3-08-1688/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1688 Otsuse kuupäev 30.10.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Konev’i kaebus Tartu Vangla toimingu – suitsude ja tuletikkude kartserisse mittelubamine – õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 14.10.2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Konev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta rahuldamata Aleksandr Konev’i kaebus Tartu Vangla toimingu – suitsude ja tuletikkude kartserisse mittelubamine – õigusvastaseks tunnistamises. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

26.08.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Konev’i kaebus Tartu Vangla toimingu

– suitsude ja tuletikkude kartserisse mittelubamine – õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Kaebuse kohaselt veetis kaebuse esitaja ajavahemikul 17.07.2008.a – 22.07.2008.a 5 ööpäeva kartseris karistust kandes, kuid tulenevalt Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-le 60 ei lubatud A.Konev’il suitsusid ja tuletikke kartserisse kaasa võtta. Seega palus A.Konev oma kaebuses teha kohtul Tartu Vanglale ettekirjutus, millega Tartu Vangla viiks sisse Tartu Vangla Kodukorda suitsetamistarvete lubamise kartserisse.

Kohus jättis 28.08.2008.a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kuna kaebuse esitaja oli taotlenud oma kaebuses Tartu Vangla Kodukorra muutmist kartseris suitsude ja tuletikkude lubamise osas, selgitas kohus A.Konev’ile, et kaebus peab vastama HKMS §-s 6 sätestatud tingimustele ning tulenevalt HKMS §-st 6 ei ole kaebuse esitaja taotlus Tartu Vangla Kodukorra muutmiseks asjakohane. Kohus selgitas kaebuse esitajale, et kohus saab tuvastada üksnes Tartu Vangla toimingu õigusvastasust, kuid ei saa sealjuures teha ettekirjutust Tartu Vangla Kodukorra muutmiseks nagu on seda taotlenud kaebaja oma kaebuses. Seega palus kohus kaebuse esitajal täpsustada oma nõuet vastavalt HKMS §-le 6.

05.09.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse A.Konev’i kaebuse täiendus, mille kohaselt palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, millega ei lubatud temal kartseris karistust kandes kaasa võtta sigarette ja tuletikke.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kartserisse karistust kandma minnes võeti kaebajalt ära suitsud ja tuletikud ning kaebuse esitaja leiab, et sellega on rikutud tema kui suitsetaja õigusi. Ilma suitsetamiseta tunneb kaebaja enda olekus pidevat närvilisust ja depressiooni. Samuti ei suuda kaebaja suitsetamiseta kontrollida oma tegevust ja kõnet, mis võib talle ühtlasi kaasa tuua uusi distsipliinirikkumisi ning distsiplinaarkaristusi.

Vastavalt Vangla sisekorraeeskirja §-le 60 ei ole suitsud ja tuletikud kartserisse kaasavõtmiseks lubatud esemed, kuid kaebaja leiab, et sellega rikutakse VangS § 41 lõiget 1, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat, arestialust või vahistatut kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

Kaebaja leiab, et 5 ööpäeva kartseris ilma suitsudeta veetmine on justkui lisakaristus tema, kui suitsetava isiku suhtes, ning see ei ole võrdne kohtlemine mittesuitsetajatest kinnipeetavatega, kes selle arvelt kannavad kartseris viibimisega justkui ühe karistuse vähem.

Kaebuse esitaja on märkinud põhjendatud huviks preventiivse eesmärgi, et järgmisel korral, kui kaebajal tuleb kanda kartseris karistust saaks kaebaja sigaretid ja tuletikud kartserisse kaasa võtta, sest ilma suitsudeta tunneb kaebaja ennast närviliselt, depressiivselt ning kannatab tugevate peavalude all.

Lähtuvalt eeltoodust palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, millega ei lubatud kaebajal võtta kartserisse kaasa sigarette ja tuletikke.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Konev’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Kaebuse kohaselt peab A.Konev enda õiguste rikkumiseks seda, et temal ei lubata kartseri kambrisse kaasa võtta suitsetamistarbeid, et tema kui suitsetav inimene saaks suitsetada ja peab seda suitsetavale inimesele täiendava karistusena kartseris viibimise ajal.

