3-06-1321/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 27.oktoobril 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-1321 Haldusasi M.V kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetlus asjas lõpetada kaebaja M.V ja Eesti Vabariigi(Välisministeeriumi kaudu) vahel sõlmitud ja Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt kinnitatud kompromisskokkuleppe alusel.
Legislator headnote
AI generated3-06-1321/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 22 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsMS) §-ga 361 lg 1 uuendab kohus peatatud menetluse määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 27.oktoobril 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-1321 Haldusasi M.V kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudes
RESOLUTSIOON
1. Menetlus asjas uuendada.
2. Menetlus asjas lõpetada kaebaja M.V ja Eesti Vabariigi(Välisministeeriumi kaudu) vahel sõlmitud ja Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt kinnitatud kompromisskokkuleppe alusel.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.
30.06.2006.a. kohtule esitatud kaebuses palub M.V mõista talle välja hüvitis 270 päeva eest, mis ta oli sunnitud tahte vastaselt viibima Kernu Hooldekodus. Kaebus on esitatud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse(AVVKHS) alusel. Tallinna Ringkonnakohus leidis 20.06.2007.a. otsuses, et seda seadust pole alust kohaldada, samuti on problemaatiline riigivastutuse seaduse rakendamine, kuivõrd tegemist on õiguslikult reguleerimata valdkonnaga.
15.11.2007.a. määrusega peatas kohus kaebaja taotlusel menetluse, kuna Justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel seadusemuudatus, mis võimaldab hüvitada kahju ka isikule, kes on tahte vastaselt alusetult paigutatud hoolekandeasutusse.
23.10.2008.a. esitas kaebaja kohtule taotluse kaebuse tagasivõtmiseks seoses 11.07.2008.a. kaebaja ja Eesti Vabariigi(Välisministeeriumi kaudu) vahel sõlmitud kompromisskokkuleppega, mis kinnitati 7.10.2008.a. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega nr 21703/05. Otsusest nähtuvalt sisalduvad kaebuse tagasivõtmise tingimused poolte vahel sõlmitud kokkuleppes.
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 22 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsMS) §-ga 361 lg 1 uuendab kohus peatatud menetluse määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
Halduskohtumenetluse seadustik(HKMS) § 21 lg 3 sätestab, et menetlusosalistel on õigus kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetlus kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt lõpetab kohus kompromissi kinnitamise korral asjas menetluse. Kaebaja taotlust menetluse lõpetamiseks tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest lähtuvalt käsitada taotlusena lõpetada menetlus seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss pole vastuolus heade kommetega ja seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.
Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse samas asjas(HKMS §
24 lg 2).
Kohtunik: D.Maastik