2-08-53696/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-53696

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoobril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-53696 Tsiviilasi, hageja nõue J Š hagi R M vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J Š (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) Kostja: R M (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Paul Paas (TÜ Soter, aadress: Jaama 14, Jõhvi 41533) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada J Š hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R M´ilt hageja J Š kasuks elatis tütre J M, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks alates 12. augustist 2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre J M täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 15.05.2020.a, või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-53696 kannab kostja R M.

5. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 24. oktoobril 2008.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu ning toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse sisu

J Š poolt 12.08.2008.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud 23.04.2007.a. Abielust on pooltel sündinud xxx.a laps J M, kes elab peale abielulahutamist hageja juures. Kostja maksis ajavahemikul 10.05.2007.a kuni 15.05.2008.a elatise vastastikul kokkuleppel 1000 krooni, kuid alates 2008.aasta maikuust on temapoolsed väljamaksed lõppenud. Hageja keskmine sissetulek moodustab 4 372 krooni. Lapse vajadused moodustavad keskmiselt 4

2-08-53696

2(3)

890 krooni igakuiselt, ehk 2 445 krooni kummaltki vanemalt.

Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2 ja 4 palub hageja kostjalt välja mõista tütre J M, sünd. 15.05.2002.a, ülalpidamiseks igakuiselt 2 700 krooni (pool kehtestatud kuupalga alammäär, ehk 2 175 krooni + tulumaks 23%, ehk 500 krooni), alates hagi esitamise päevast kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.05.2020.a. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kohtule 05.09.2008.a esitatud vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja R M hagi osaliselt ning teatas, et on nõus tasuma 2 175 krooni. Kostja märkis, et alates 28.07.2008.a on töötu ning igakuine sissetulek kostjal puudub. Kostja on võtnud Hansapangalt laenu ning igakuine tagasimakse koos laenukindlustusega moodustab 2 120,16 krooni. Seetõttu ei ole kostjal võimalik tasuda elatist hagiavalduses nõutud summas. Kostja arvamusel kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohus tegi 25. septembril 2008.a määruse, millega määras menetleda tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:

• et pooltel sündis xxx.a tütar J M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx, mille põhjal tegi kohus kindlaks, et J M põlvneb R M, kes on tema isa.

• et poolte abielu on lahutatud 23.04.2007.a. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega xxx.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud.

Kohus leiab, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et lapse vajadusteks ühes kuus kulub 4

890 krooni kuus. Kostja lapse vajaduste suhtes hagile vastu vaielnud ei ole. Kuigi hageja ei ole kõiki lapse ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendanud, on kohtu arvates hageja arvestatud vajadused lapse ülalpidamiseks mõistlikud ja põhjendatud.

Kostja vaidleb vastu hageja nõutud elatise 2 700 krooni nõudele, mida tema varanduslik olukord ei võimalda maksta lapse ülalpidamiseks. Kostja on töötu, aga ta on nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsummas.

Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et lapse vajadustest lähtuvalt ja kostja varanduslikku seisukorda arvestades on kostja võimeline maksma lapse elatiseks hageja nõutud summat. Vaidlust ei ole, et kostja on töötu ning et tal puudub sissetulek. Samas kohus leiab, et

2-08-53696

3(3) kostja igakuised laenukohustused ei saa olla primaarsed lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ees. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et elatisenõue tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse J M ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest s.o. 12.08.2008.a PKS § 70 lg 1 alusel.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma R M. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtuotsuse täitmine

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuotsus jõustus 18.06.2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures Ringkonnakohus otsustas :

RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 24. oktoobri 2008. a otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha nimetatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

2-08-53696

4(3) menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.