2-08-1770/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-08-1770 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi SOÜ vastu krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus kostja SOÜ(registrikood XXX, asukoht CCC) kostja seaduslik esindaja T T Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 01.10.2008.a, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus, kostja seaduslik esindaja T T . Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista SOÜ kahju hüvitamiseks 34 612 (kolmkümmend neli tuhat kuussada kaksteist) krooni Eesti Vabariigi kasuks.

3. Jätta kõik menetluskulud SOÜ kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule 18.01.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2007.a lihtmenetluse „Põhja-Eesti Päästekeskuse XXX hoone keskküttesüsteemi remonttööd“ tulemusena lepingu remonditööde teostamiseks. 30.08.2007.a saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et ta ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Seoses kostja poolt lepingu mittetäitmisega oli hageja sunnitud sõlmima 05.09.2007.a lepingu samade tööde teostamiseks teise lihtmenetluses osalenud pakkujaga OÜ-ga M . OÜ M pakkumuse hind oli 219 640 krooni, millele lisandus käibemaks. Sellest tulenevalt kujunes remont 34 612 krooni võrra planeeritust kallimaks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja tekitatud kahju hüvitamiseks 34 612 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja soovis tööde teostamisel kasutada allhankijaid. Allhankijad aga muutsid oma esialgset hinnapakkumist, mistõttu ei saanud kostja teostada töid kokkulepitud hinnaga. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Samuti on hageja väited töö kallinemise kohta tõendamata.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 16.08.2007.a hankelepingu, mille punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja teostama lepingu lisas 1 nimetatud tööd. Lepingu punkti 3 kohaselt kohustus hageja tasuma tööde eest 185 028 krooni, millele lisandub käibemaks. 30.08.2007.a saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et ei saa remonttöid teostada, kuna tööettevõtjad keeldusid eelnevalt kokkulepitud summa eest töid tegemast. 05.09.2007.a esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, kuna kostja on teatanud, et ei täida oma lepingulisi kohustusi.

05.09.2007.a on hageja ning OÜ M sõlminud samade tööde teostamiseks hankelepingu. Lepingu punkti 3 kohaselt pidi hageja tasuma tööde eest 219 640 krooni, millele lisandub käibemaks. Kohtule on esitatud maksekorralduse väljavõte, millest nähtuvalt on hageja 01.11.2007.a tasunud OÜ-le M 259 175,20 krooni. Seega tasus hageja OÜ-le M sama töö eest 34 612 krooni (ilma käibemaksuta) rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma kostjale.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kohus nõustub hagejaga, et lepingu rikkumisega on kostja tekitanud hagejale kahju ning hagejal on õigus nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 34 612 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik