2-08-27496/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoktoober 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-27496 Tsiviilasi KN hagi OH vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KN(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OH(XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada KNhagi OHvastu elatise suurendamiseks.
Legislator headnote
AI generated2-08-27496/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-27496 Tsiviilasi KN hagi OH vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KN(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OH(XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada KNhagi OHvastu elatise suurendamiseks.
Muuta Harju Maakohtu 23.05.2006.a otsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr. 22-06-606 OH välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista OH KN kasuks alates 30.06.2008.a. igakuine elatusraha 2675 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend viis) krooni poeg UH(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks kuni UH täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a.
Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.
Esitatud asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 30.06.2008.a kohtule hagi kostja vastu elatise suuruse muutmiseks, milles palub muuta Harju Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-06-606 välja mõistetud elatusraha ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatusraha summas 2675 krooni poeg UH ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja elatusraha lapse ülalpidamiseks ebapiisavalt. Kostjal on probleeme tööl käimisega ning seega peab hageja käima tööl kahel kohal, et võimaldada lapsele elamisväärset elu. Lapsele kulub keskmisel kuus 6150 krooni.
Kostja vastus
20.10.2008.a. saabus kohtusse kostja avaldus, kus ta tunnistab hagi ning palub antud asi lahendada kirjalikus menetluses.
Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 136 lg 2 huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 30.06.2008.a.
Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele ning tuleb muuta Harju Maakohtu 23.05.2006.a otsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr. 22-06-606 kostjalt välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 30.06.2008.a. igakuine elatusraha 2675 krooni poeg UH ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a..
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Taimi Kollom Kohtunik