Vangla sisekorraeeskirja (kinnitatud justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72) § 60 lg 1 loetleb kinnipeetaval kartseris lubatud esemed. Selle kohaselt võib kinnipeetaval kartseris olla pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid, abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppeja usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamärke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Eelnimetatu on antud expressis verbis loeteluna, ehk siis, midagi muud peale loetletud esemete ei tohi kinnipeetaval isikul kartseris olla. Suitsetamistarbeid loetelus märgitud ei ole ning seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda suitsetamistarvete lubamist kartseris ning nende mittelubamine ei riku kaebaja õigusi.

Riigikohus on oma 07.06.1999.a otsuses nr 3-3-1-28-99 märkinud, et halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Samuti on Riigikohus oma 30.05.2000.a otsuses nr 3-3-1-20-00 märkinud, et kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming võiakt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust.

Suitsetavale kinnipeetavatele kartserisse suitsetamistarvete mittelubamise näol ei ole tegemist kinnipeetava karistamisega. Distsiplinaarkaristused, mida saab kinnipeetavale vanglas kohaldada on loetletud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg 1 ning suitsetamistarvete mittelubamist selles ei ole. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse vanglas viisil, mis austab tema inimväärikust ning ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega.

Kinnipeetava isiku kartserisse paigutamine on distsiplinaarkaristus, mille eesmärgiks on mõjutada isikut tulevikus distsipliinirikkumisi mitte toime panema. Kartseri karistus kaotaks oma eesmärgipärasuse, kui seal viibimise ajal oleksid kinnipidamistingimused samasugused tavarežiimil viibimisega.

Kartseris lubatud esemete loetelu on kehtestatud vangla sisekorraeeskirjades ja kuna vangla sisekorraeeskirjades ei ole kinnipeetavale kartseris suitsetamistarbed lubatud, ei saa ka Tartu Vangla seda oma kodukorras lubada. Vangla Kodukord peab olema kooskõlas justiitsministri poolt kehtestatud vangla sisekorraeeskirjadega ja vangistusseadusega.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A.Konev’i kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kaebuse kohaselt rikuti kaebaja õigusi sellega, et tal ei lubatud kartserisse kaasa võtta suitse ja tuletikke. Kaebaja leiab, et kartserisse lubatud asjade nimekiri, mis on kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 60, rikub kaebaja õigusi ning on vastuolus Põhiseaduse §-ga 12, Vangistusseaduse § 41 lõikega 1 ja Euroopa Vanglareeglistiku §-ga 1.

Kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse sellega, et kartseris lubatud asjade nimekirjas ei ole suitsetamiseks vajalikke esemeid ja sellega kartserisse paigutamise karistuse kandmine on suitsetajatele tehtud raskemaks kui mittesuitsetajatele.

Käesoleva kaebuse lahendamisel tuleb kaebuse kohaselt kohaldada Põhiseaduse § 12 p 1, Vangistusseaduse § 41 lõiget 1 ja Euroopa Vanglareeglistiku § 1.

Põhiseaduse § 12 p 1 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti rahalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Vangistusseaduse § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

Euroopa Vanglareeglistiku § 1 kohaselt on kõikidel isikutel, kellelt on võetud vabadus, õigus nende inimõigusi austavale kohtlemisele.

Kaebuse rahuldamise aluseks oleks eeldus, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus suitsetamiseks vangla kartseris ning seda õigust ei saa suitsetamise osas piirata kartseris lubatud asjade nimekirja kehtestamisega, sest selline nimekiri kohtleks suitsetajaid ja mittesuitsetajaid ebavõrdselt.

Kuna kartseris lubatud asjade nimekirjas ei ole suitse ja tuletikke nimetatud, siis kohtu arvates ei saa siinkohal rääkida Vangla sisekorraeeskirjast tuleneva kaebaja subjektiivse õiguse rikkumisest. Subjektiivset õigust suitsude ja tikkude kartserisse lubamise osas kaebajal ei ole.

