2-07-39621/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-39621 Tsiviilasi KK’i hagi E E ’i vastu põhivõla 500 000 krooni ja viivise

500 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja KK (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja J Šimonjuk (Osaühing CONSUL KINNISVARA, Filmi 6-45, 10152 Tallinn, elektronpost jevgeni.shimonjuk@gmail.ee) Kostja E E (isikukood XXX, elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 24.10.2008.a Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E E ’ilt põhivõlg 500 000 krooni ja viivis 500 000 krooni KK’i kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Kohtukulude jaotus Välja mõista E E ’ilt menetluskuludena 37 340 krooni KK’i kasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

2 (2) rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungil ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tuleb tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik 25.09.2007 esitas KK (edaspidi hageja) maakohtule hagi E E ’i (edaspidi kostja) ja OB vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.11.2005 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale

500 000 krooni tähtajaga 1 kuu. Kostja tähtaegselt laenu ei ole tagastanud. Vastavalt laenulepingu p 6 leppisid pooled kokku viivises 0.5 % tasumata makselt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 10.09.2008 oli viivise summaks arvestatud 1 547 500 krooni. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudega samas suuruses, s.o summas 500 000 krooni.

Laenulepingu tagatiseks oli 30.11.2005 sõlmitud hageja ja OB vahel käendusleping. 26.06.2008 määrusega lõpetas kohus kompromissi kinnitamisega hageja nõudes OB vastu menetluse.

24.10.2008 toimunud kohtuistungile jättis kostja ilmumata. Hageja esindaja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kostja elab aadressil XXX, Tallinn. Nimetatud aadressile on kostjale saadetud kohtukutse vastu võtnud kostjaga koos elav perekonnaliige (poeg G E ).

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 tulenevalt. Kostjale on teada istungile ilmumata jätmise tagajärjed, mis on märgitud kohtukutsele. Kohus pole tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Hagiavalduse kohaselt on pooled 30.11.2005 sõlminud laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 500 000 krooni. Laenu tagastamise tähtajaks on laenulepingu p 5 kohaselt 30.12.2005. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja laenu hagejale tähtaegselt tagastanud. Tulenevalt laenulepingu p 6 on sätestatud viivis 0.5 % tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on vähendanud väljamõistetava viivise summat, ning palub välja mõista viivis põhinõude ulatuses, s.o 500 000 krooni.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3 (2) TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena: riigilõiv 22 750 krooni, lepingulise esindaja kulu 28 000 krooni ja kohtutäituri tasu (2x295) 590 krooni. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse keerukust ning asjaolu, et esialgne hagiavaldus ning ka hageja täiendavad kirjalikud seisukohad puudutasid ka teist kostjat OB ’t, on põhjendatud ja vajalikus ulatuses lepingulise esindaja kulu

14 000 krooni. Kokku kuulub kostjalt menetluskuluna väljamõistmisele 37 340 krooni.

Kohus selgitab, et hageja ei või kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 1-3 alusel enam nõuda (TsMS § 174¹ lg 4). Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik