2-08-51990/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-51990

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoobril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-51990 Tsiviilasi, hageja nõue

V. S.`i hagi V.S. vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. S. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: V. O. (aadress: xxx) Kostja: V. S. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 07.10.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja V.S. Hageja lepinguline esindaja V.O. Kostja V.S. Sekretär Jekaterina Masalska Resolutsioon

1. Rahuldada V. S.`i hagi.

2. Lahutada V.S.`i ja V.S. abielu, mis on sõlmitud xxx Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

4. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. oktoobril 2008.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud

31.07.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxx Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt xxx. Abielust sündisid kaks last, kes antud hetkel on juba täiskasvanud. Abielu kestel soetatud ühisvara on notariaalses vormis

2-08-51990

2(3) abikaasade vahel jagatud 25.07.2008.a (notari raamatu reg. nr. xxx). Pooled esitasid ühisavalduse abielu lahutamiseks Narva Perekonnaseisuametis, kuid peale seda kostja teatas, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega. Pooled ei ela koos 2006.aastast. Perekonnasuhted on lagunenud. Hagejal on uus perekond ning ta kavatseb abielluda teise naisega. Seega palub hageja lahutada poolte abielu. Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 19.08.2008.a, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 07.10.2008.a kohtuistungi. Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Teatas, et elab Soomes teise naisega, kellega ta kavatseb abielluda. Kostja avaldas istungil, et ei soovi abielusuhete jätkamist, kuid ei anna lahutust enne seda, kui hageja teeb DNA analüüsi selleks, et tõestada, et poolte noorem poeg on hageja laps.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PKS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. PKS § 29 lg 1 p

1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Kohus on tuvastanud, et poolte lahuselu oli hagi esitamise hetkeks kestnud 3 aastat, mis on suhete taastamise võimatuse seisukohalt piisavalt pikk. Kohus leiab, et lähtudes poolte pikemaaegsest lahuselust ja hageja vastumeelsusest suhte taastamiseks, ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Pooled on selgitanud kohtule, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, kumbki pool ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. Kohus on otsuse tegemisel hinnanud tõendina abielutunnistust nr xxx.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov