3-08-40/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-40 Otsuse kuupäev 30.oktoober 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Murru Vangla 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25 peale Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldusega nr 1-4/25 kehtestati kinnipeetavatele saabunud kirjaümbrikute hävitamise kord.

XXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotles Murru Vangla 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25 tühistamist.

Kuna XXX kannab alates 15.01.2008 karistust Tartu Vanglas, siis edastas Tallinna Halduskohus XXX kaebuse Tartu Halduskohtule. 22.07.2008 saabus XXX nimetatud kaebus Tartu Halduskohtusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Esialgselt palus kaebuse esitaja XXX kohtul Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldus nr 1- 4/25 tühistada. Kuna Murru Vangla direktor tunnistas ise oma 06.03.2008 korraldusega nr 1-4/5 vaidlustatud korralduse kehtetuks, siis taotleb kaebuse esitaja 06.10.2008 kohtule saadetud täiendavas seisukohas tunnistada Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldus nr 1-4/25 õigusvastaseks.

Kaebaja leiab, et kui teda on ümberpaigutatud teise vanglasse, siis ei muutu sellega õigusvastane haldusakt õiguspäraseks ja lisab, et ei ole välistatud, et teda uuesti paigutatakse Murru Vanglasse, kus jällegi teda ja tema õigusi see korraldus mõjutab.

Kaebaja leiab, et Murru Vangla direktoril on õigus anda ainult ühte akti (vaadeldav õigustloova aktina) ja see on kodukord, kusjuures ta on kohustatud ka seda kooskõlastama justiitsministriga.

Kaebaja nõustub sellega, et kohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja leiab, et temalt ümbrikute äravõtmisega Murrus on tekitatud talle kahju, kuna mõned äravõetud ümbrikud oli ja jäävad talle emotsionaalselt kalliks, seega on tal kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja esindaja palub jätta XXX kaebus rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et Murru Vangla direktori 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25 tühistamise nõudega ei saa halduskohtusse pöörduda, kuna nimetatud korraldus on Murru Vangla direktori 06.03.2008 korraldusega nr 1-4/5 juba kehtetuks tunnistatud. Kuna kaebaja kannab alates 15.01.2008 karistust Tartu Vanglas ja kaebuse halduskohtule saab esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus otseselt puudutab, siis ei saa XXX halduskohtusse pöörduda avalikes huvides ega teiste isikute huvides, sest HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi ning haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindalakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on vaadeldav üldaktina ehk õigustloova aktina, mille peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ning seetõttu tuleb asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Käesoleval juhul ei ole Murru Vangla direktori korraldus reaktsioon konkreetsele sündmusele, üksikjuhtumile, samuti ei ole vaidlustatud korraldus asjaga seotud üldkorralduseks, sest see ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutumisele.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

1.Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt tunnistas Murru Vangla direktor ise oma 06.03.2008 korraldusega nr 1-4/5 (tl 111) kehtetuks vaidlustatud Murru Vangla direktori 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25 (tl 110).

HKMS § 7 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

Kaebuse esitaja kannab alates 15.01.2008 karistust Tartu Vanglas, seega ei riku kaebuse esemeks olev vaidlus kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi sai rikkuda tema suhtes teostatud toiming, mis seisnes konkreetses kirjaümbrikute äravõtmises, kuid antud asjas seda toimingut vaidlustatud ei ole. Kuna kaebaja ei viibi enam Murru Vanglas, vaid kannab karistust Tartu Vanglas, siis puudub tal ka põhjendatud huvi Murru Vangla toimingute vaidlustamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et XXX oleks seoses Murru Vangla direktori 22.11.2008 korralduse andmisega rikutud õigusi, mida saaks juba kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemisega kaitsta. Kohus ei nõustu kaebaja paljasõnalise väitega , et talle tekitati ümbrike äravõtmisega Murrus kahju, kuna mõned äravõetud ümbrikud olid ja jäävad emotsionaalselt talle kalliks, mistõttu tal on põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Kohus märgib, et avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudmise võimalus ei saa olla põhjendatud huvi olemasolu kinnitavaks asjaoluks ja sellist taotlust ei saa pidada reaalseks tulenevalt vaidlustatud haldusaktist.

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei rikkunud Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldus XXX subjektiivseid õigusi ning lähtudes riigivastutuse seaduse §-s 9 loetletud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alustest ei ole antud asjas võimalik asuda seisukohale, et XXX oleks tulenevalt 22.11.2007 haldusakti andmisest tekkinud eelnimetatud seaduse alusel hüvitatav kahju.

2.Vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 15 lg 3 kohaselt kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning sama paragrahvi lg 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavatele saadetavad kirjaümbrikud võivad ohustada vangla julgeolekut, kuna ümbriku liimiribal võidakse kinnipeetavatele edastada narkootilisi aineid. Kinnipeetavatele on tagatud ümbrikuga tutvumise võimalus ning vajadusel on võimalik ümbrikust teha ka koopia. Ära ei võeta erinevatest ametkondadest saabunud kirjade ümbrikke, mille kohta oli korraldusel ka märge, et korraldus ei laiene õiguskantslerilt, kohtutelt, Justiitsministeeriumist, Presidendi Kantseleist, Prokuratuurist ja politseist saabunud postile. Kohtu arvates Murru Vangla ei kitsenda ümbrike keelamisega kinnipeetavate õigusi, piirangute seadmisel on arvestatud vangla julgeolekut tervikuna. Kohus on seisukohal, et seega oli Murru Vangla direktoril olemas volitusnorm vaidlustatud korralduse andmiseks, samuti on haldusakt Murru Vangla poolt antud pädevuse piires, kehtiva õiguse alusel ning sellega koosakõlas.

3.Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ile 51 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.

HKMS § 24 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Murru Vangla direktori korraldus - kinnipeetavatele saabunud kirjaümbrikute hävitamise kord - ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ning tegemist ei ole halduse üksikaktiga (üldkorraldusega), mis oleks vaidlustatav halduskohtus.

Vaidlustatud korraldus on vaadeldav üldaktina ehk õigustloova aktina, mille peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ning seetõttu tuleb asjas menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Riigikohus on oma 07.05.2003 lahendis nr 3-3-1-31-03 asunud seisukohale, et üldja üksikaktide eristamisel tuleb lähtuda õigusakti sisust, täpsemalt regulatsiooni konkreetsusastmest. Antud juhul ei ole Murru Vangla direktori vaidlustatud korraldus reaktsioon konkreetsele sündmusele, üksikjuhtumile, samuti ei ole vaidlustatud korraldus asjaga seotud üldkorralduseks, sest see ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

Maare Aloe kohtunik