2-08-50236/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESONUTSIOON

1. J F hagi rahuldada.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 15. aprilli 2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- 988/04 A F`ilt J F kasuks tütarde V F ja V F ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista A F`ilt elatis J F kasuks tütre V F (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 18. juulist 2008 kuni lapse täisealisuseni, s.o. xxx 2014.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

4. Välja mõista A F`ilt elatis J F kasuks tütre V F (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 18. juulist 2008 kuni lapse täisealisuseni, s.o. xxx 2020.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

5. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuasja number 2-08-50236 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J F hagi A F`i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

10. oktoober 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

J F (IK xxx, elukoht: xxx)

A F (IK xxx, elukoht: xxx)

Sergei Gromtsev (volikirja alusel)

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hageja esitas 18. juulil 2008 kohtusse hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2 175 krooni alates 01.01.2008.a.

Hagiavalduse kohaselt on J F ja A F`i abielust sündinud xxx tütar V F ja xxx tütar V F. Narva Linnakohtu 15.04.2005 kohtuotsusega on A F´ilt välja mõistetud elatis laste ülalpidamiseks 1345 krooni lapse kohta kuus kuni laste täisealisuseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt kostja täidab oma kohustusi laste ülalpidamises. Kostja maksab laste ülalpidamiseks kuus 2 690 krooni vastavalt Narva Linnakohtu 15.04.2005 otsusele. Kostja selgitab, et ta osutab lastele ka täiendavat materiaalset abi, hoolitseb ning osaleb nende kasvatamises. 2-3 korda kuus viidab kostja aega koos lastega ning sel ajal on lapsed kostja ülalpidamisel. Kostja leiab, et elatise hagi suurendamise nõudega üritab hageja lahendada enda isiklikke materiaalseid probleeme ning et täiendavad rahalised vahendid ei lähe laste vajaduste rahuldamiseks.

Kostja selgitab, et tal puudub kinnisvara, on ainult sõiduauto. Kostja sissetulek koosneb ainult töötasust. Kostja elab vabaabielus ning korter kuulub elukaaslasele. Elukaaslane on käesoleval hetkel töötu ja kostja peab ülal pidama ka elukaaslase alaealist last.

Kostja palub elatise suurendamise hagi jätta rahuldamata.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Kohtule 06.oktoobril 2008.a esitatud avalduses jäi hageja oma hagis esitatud nõude juurde ja esitas nimekirja osadest lastele minevatest kulutustest: - noorema lapse lasteaia tasu, tantsuringi tasu, kostüümid tantsimiseks, tegevus stuudios Malõšok kokku 880 krooni. - vanema lapse õpikud, koolitarbed, riided, jalanõud kokku 1 700 krooni. - ekskursioonid, koolisõidud kokku 200 krooni. - eesti keele repetiitor, tennise treening, sõit ühistranspordiga kokku 345 krooni. - toiduained nädalas minimaalselt 500 krooni.

Kostja väide, et lapsed on tihti tema ülalpidamisel, on vale. Lapsed elavad pidevalt hageja juures ja kostja käib kord kuus ja viib neid meelelahutusüritustele. Kui kostja annabki vanemale lapsele rahalisi vahendeid, siis ei ole need suured ja laps kulutab need omal äranägemisel.

Kostja väide, et ta peab ülal pidama ka mittetöötavat elukaaslast ja tema alaealist last, ei ole asjakohane, sest laps ei ole kostja poolt lapsendatud ja järelikult pole alust rääkida, et kostja peab teda üleval pidama.

3 KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 10.10.2008 jäi hageja nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates hagi esitamisest. Hageja selgitas, et lastele kulub kuus keskmiselt 4 500 krooni ja laenu maksab ta oma vahenditest. Hageja otsib tööd ja loodab lähiajal tööle asuda.

Kostja esindaja palus hagi mitte rahuldada, kuna kostja täidab oma kohustusi ja elatise suurendamiseks puudub alus.

Kostja selgitas, et lapsed käivad ühel päeval kuus tema juures ning, et ta on ostnud lapsele uue telefoni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud elatise suurendamise nõude, kuna kulutused laste ülalpidamiseks on kasvanud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PKS § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta (alimentide) elatise suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

Narva Linnakohtu 15.04.2005 kohtuotsusega on A F`ilt välja mõistetud elatis laste ülalpidamiseks

1 345 krooni lapse kohta kuus alates 01.01.2005 kuni laste täisealisuseni (tl.5-10). OÜ Amberstar tõendi (tl 29) kohaselt oli hageja keskmine töötasu ajavahemikus jaanuar 2008 kuni juuni 2008 4 265,65 krooni. Käesoleval ajal hageja ei tööta. Kostja esitas kohtule palgatõendi, mille kohaselt on tema töötasu perioodil aprill 2008- september 2008 järgmine: aprill 2008 – 15 840 krooni; mai 2008 – 18 144 krooni; juuni 2008 – 13 543 krooni; juuli 2008 – 7 459 krooni; august 2008 – 7 362 krooni; september 2008 – 7 704 krooni. Seega moodustab kostja keskmine töötasu nimetatud perioodil 11 675,30 krooni (tl 48). PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2008 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast s.o 4 300 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PKS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vastavalt PKS

4 § 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist miinimummäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist miinimummäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. PKS § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

Hageja on selgitanud, et lastele tehtavad kulutused moodustavad keskmiselt 4500 krooni. Kohtule esitatud tõendite (tl 40-42) ja arvestuse (tl 38) kohaselt moodustavad kuus kulutused toidule minimaalselt 2000 krooni, lasteaiale keskmiselt 436,80 krooni, tantsuringile 80 krooni, lauatennise treeningule 45 krooni. Kuigi hageja ei ole välja toonud kõiki laste ülalpidamiseks vajalikke kulutusi (kulutused riietele, ravimitele, hügieenitarvetele, kommunaalteenustele jne), võib ka hageja poolt lastele tehtavate keskmise kulutuste summa põhjal väita, et kostja poolt kohtuotsuse alusel makstav elatise summa ei ole laste ülalpidamiseks piisav.

Elatise suurus määramisel lähtutakse järgmisest arvutusest: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on 3891,75 krooni (11 675,30 : 3 /kostja + kaks alaealist last/). Hageja ülalpidamisvõime on 1421,90 krooni (4265,65 : 3 /hageja + kaks alaealist last).

Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa laste vajadustest, kui hageja.

Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta teeb lastele teisi kulutusi. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3- 2-1-7-05, et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-3-07 leidnud, et tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale.

Kostja arvamus, et hageja kasutab saadud elatist ebasihipäraselt (kulutab enda tarbeks) on laialdaselt levinud väärarusaam. Kostja väited ja tõendid (tl 25 – 27) selles, et ta peab ülal pidama oma elukaaslase poega, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. PKS ei sätesta kasulapse ülalpidamise kohustust.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse laste vajadusi ja poolte varalist seisundit, leiab, et Narva Linnakohtu 15. aprilli 2005.a otsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmine on põhjendatud.

5

PKS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik: