2-08-50737/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-08-50737 Tsiviilasi OÜ ProInkasso hagi D.J. vastu 15 000 krooni ja viiviste nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja OÜ ProInkasso, rk 11078689, asukoht Puiestee 71A, 51009 Tartu; - hageja esindaja Annika Karm; - kostja D.J. , Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D.J. ilt OÜ ProInkasso kasuks põhivõlg summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni ning sissenõutavaks muutunud viivis alates 10.04.2008 kuni 16.07.2008 summas

440 (nelisada nelikümmend) krooni ja alates 16.07.2008 viivis 0.0305556% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. OÜ ProInkasso menetluskulud jätta D.J. i kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused

12.03.2008 sõlmisid kostja ja H.R. suulise laenulepingu, mille kinnituseks on esialgse võlausaldaja arveldusarve väljavõte, mille kohaselt kandis H.R. kostja arveldusarvele üle raha summas 15 000 krooni. 14.04.2008 esitas esialgne võlausaldaja kostjale lepingu täitmise nõude, kuid sellele ei ole võlgnik reageerinud. 21.04.2008 loovutas esialgne võlausaldaja võlanõude hagejale ning vastavasisuline teatis saadeti samal kuupäeval ka kostjale. 16.07.2008 seisuga on moodustab kostja võlgnevus hageja ees 15 440 krooni, millest 15 000 krooni on põhivõlg ning 440 krooni sissenõutavaks muutunud viivised. 23.07.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 15 000 krooni ning viivis alates 10.04.2008 kuni 16.07.2008 summas 440 krooni ja alates 16.07.2008 viivis 0.0305556% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid oma elukohas 22.09.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud H.R. konto väljavõttega, lepingu täitmise nõudega, nõude loovutamise lepingu nr 01482104-0408L lisaga nr 1 ja nõude loovutamise teatisega Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale ning sama paragrahvi lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 15 000 krooni ning viivise alates 10.04.2008 kuni 16.07.2008 summas

440 krooni ja alates 16.07.2008 viivise 0.0305556% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik