2-08-14008/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-14008 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2008.a, Jõhvi Kohtuasi J U hagi D U’i vastu abielu lahutuse ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

10. oktoober 2008 Hageja: J U (IK xxx) Hageja esindaja: Jevgenia Tušinskaja (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: D U (IK xxx)

Kostja esindaja: Gleb Allik (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. J U hagi rahuldada.

2. Lahutada J U ja D U´i abielu, mis on sõlmitud 18. jaanuaril 1992 Narva Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 28.

3. Välja mõista D U’ilt J U kasuks elatis alaealise lapse D U´i (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 23. aprillist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xxx 2010 igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Välja mõista D U’ilt J U kasuks elatis alaealise lapse K U´i (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 23. aprillist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xxx 2022 igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Kohtuotsuse täitmisel arvestada D U´i poolt J U´le elatisena makstud 1600 (üks tuhat kuussada) krooni.

7. Abielu lahutuse osas saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2(5) Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

J U esitas 18. juunil 2008 Viru Maakohtule hagi D U´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 18.01.1992.a. Abielust on sündinud xxx poeg D U ja xxx poeg K U. Alates aprillist 2008 elavad pooled lahus. Abielu jätkamine kostjaga ei ole võimalik, sest kostja kuritarvitab alkoholi, on skandaalne, seda ka laste juuresolekul. Oma käitumisega on kostja põhjustanud korduvaid väljakutseid politseisse. Kostja lahkus pere juurest, võttis kaasa isiklikud asjad ja osa ühisvarast ning elab eraldi. Alaealised lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel, kostja lapsi materiaalselt ei toeta.

Hageja palub poolte abielu lahutada ja välja mõista kostjalt elatis kummalegi lapsele alates 23. aprillist 2008.a 2 175 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 15. juuli 2008 vastuses tunnistab hagi abielu lahutuse osas. Elatise nõudega nõustub kostja osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist 1 000 krooni kuus kummalegi lapsele. Kostja põhjendab alla miinimumi elatise maksmist esitaks väikese sissetulekuga ja teiseks sellega, et ta jättis hagejale ja lastele korteri koos sisustusega.

KOHTISTUNG

Kohtuistungil 10.10.2008 esitas hageja tõendi enda invaliidsuse kohta. Kostja esitas palgatõendi viimase kuue kuu keskmise palga kohta. Kohus võttis esitatud tõendid asja juurde.

Hageja jäi haginõude juurde ning selgitas, et kostjaga on võimatu koos elada, kuna pidevalt toimuvad joomingud, skandaalid, kaklused ning solvangud kostja poolt. Pooled ei ela abikaasadena koos alates aprillist 2008. Hageja abielu jätkata ei soovi. Lapsed jäävad elama hageja juurde. Kostja ei ole maksnud ka lubatud 800 krooni kuus.

Hageja esindaja selgitas, et peale hagi esitamist on kostja maksnud ühel korral 1 600 krooni. Hageja ei leia, et kostja on talle mingit vara jätnud. Hageja ei ole lubanud kostjal lastega suhelda, kui kostja on olnud ebakaines olekus. Kostja palk 6 500 krooni kuus võimaldab tal maksta kummalegi lapsele elatist 2 175 krooni kuus.

Kostja selgitas kohtuistungil, et abielu lahutusega on ta nõus. Kostja on nõus hageja väitega, et poolte abielu lõppes aprillis 2008. Lapsed võivad jääda elama hageja juurde. Kostja on nõus maksma elatist kummalegi lapsele 1 000 krooni kuus.

Kostja esindaja selgitas, et kostja palk ei võimalda maksta elatist hageja poolt nõutud summas. Kuna kostja jättis kogu vara hagejale, on olemas alus elatise vähendamiseks.

3(5) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Abielulahutuse nõue

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud 18.02.1992 Narva Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud akt nr 28 (tl 2). Hageja ei soovi perekondlikke suhteid kostjaga enam säilitada ning peab abielu taastamist võimatuks.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates aprillist 2008. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada ning kostja on lahutusega nõus, on abielu jätkamine muutunud võimatuks ja poolte abielu kuulub lahutamisele.

Elatise nõue

Kohus tuvastas, et poolte abielust on xxx.a sündinud laps D U ja xxx.a laps K U (tl 11). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus kummalegi lapsele alates 24. aprillist 2008.a. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni kummalegi lapsele. Kostja on nõus maksma elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära, so. kummalegi lapsele igakuise elatusrahana 1 000 krooni. Hageja pidevat töökohta ei oma. 08.09.2008.a arstliku ekspertiisiotsusega (tl 37) on hagejal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus 40% ja määratud invaliidsus. Hageja selgituste kohaselt hakkab ta töövõimetuspensionina saama 1900 krooni kuus.

Kostja on esitanud oma sissetulekute kohta OÜ-s Polarwerk palgatõendid (tl 21, 38). 04.07.2008 välja antud tõendist nähtub, et kostja sissetulek perioodil detsember 2007 – mai 2008 moodustas 33 280 krooni, seega oli kostja ühe kuu keskmine töötasu antud perioodil 5546,65 krooni. 03.10.2008 välja antud tõendist nähtub, et kostja sissetulek perioodil märts 2008 – august 2008 moodustas 34 225 krooni, seega oli kostja ühe kuu keskmine töötasu antud perioodil 5704 krooni.

4(5) Kostjal peale poolte ühiste laste rohkem lapsi ei ole.

Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on 1901,40 krooni (5704 : 3 /kostja + kaks alaealist last/). Hageja ülalpidamisvõime on 633,30 krooni (1900 : 3 /hageja + kaks alaealist last).

PkS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni PkS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära.

Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid PkS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline ja töötab, lapsel ei ole sissetulekut. PkS § 60 lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Kostja ülalpidamisvõime on tunduvalt parem kui hageja ülalpidamisvõime.

Kostja on leidnud, et asjaolu, et ta on hagejale ja lastele jätnud korteri ja kogu selle sisustuse, on mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruse. Kohtule esitatud allkirjast (tl 22) nähtub millise vara on kostja korterist endale võtnud, kuid ei nähtu, milline vara on jäetud hagejale ja et viimane on andnud nõusoleku edaspidi ühisvara jagamise hagi mitte esitada. PkS § 72 lg1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Sellest tulenevalt ei saa elatise nõuet tasaarveldada kostjal ühisvara arvelt saadaolevate rahasummadega ning kohtul puudub alus lugeda asjaolu, et kostja on väidetavalt jätnud korteri koos kogu sisustusega hagejale, mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla PkS 61 lg4 sätestatud suuruse. Vaidluse korral ühisvara jagamise üle, on kostjal õigus vastava nõudega pöörduda kohtusse.

Asjas ei ole tõendamist leidnud, et elatise väljamõistmise tagajärjel satuks kostja halvemasse materiaalsesse olukorda, kui hageja, kelle .

PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05).

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Hageja väitel on kostja tasunud lastele peale hagi esitamist elatist ühel korral 1 600 krooni. Poolte kokkuleppest (tl 22) maksta lastele 800 krooni kuus, kostja kinnipidanud ei ole. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

5(5)

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid ning võttes arvesse laste vajadusi ja poolte varalist seisundit, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning vastavalt PkS § 70 lg 2 kuulub kostjalt hageja kasuks alates 23.04.2008.a väljamõistmisele elatis igakuise elatusrahana 2175 krooni kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kuna kostja on peale hagi kohtusse esitamist tasunud hagejale elatisena 1600 krooni, kuulub nimetatud summa kohtuotsuse täitmisel arvesse võtmisele.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik: