2-08-51368/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (3)

K O H T U O T S U S (osaotsus) Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

Teha tsiviilasjas osaotsus.

J Z elatise nõude hagi rahuldada.

Välja mõista elatis V Z`ilt J Z kasuks tütre A Z (sündinud 13.10.1994) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01. aprillist 2008 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre täiselisuseni, s.o. 13. oktoobrini 2012.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Välja mõista elatis V Z`ilt J Z kasuks tütre N Z (sündinud xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01. aprillist 2008 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre täisealisuseni, s.o. 28. veebruarini 2018.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Jätkata menetlust abielu lahutamise nõude osas.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle Kohtuasja number 2-08-51368 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J Z hagi V Z`i vastu abielu lahutamise ja alaealistele lastele elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

09. oktoober 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J Z (IK xxx)

V Z (IK xxx)

2 (3) apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

V Z`i ja J Z abielust on sündinut xxx tütar A ja xxx tütar N.

Hageja esitas 28. juulil 2008 kohtusse hagiavalduse V Z`i vastu abielu lahutamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel suhted järsult halvenenud. Kostja alates aprillist ei ole materiaalset abi hagejale osutanud laste ülalpidamiseks. Hageja töötab lasteaias ning tema sissetulekuteks on: töötasu 8300 krooni ning peretoetus 600 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates 01.04.2008.

Kohtuistung

Hageja palub hagi rahuldada. Hageja selgituste kohaselt soovib ta perekonda säilitada.

Kostja tunnistab, et tal ei ole kuhugi elama minna kuigi tal on teine naine. Ta soovib praegust peret koos hoida. Kostja selgituste kohaselt ei ole tal tööd, et elatist maksta, kuid soovib tööle asuda.

Kohus peatas abielu lahutamise menetluse kolmeks kuuks ning elatise väljamõistmise nõudes teeb kohus osaotsuse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et elatise nõude osas tuleb teha osaotsus.

Kohtu poolt on tuvastatud, et J Z ja V Z`i abielust on sündinud xxx tütar A Z ja xxx tütar N Z.

Kuna pooled on kohtuistungil avaldanud soovi perekonda säilitada, peatas kohus menetluse abielu lahutamise nõudes. Kostja on nõus elatist maksma kui tööd saab. Kohus selgitas pooltele, et elatise nõude osas teeb kohus kohtulahendi teatavaks 29.10.2008.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

3 (3)

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 49, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 01.04.2008. Kostja teatab, et kuna on töötu siis elatist ei jaksa maksta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et kuna kostja on täisjõus tööealine inimene, kes võib tööle asuda ja oma alaealisi lapsi üleval pidada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid.

Kostja põhistatud vastuväiteid elatise väljamõistmise osas kohtule esitanud ei ole, kostja möönab, et seoses alkoholi probleemide tõttu on ta töötu, kuid võib igal ajal tööle minna. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele elatise nõude osas, kuna kohtu poolt ei ole tuvastatud ühtegi mõjuvat põhjust haginõude rahuldamata jätmiseks.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi elatise nõude osas. Kohus jätkab menetlust abielu lahutamise nõude osas.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Marge Tamme Kohtunik