Seega järgmisena tuleb antud kaebuse puhul kõne alla Vangla sisekorraeeskirja § 60 mittevastavus Põhiseadusele võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu, sest kaebaja on kaebusega sisuliselt taotlenud antud normi põhiseaduslikkuse kontrolli.

Kohus leiab, et kaebaja ülalnimetatud käsitlus ei ole kooskõlas Põhiseaduses toodud võrdse kohtlemise põhimõtte sisuga. Vangistusseaduse alusel Vangla sisekorraeeskirjaga kehtestatud piirangud ei pea arvestama kinnipeetavate individuaalsete subjektiivsete eripäradega ja sellega, kuidas need piirangud sellest eripärast lähtuvalt kellelegi mõjuvad. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-20-08 punkti 24 kohaselt „seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. See tähendab, et kõigile kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi“.

On tuvastatud, et subjektiivset õigust kartseri kambris suitsetamiseks Vangistusseadus ega Vangla sisekorraeeskiri ette ei näe.

Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega oleks tegu siis, kui kartserisse paigutatud isikutele võimaldatakse kartseri kambrisse kaasa võtta õigusaktidega sätestatust erinevaid asju.

Antud juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus võrdseid (näiteks mittesuitsetajaid) tuleks kohelda võrdselt ja ebavõrdseid (suitsetajaid) ebavõrdselt, sest antud põhimõte kehtib eelkõige objektiivsete asjaolude esinemisel. Suitsetamise puhul on tegemist isiku vaba valikuga, see on subjektiivne asjaolu ning antud juhul võrdse kohtlemise põhimõte siin sellisel kujul nagu kaebuse esitaja selle välja on toonud, rakendamisele ei kuulu.

Kohtu arvates käesolevas asjas ei ole tegemist küsimusega, mis kuuluks võrdse kohtlemise kaitsealasse ja oleks vaja kaaluda eriregulatsiooni kehtestamist suitsetajatele ja mittesuitsetajatele.

Kartserisse paigutatakse distsiplinaarkaristuse täideviimiseks konkreetse isiku konkreetse subjektiivse käitumise tõttu. Kuna isikule on teada kartseris olemasolevad piirangud, on tal seetõttu endal võimalus reguleerida oma käitumist nii, et ta ei satuks kartserisse.

Kohus leiab, et samuti ei ole rikutud ka Vangistusseaduse § 41 lõikes 1 toodud kinnipeetava õigust kohtlemise osas, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmise või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

Suitsetamiseks vajalike esemete kartserisse mittelubamine kaasneb paratamatult vanglas kartserisse paigutamisega. Ei ole välistatud, et see põhjustab suitsetavale kinnipeetavale teatuid ebameeldivusi, kannatusi ja ebamugavusi, kuid nende kannatuste põhjused on antud juhul kinnipeetava enda käitumises.

Samal põhjusel leiab kohus, et suitsetamiseks vajalike esemete kartserisse mittelubamine ei riku kaebaja poolt Euroopa Vanglareeglistiku §-s 1 nimetatud õigust inimõigusi austavale kohtlemisele.

Ülaltoodu alusel kohus leiab, et Vangla sisekorraeeskirja §-s 60 nimetatud kartseris lubatud asjade nimekiri ei riku Põhiseaduse §-s 12 toodud võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti leiab kohus, et antud juhul ei ole rikutud kaebaja õigust kohtlemisele, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

Käesolevas asjas ei saa jätta kõrvale küsimust, kas subjektiivse õiguse puudumisel on võimalik põhjendatud huvi olemasolu selle puuduva õiguse reguleerimiseks tulevikus. Kui kohus leidis, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust suitsude ja tuletikkude kartseri kambrisse lubamise osas, siis sellega on põhjendatud huvi olemasolu võimatu. Ka sellel põhjusel ei kuulu kaebus rahuldamisele.

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 jätab kohus Aleksandr Konev’i kaebuse rahuldamata.

Tamara Hristoforova kohtunik