2-07-8945/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-8945

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. oktoober 2008 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-8945 Tsiviilasi AS EMT hagi I.Ü. vastu 17 186,06 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16 19095 Tallinn), esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 10143 Tallinn; kostja I.Ü. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS EMT hagi I.Ü. vastu.

2. Välja mõista I.Ü. AS EMT kasuks võlg 8593,53 krooni ja viivised 8592,53 krooni, kokku 17

186 (seitseteist tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) krooni ja 6 senti.

3. Välja mõista I.Ü. AS EMT kasuks menetluskulud 4197 (neli tuhat ükssada üheksakümmend seitse) krooni ja 52 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord AS EMT võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I.Ü. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 07.09.1999 sõlmitud liitumislepingu alusel osutatud mobiilsideteenuse eest maksmata 8593,53 krooni ja viivise 8592,53 krooni, kokku 17 186,06 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕSRS §-le 11, TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 190 lg-le 1, §-le 191, § 222 lg-le 1, 2 ja § 231 lg-le 1. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 krooni, avalikult dokumendi avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ning õigusabikulu 3447,52 krooni, kokku 4197,52 krooni.

Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale Tartu Maakohtu 15.02.2008 määruse (tl 48-49) alusel avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2008 (tl 50). Muu hulgas kohustas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule liitumislepingu, kostjale saadetud võlanõude, arved, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (tl 8-20). VÕSRS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK §-de 173 lg 1; 174; 190 lg 1; 191; 222 lg 1, 2; 231 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine on lubamatu ning leppetrahv (viivis) on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 17 186,06 krooni välja mõista. TsMS §-de 173 lg 1; 1741 lg 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning tagaseljaotsuses määrab kohus ka kostja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu

650 krooni, avalikult dokumendi avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 100 krooni ning õigusabikulu 3447,52 krooni; kokku 4197,52 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik