halduri arvates võlgniku maksevõimet mõjutada ka asjaolu, et

võlgniku rahalisi vahendeid ei pruugitud kasutada sihipäraselt (probleemid kassarahaga).

Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmetel, osanikel võimalused ettevõtte

saneerimiseks.

5. Tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused

31.12.2007. a bilansi kohaselt peaks võlgniku pangakontodel või kassas olema 844 333,62

krooni. Kassaraamatu väljatrüki andmetel peaks kassas olema 708 091,05 krooni, kuid võlgniku

esindaja andmetel seda raha seal ei ole. Võlgniku esindaja ja juhatuse liikme H. M. i ütluste

kohaselt tegelesid arvetega S.B. ja M.T. . Nimetatud asjaolu kinnitas ka S.B. ise Maksu- ja

Tolliameti 01.08.2008. a protokollis.

Võlgniku juhatuse liige S.B. esitas pankrotimenetluse käigus ajutisele haldurile kuludokumendid

OÜ-ga H sõlmitud tehingute tõendamiseks. H.M. andmetel pole aga võlgnik teinud koostööd H

OÜ-ga. S.B. poolt esitatud kuludokumentide kohaselt on OÜ H esitanud arveid kogusummas 712

682,95 krooni.

Võlgniku raamatupidamise algdokumentide järgi oli võlgnikul kohustus S.B. ees summas 26

265,27 krooni, so summa, mille ulatuses esitas S.B. raamatupidamisele kuludokumente suuremas

summas, kui talle tehti väljamakseid majandusavansina. Samas peab võlgniku raamatupidamise

algdokumentide järgi olema võlgniku käesoleva aruande koostamise seisuga sularaha summas

794 391,05 krooni ning tõendamata on krediitkaardiga teostatud maksed summas 10 253,73

krooni. Seega kokkuvõttes esineb siiski kassapuudujääk summas 65 696,56 krooni (794391,05-

712682,95-26265,27+10253,73). Isegi kui võlgniku juhatuse liige S.B. tõendab täies ulatuses

temale majandusavansina raha-ja pangakontodelt välja makstud raha kasutamist seonduvalt

võlgniku ettevõtlusega, peab käesoleva aruande koostamise seisuga olema võlgniku

raamatupidamise algdokumentide järgi kassas sularaha summas 794 391,05 krooni.

6. Rasked juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod

Ajutise halduri hinnangul ei esitatud pankrotiavaldust õigeaegselt seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kuna võlgniku juhatuse liikmed on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, siis

esinevad eelnimetatud põhjusel võlgniku juhatuse liikmete käitumises KarS §-s 3851 järgi

kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

Kui võlgniku juhatuse liikmed ei suuda tõendada, et kassas olema pidanud raha kasutati

seonduvalt võlgniku ettevõtlusega, siis on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud ka ÄS § 187 lg 1

sisalduvat kohustust täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on seoses

sellega teinud raske juhtimisvea pankrotiseaduse mõttes ning tekitanud võlgnikule kahju, mille

suurus on võrdne summaga, mis jäeti kasutamata võlgniku ettevõtlusega seonduvalt. Võlgniku

juhatuse liikmete S.B. ja J.M. käitumises võivad esineda KarS § 201 järgi kvalifitseeritava

kuriteo tunnused.

7. Ajutise halduri järeldused

Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga,

puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on

põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.

III KOHTUISTUNG

Kohtuistungil selgitas J.M. , et ta on sularahas tasunud 81 090.- krooni, mille ta S. OÜ-le võlgnes.

J.M. kinnitusel oli tal teiste juhatuse liikmetega kokkulepe, mille kohaselt täitis ta oma kohustuse

võlgniku ees makstes ise võlgniku kasuks tehtud tööde, soetatud materjalide ja töövahendite eest.

Raamatupidamisdokumente selle kohta ei vormistatud.

S.B. põhjendas sularaha puudumist võlgniku kassas H. OÜ poolt esitatud arvete tasumisega

sularahas. S.B. selgitas, et võlgnik kasutas H. OÜ-t alltöövõtjana. Samas ei osanud ta midagi

öelda H. OÜ juhatuse liikmete ega äritegevuse kohta. H.M. kinnitis kohtule, et temale

teadaolevalt ei ole võlgnikul olnud mingisuguseid suhteid H. OÜ-ga.

S.B. ütluste kohaselt tekkis S. OÜ-l võlgnevus raamatupidamisteenuseid osutanud äriühingu ees

juba 2007. aasta jaanuaris. Pärast seda raamatupidamisele enam dokumente ei esitatud, kuna võlg

raamatupidamise eest oli tasumata.

Võlgniku juhatuse liikmed H. M. , S.B. ja J.M. nõustusid kohtu ettepanekuga, et tasuvad ajutise

pankrotimenetluse kulud võrdsetes osades.

H.M. taotles S. OÜ pankrot väljakuulutamist ettevõtte maksejõuetuse põhjuste ja süüdlaste

väljaselgitamiseks. S.B. nõustus pankroti väljakuulutamisega. J.M. nõustus sellega, et S. OÜ on

püsivalt maksejõuetu, kuid pidas võimalikuks menetluse lõppemist raugemisega pankrotti välja

kuulutamata.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt

on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4

sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri aruanne, selle lisad ning võlgniku esindajate seletused

kinnitavad, et S. OÜ ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, äriühingu vara ei kata tema

kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnikul on vara ca 4 048,65 krooni ja kohustusi 2 028 505,06 krooni. S. OÜ majandustegevus

lõppes 2007. a teises pooles.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, on kohus

seisukohal, et S. OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Kuigi käesoleval hetkel puudub võlgnikul

vara pankrotimenetluse kulude katteks, annab pankroti välja kuulutamine võimaluse selgitada

täpselt välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ja sellest tulenevalt nõuete esitamise

võimalikkuse juhatuse liikmete vastu. Pankroti väljakuulutamise järgselt saab kohus välja

selgitada ka võlausaldajate seisukoha pankrotimenetluse finantseerimiseks.

Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga selles, et võlgniku pankrotiavalduse lisaks olevast

bilansist nähtuvalt oli võlgnik bilansis kajastatud ajahetkel, s.o 31.12.2007. a maksejõuetu.

Bilansi järgi oli 2007. a lõpul võlgnikul varasid kokku 1 961 435,05 krooni ja kohustusi 2

24 190,85 krooni. Seega oli ettevõtte omakapital negatiivne ja ettevõte maksejõuetu. Kuna S. OÜ

majandustegevus oli S.B. kinnitusel lõppenud juba 2007. a teise poolaasta alguses, siis ei olnud S.

OÜ juhatuse liikmetel alust pidada 2007. a lõpuks välja kujunenud maksjõuetust ajutiseks

maksejõuetuseks. Äriühingu maksejõuetuse tõttu olid äriühingu juhatuse liikmed vastavalt ÄS §-

le 180 lg 51 kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20

päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. S. OÜ juhatuse liige H.M. esitas

pankrotiavalduse Tartu Maakohtule alles 17.07.2008. a. Sellega on võlgniku juhatuse liikmed

jätnud kohaselt täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Pankrotimenetluse kestel

kujundab kohus seisukoha küsimuses kas juhatuse liikmed on rikkunud pankrotiavalduse

viivitamatu

esitamise

kohustust

tahtlikult

ning

kas

juhatuse

liikmete

võimaliku

kriminaalvastutuse

selgitamiseks

on

vajalik

kuriteoteate

esitamine.

Samuti

tuleb

pankrotimenetluses selgitada kas pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu on tekkinud

kahju, mille hüvitamist saaks juhatuse liikmetelt nõuda.

Ajutise pankrotimenetluse käigus on ilmnenud, et võlgniku juhatuse liige J.M. ei ole tasunud

võlgnikule 26.12.2006. a esitatud arvet summas 81 091.- krooni. J.M. on kinnitanud, et on

tasunud võla võlgniku rahalisi kohustusi täites. Sisuliselt on J.M. esitanud tasaarvestuse

vastuväite kohustuse täitmise nõudele. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastatud, et J.M.

oleks teinud võlgniku tasaarvestuse avalduse vastavalt VÕS §-le 198. Samuti ei ole J.M. esitanud

dokumente, mis kinnitaksid, et tal on võlgniku kohustuste täitmisest tekkinud nõue võlgniku

vastu. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludel tuleb pankrotihalduril pankrotimenetluses selgitada

kas võla sissenõudmine J.M. lt on võimalik ja otstarbekas.

Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnikul peaks võlgniku raamatupidamis-

dokumentide kohaselt olema sularaha kassas 794 391,05 krooni. Tegelikult raha võlgniku kassas

ega võlgniku kontodel krediidiasutustes ei ole. Võlgniku juhatuse liikme S.B. selgitusel on ta

raha kasutanud H. OÜ-le tasumiseks perioodil 2007. aasta augustist kuni 2008. aasta jaanuarini.

Kohtu hinnangul on kaheldav S.B. väide nagu oleks võlgnik kasutanud H. OÜ-t alltöövõtjana.

Võlgniku teine juhatuse liige, H.M. on avaldanud, et talle ei ole teada, et võlgnikul oleks olnud

suhteid H. OÜ-ga. Maksu- ja Tolliamet on 15.10.2008. a vastuses nr 7.1-4/16674 ajutise

pankrotihalduri järelepärimisele kinnitanud, et H OÜ on esitanud tulu-, sotsiaalmaksu ning

kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete aruande 2007. a augusti kuni

novembri kohta, samuti käibedeklaratsioonid 2007. a augusti ja septembri kohta. Nimetud

deklaratsioonidest ei nähtu andmeid äriühingu majandustegevusest nimetatud ajal. 01.08.2008. a

maksukohustuslase suulise seletuse protokollist nähtub, et S.B. ise on pidanud S. OÜ

majandustegevuse lõppemise ajaks 2007. aasta suve lõppu – sügise algust. Edasise menetluse

käigus saab kohus võtta seisukoha, kas ajutisele haldurile esitatud H. OÜ arved on fiktiivsed ning

kas juhatuse liikme S.B. käitumises võivad esineda kuriteo tunnused.

PankrS § 28 kohaselt peab kohus selgitama kas võlgnik on seoses maksejõuetusega toime pannud

kuriteo tunnustega teo, samuti selle kas maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Kohus

leiab, et maksejõuetuse põhjusi tuleb täiendavalt selgitada edasises pankrotimenetluses.

Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaolude põhjal on kohtul tekkinud kahtlus, et võlgniku

maksejõuetus võib olla muuhulgas seotud S.B. kuriteo tunnustega teoga – võlgniku kassaraha

omastamisega. S.B. tegevuse uurimiseks juhatuse liikmena peab kohus vajalikuks esitada kuriteo

teade prokuratuurile (PankrS § 28 lg 1).

Ene Ahas on nõus jätkama pankroti väljakuulutamise korral pankrotihaldurina. Kohus leiab, et

Ene Ahas vastab PankrS § 56 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud nimetada Ene Ahas

S. OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

Menetluskulu küsimused lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik