2-08-25793/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-25793 Otsuse kuupäev 24.oktoober 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi V K (isikukood xxx, xxx) hagi E T (isikukood xxx, xxx) vastu elatise suurendamise nõudes Menetlustoiming Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Saare Maakohtu 19.03.1992 otsusega väljamõistetud elatusraha suurust ning mõista ETlt poja J T (sünd. xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 25.juunist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni V K kasuks. (2008 aastal on ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast 1 087,50 krooni).

Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused Saare Maakohtu 19.03.1992 otsusega mõisteti ET V K (end. T) kasuks välja elatis poja J T ülalpidamiseks igakuiselt kostja sissetulekutest ¼ osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna kostja poolt tasutud elatusraha ei olnud piisav lapse ülalpidamiseks pöördus hageja 2004.a. haginõudega elatise suurendamiseks Pärnu Maakohtusse. Asja menetluse käigus andis kostja lubaduse maksta elatist 1 240 krooni kuus ning hageja loobus hagist. Oma lubadusi kostja ei täitnud. Kokkuleppel kostjaga tasus ET perioodil 27.12.2006 – 05.07.2007 vabatahtlikult elatist 900 krooni kuus, siis jättis augustis ja septembris maksmata, tasus veel oktoobris ja novembris 900 krooni ja pärast seda ei ole ta oma kohustust täitnud.

Hageja palk on väike, poja ülalpidamiseks kuluvate vahendite suurus aga aasta-aastalt kasvab, kuna tarbekaubad ja toit pidevalt kallinevad. Hageja palub muuta Saare Maakohtu otsusega väljamõistetud elatise määra ning kostjalt välja mõista poja J ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni poja täisealiseks saamiseni. Elatusraha palub hageja välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.oktoobrist 2007.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väite kohaselt ei jätku tal elatise maksmiseks raha hageja poolt nõutavas suuruses. Ta on töövõimetu ning sissetulekuks on invaliidsuspension. Kuni käesoleva aasta kevadeni oli kostja invaliidsuspensioni suurus 1 500 krooni ning kevadest on see 2 300 krooni kuus. Lisa teenida 25,6 m2 korteri pealt, milles kostja elab koos emaga, pole kuidagi võimalik. Kostjal on võimalik maksta elatist poja ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja kinnitab, et tal puudub võlg hageja ees 2007 oktoobrija novembrikuu eest ning 2008 jaanuarikuu eest, mida tõendab Swedbank (end. nimega Hansapank) tõend.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast vähemas suuruses välja mõista vaid siis, kui lisaks isiku töövõime kaotusele ei ole vanemal ka tema tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Arstliku ekspertiisi otsusest nähtub, et ET on püsivalt töövõimetu. Tema töövõime kaotuse protsent on 60 %. Alates 01.04.2008 on kostja ainsaks sissetulekuks tema enda väite kohaselt töövõimetuspension 2 300 krooni (pensionitunnistusel on märgitud 2 232 krooni). Korter on kostja eluase, muu vara olemasolu tõendatud ei ole. Kostja väite kohaselt on temal tekkinud elatisvõlg ning selle tasumisel on tal võimalik maksta elatist poja ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Eelnevast lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks kostja vastuväite elatise suuruse kohta. Kuna kostja sissetulek, tema töövõimetusest tingituna, ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sissenõuet PKS § 61 lg-s 4 sätestatud ulatuses, on põhjendatud elatise suurendamine kuni suuruseni, mis moodustab ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, sest kostja on töövõimetu alates 2006 maikuust, st ka aasta tagasi esinesid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud, mis välistavad elatise suurendamise tagasiulatuvalt.

Elatise suurendamine on põhjendatud vastavalt PKS § 70 lg 1 alates hagi esitamisest, so 25.06.2008.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Koidula Laurisaar kohtunik